1-20-5563/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-20-5563 Alustamata jäetud kriminaalasja number Kohtunik 20231601093 Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. juuli
3. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus Õigusabi taotleja XX (ik XXXXXXXXXXX) Julia Katškovskaja RESOLUTSIOON Jätta XX taotlused (riigi õigusabi määramiseks ja selle taotluse arutamiseks kohtuistungil) rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. mail 2020 registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis XX kuriteoteade (kuriteokaebus), milles ta taotles kriminaalmenetluse alustamist YY suhtes. Teokirjelduse kohaselt lubas YY
6. a juunis või juulis XX maha lüüa, paiskas XX asfaltile, lisaks lõi XX, ähvardas teda.
8. mail 2020 koostas Põhja Prefektuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 20231601093, milles jäeti kriminaalmenetlus alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu vastavalt KrMS § 199 lg 1 p-le
9. Uurimisasutus märkis, et väidetavast kuriteosündmusest on möödunud 4 aastat ja pole alust arvata, et XX reaalselt kartis talle väidetavalt tehtud ähvardust.
10. XX vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Põhja Ringkonnaprokuratuuris
11. mail
13. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis
14. juuni
15. a määrusega kaebuse rahuldamata. Ringkonnaprokuratuur leidis kokkuvõtlikult, et väited nii pikka aega tagasi tehtud ähvarduse 1 tõsiseltvõetavusest ei ole eluliselt usutavad, mistõttu kuriteokahtlusest rääkida ei saa. Lisaks ei saa rääkida kehalise väärkohtlemise kahtlusest ja selle uurimisel puudub menetluslik perspektiiv, arvestades väidetavast sündmusest möödunud pikka aega. XX ei pöördunud koheselt politsei poole. Sarnaselt XX varasematele kaebustele, on kaebusest pigem väljaloetav XX pahatahtlik kättemaksusoov CC suhtes. Kontrollimisel rahvastikuregistrist, siis sellist isikut nagu YY, pole võimalik leida.
16. XX vaidlustas ringkonnaprokuratuuri määruse Riigiprokuratuuris
17. juunil
18. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
19. Riigiprokuratuur jättis
20. juuli
21. a määrusega XX kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör nõustus eelnevate menetlejate seisukohtadega. Riigiprokurör viitas, et XX süüdistatakse mitmetes, sh rasketes kuritegudes, ta on antud kohtu alla ja viibib vahistuses juba
22. juunist
23. Riigiprokurör tõi välja, et XX-le on iseloomulik esitada kuriteokaebusi ja neid iseloomustab püüd vabaneda vastutusest, halvustada tunnistajaid, kannatanut, seada nende ütluseid kahtluse alla, kui ebausaldusväärseid. Seda kinnitavad etteheidetavate tegude paljasõnaline konstanteerimine, st need on blanketsed, ei sisalda detaile, kontrollimist võimaldavat informatsiooni. XX soovib kuriteokaebuste esitamisega üldmenetluse ajal isikute kohta, kes läbivad kohtumenetlust, tekitada paralleelselt kohtueelset menetlust samade asjaolude kohta, mida arutatakse üldmenetluses. Lisaks käsitles riigiprokurör kaebaja väiteid sellest, et riigiprokurör A. Kirs ei ole usaldusväärne tema kaebusi lahendama. Riigiprokurör selgitas, et kaebusi lahendatakse Riigiprokuratuuris tööjaotuskava alusel. Lisaks selgitas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse seadustikust ja kohtupraktikast (3-1-1-60-09) tulenevaid nõudeid, mis tingimustel on võimalik kriminaalmenetlust alustada. Riigiprokurör leidis, et XX kuriteokaebuse lahendamisel on uurimisasutus ja prokuratuur õigesti lähtunud seadusest ja kohtupraktikast. RIIGI ÕIGUSABI TAOTLUS
25. augustil
26. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus XX taotlus riigi õigusabi määramiseks, esitamaks ringkonnakohtule kaebust Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Seejuures märgib XX taotluses, et õigusabi on vajalik, et taandada riigiprokurör A. Kirs. Riigi õigusabi taotluse lahendamist soovib XX suuliselt. XX märgib taotluses veel, et kuigi sündmustest on möödunud 4 aastat, siis need pole aegunud. Ähvarduse tõsiseltvõetavuse hindamisel tuleb arvestada, kas XX tundis hirmu teo toimepanemise ajal, mitte hiljem. Lisaks viitab XX, et kohtuasjas 1-17-11182 on esitatud prokuröri suhtes taandamistaotlus. Samuti märgib XX, et YY isikut on võimalik täpsustada, selgitada kriminaalmenetluse raames. Väited XX pahatahtlikust kättemaksusoovist on paljasõnalised, kaebus pole suunatud CC vastu. Kui YY pole olemas, siis on kummaline prokuröri seisukoht, et ta soovib tunnistajat halvustada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi saama õigustatud isikuks füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Nii tuleb kohtul riigi õigusabi taotlust lahendades esmalt hinnata taotleja majanduslikku seisundit ja taotluse rahuldamiseks peab olema alust rääkida taotleja maksejõuetusest. 2
28. XX on esitanud andmed oma majandusliku seisundi kohta. Sellest nähtuvalt on ta töötu, viibib Tallinna Vanglas vahi all. Samuti nähtub majandusliku seisundi teatisest, et XX-l puuduvad kulud eluasemele, transpordile, toidule. See on arusaadav, kuna need, tavaeluga kaasnevad hüved on XX-le, kui vahistatule, riigi poolt tagatud ja kulutusi neile ta tegema ei pea. Põhjalikumat tähelepanu väärib XX majandusliku seisundi teatise see osa, milles ta deklareerib, et pole viimase 4 kuu jooksul tulu teeninud ja tal puuduvad muud sissetulekud. Ainsaks varaks on XX esitatud andmete kohaselt 3 sõiduautot, mis on arestitud kriminaalasjas nr 1-17-
29. Ringkonnakohtunik ei nõustu XX deklaratsiooniga osas, milles on väidetud, et taotlejal puuduvad igasugused sissetulekud. Apellatsioonikohtule on XX majandusliku seisundi kohta andmeid kogudes selgunud, et tegelikkuses tal esineb sissetulekuid ja ta kasutab neid omal äranägemisel. Nii saab pidada võimalikuks, et XX-l on soovi korral võimalus tasuda ka Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks Tallinna Ringkonnakohtus vastava, asjatundliku õigusabi eest. Oma seisukohta põhistab ringkonnakohtunik järgmiselt.
30. Kui ringkonnakohtunik lahendas XX eelmist riigi õigusabi taotlust
31. juunil 2020, siis tugines apellatsioonikohus ainult XX esitatud andmetele. Ringkonnakohtunik möönis tookord, et majandusliku seisundi teatises esitatud andmed ei olnud täielikud, kuid võib pidada usutavaks, et kinnipeetavana XX-l tulusid ei esine ja tegu on maksejõuetu inimesega. Käesolevat taotlust lahendades otsustas ringkonnakohtunik teha registripäringu XX poolt Tallinna Vanglas kasutatava vabakasutuskonto andmete uurimiseks. Nimelt, need kajastavad XX kulusid ja tulusid lähikuudel, s.o maist kuni tänaseni. Vabakasutuskonto väljavõttest nähtub, et kuigi XX on deklareerinud teatises, et tal puuduvad igasugused sissetulekud, siis tegelikkuses oli tal vaba raha maikuu alguse seisuga kontol näiteks 130,56 eurot ja vaadeldaval perioodil laekus talle kokku 455 eurot. Kui vaadata XX konto väljavõttelt, missuguseid kulutusi on ta teinud, siis tuleb ringkonnakohtul tõdeda, et tegu on XX vabalt valitud kuludega, n-ö mugavuskulutustega. Väljavõttest nähtuvalt ei ole sissetulekutest tehtud tasumisi võlgnevuste jaoks või vältimatute püsikulutuste katteks. Nähtuvalt vabakasutuskonto andmetest, koosnevad XX väljaminekud sisseostudest kauplusest, riigilõivude tasumisest haldusasjas 3-20-829, teenuste eest tasumistest. Kokku on XX teinud sedalaadi kulutusi ligi 500 euro ulatuses. XX-l esineb tänase päeva seisuga vaba raha ca 86 eurot. Ringkonnakohus möönab, et eraldivõetuna vaadates ei ole XX sissetulekud ja kulud suured. Samas tuleb arvestada XX majanduslikku seisundit tervikuna: võrreldes vabaduses viibiva isikuga, kel tuleks sissetuleku arvelt teha vältimatuid kulutusi toidule, riietele, elukohale, siis XX neid kulutusi tegema ei pea. Samas on tuvastatav, et tal esinevad sissetulekud, mida ta pole soovinud ise teatises deklareerida. Nii jääb ringkonnakohtule teadmata sissetulekute allikas, sh see, kas XX-l on vajadusel võimalik saada sissetulekut tasumaks ka õigusabi eest. Seejuures on tuvastatav, et XX kasutab saadud sissetulekuid omal äranägemisel. Kogutud andmete põhjal on võimalik, et raha õigusabi eest tasumiseks ei pruugi tal piisata seetõttu, et ta on otsustanud kulutada raha mujal, sh mugavuskulutusteks.
32. Arvestades nii XX poolt esitatud kui ringkonnakohtu poolt kogutud XX majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid, ei loe kohus taotlejat RÕS § 6 lg 1 tähenduses õigustatud, s.o maksejõuetuks, isikuks. Seega jääb XX riigi õigusabi taotluse rahuldamise esmane eeldus täitmata ja tema taotlus kokkuvõttes rahuldamata. Kuigi XX märkis taotluses, et soovib taotluse läbivaatamist istungil, siis riigi õigusabi seadus ega kriminaalmenetluse seadustik selle taotluse lahendamiseks istungit ette ei näe. Süüdistuskohustusmenetlus, mille jaoks XX riigi õigusabi soovib, on kirjalik menetlus (vt § 208 lg 1). Nii jääb seegi taotlus rahuldamata. 3
33. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 6 lg-st 1, jätab ringkonnakohus XX taotlused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4