Obsah (9)

§ 168§ 175§ 177§ 657§ 654§ 659§ 171§ 173§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2020, Tallinn K

§ 168lg 4).

Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

Riigikohus on viidatud sätet kohaldanud ka siis, kui vastaspoolt tunnistab nõuet, kuid hageja saab selle kohta teate kätte alles pärast hagi esitamist (RKTKm 3-2-1-55-13, p 13). Seetõttu ei oma tähtsust, kas hagis esitatud nõude rahuldamise tõi kaasa hagi esitamine või kostja enda otsust pärast hagi kohtusse esitamist. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse nõude 04.03.2020. Kostja täitis nõude 12.03.2020 ning teatas sellest hagejale 13.03.2020. Seega täitis kostja nõude pärast hagi kohtule esitamist ning on täidetud

§ 168lg 4 eeldused.

8. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (

§ 168lg 6).

Kostja hinnangul pole ta oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks, kuna lahendas kohtuväliselt esitatud nõude mõistliku aja jooksul. Kohus leidis, et kostja poolt viidatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus ei kohaldu käesoleval juhul, kuna nimetatud seadus ei kohaldu kohaliku omavalitsuse vastu esitatud nõuetele vastamisele, vaid üksnes märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele. Seaduses sätestatu kohaselt pole kahjunõude puhul tegemist ei selgitustaotluse ega märgukirjaga. Seetõttu ei reguleeri seadused, missuguse tähtaja jooksul kostja oleks pidanud hageja kohtuvälise kahjunõude osas seisukoha võtma. 9. Hageja märkis kostjale esitatud kohtuvälises kahjunõudes, et kostjal on aega nõudele vastata 10 päeva. Hageja ootas kaks nädalat kohtuvälise nõude saatmisest kuni esitas hagi kohtusse. Selle aja jooksul hageja kostjalt mingit vastust ei saanud, mh ei teatanud kostja, et vajab nõude läbi vaatamiseks rohkem aega. Kohus leidis, et hageja andis kostjale võimaluse nõue rahuldada kohtuvälises menetluses. Kohtu hinnangul pole 10 päeva nii lühike aeg, et kostjal poleks olnud aega kaebusega tutvuda ja teatada hagejale, kas kostja kaalub täiendavate tõendite tõttu kahjunõude uuesti läbi vaatamist või mitte. Samuti oli kostjal võimalik hagejale teatada, et kostja vajab kaebuse uue läbivaatamise jaoks täiendavat aega. Oluline pole, kas hageja märkis, et pöördub kaebusele tähtaegselt vastamata jätmise korral kohtusse. Kohtueelse kahjunõude esitamisel tuleb kohtusse pöördumist nõude rahuldamata jätmise korral pidada tavapäraseks. Kohtuvälisele nõudele hageja poolt määratud tähtaja jooksul reageerimata jätmisega andis kostja hagejale põhjuse hagi esitamiseks, mistõttu ei ole täidetud

§ 168

lg 6 eeldused ning kohus jätab menetluskulud

§ 168lg 4 alusel kostja kanda.

10. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist summas 612,50 eurot, millest 550 eurot on õigusabikulud ja 62,50 eurot on pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).

1. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 110 eurot tund (km-ta) ning kokku 5 tundi. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, taotles hageja kulude välja mõistmist ilma käibemaksuta. 3 2-20-3514 Kohus leidis, et hageja tunnitasumäär on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga.
2. Hagejal kulus õigusabi 3,5 tundi hagi koostamiseks ja 1,5 tundi kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Kohtu hinnangul on hagi koostamiseks märgitud tööaeg hagi sisu ja mahtu arvesse võttes hagi koostamiseks mõistlik tööaeg ja alust tööaega vähendada või jätta menetluskulu välja mõistmata ei ole. Hageja 03.04.2020 seisukoht oli koostatud vastavalt kohtu nõudele. Hageja esitas hagist loobumise taotluse ja vastas kostja väidetele, mis on aluseks menetluskulude jaotuse lahendamisel. Seisukoha koostamiseks pidi esindaja tutvuma ka kostja eelneva vastusega hagile. Kohus leidis, et eeltoodut arvesse võttes on 1,5 tundi dokumendi koostamise ajana põhjendatud ja vajalik. Kohus pidas hageja menetluskulusid põhjendatuks 5 tunni ulatuses ja määras hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 612,50 eurot, millest 550 eurot (5 x 110) on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ja 62,50 eurot pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, mille tagastamist ei saa hageja taotleda. Vastavalt

§ 177

lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning jätta menetluskulud hageja kanda.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on oluliselt rikutud materiaalõigust. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendustega. Asjakohatu on kohtu tuginemine Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-55-13, sest selle aluseks olevad faktilised asjaolud erinevad oluliselt käesolevast juhtumist. Nimetatud Riigikohtu otsuses on käsitletud tuvastushagi. Tsiteeritud Riigikohtu lahendist tuleneb selgelt, et hageja saavutas oma eesmärgid hagiga.
3. Hageja nõude rahuldamine ei ole antud juhul hagiavalduse esitamise tulemus. Kostja ei rahuldanud hagi, kostja rahuldas hageja kohtueelselt esitatud kahjunõude. Otsus nõude rahuldamise kohta on kostja poolt vastu võetud 5 päeva enne seda, kui kostja sai hagiavaldusest teada. Otsustades kohtueelselt esitatud nõude rahuldamise üle, ei olnud kostja teadlik hagi olemasolust. Kui kostja oleks rahuldanud hagi, siis oleksid rahuldatud kõik nõuded (sh ka viivise nõue). Kuivõrd viivise nõue oli esimest korda mainitud kohtule esitatud hagiavalduses, siis ei ole kostja viivisenõudest teadlik ja rahuldas nõude kohtueelselt esitatud ulatuses. Hageja eesmärk on saavutatud küll pärast hagi esitamist, kuid mitte hagi esitamise tulemusena. Seega on

§ 168

lg-le 5 kohtu poolt kohaldatud ebaõigesti ning menetluskulude kostjalt väljamõistmine on põhjendamatu.

1. Kohus räägib hagejale vahevastuse andmisest, seejuures on kohtu seisukoht vastuolus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §ga 6, millega on kehtestatud pöördumistele vastamise tähtajad. Kostja ei ole seaduse nõudeid rikkunud. Kohtu etteheide kostjale, et ta ei vastanud hagejale 10 päeva jooksul, on ebaseaduslik. Kohus jättis hindamata, milline oleks antud juhul mõistlik tähtaeg nõude rahuldamiseks. Varasemas kohtupraktikas tsiviilasjas, milles on käsitletud sarnased faktilised asjaolud (tsiviilasi nr 2-18-5815), et mõistlikuks ajaks on eelviidatud seaduses märgitud 30 päeva.
2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus hagejalt vastust. 4 2-20-3514
3. Hageja palus vastu võtta uued tõendid, jätta määruskaebus rahuldamata, menetluskulud kostja kanda, kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista menetluskuludena 220 eurot ning kohustada kostjat tasuma nendelt viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Selle asjaolu osas ei olnud poolte vahel vaidlust, et kostja rahuldas hageja nõude alles 20.03.2020.a ehk peale hagi kostjale kätte toimetamist. Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalameti otsuse teatavaks tegemise ajal 13.03.2020.a oli kostja hagi esitamisest kohtule teadlik: Tallinna linn (Keskkonna-ja Kommunaalameti kaudu) oma ameti juhataja AV kaudu sai e-toimiku vahendusel nagu vastustaja lepinguline esindajagi oma e-posti aadressile 12.03.2020.a teate vastuvõtmist vajava dokumendi kohta nimetusega „Teade vastuvõtmist vajava dokumendi kohta 2-20-3514 "OÜ OSC Transport hagi Tallinna linna Tallinna Keskkonna – ja Kommunaalameti kaudu vastu“ – menetlusse võtmise määrus. Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalameti hooldusosakonna 12.03.2020.a protokolli faili avades on võimalik tuvastada, et see on loodud alles 07.04.2020.a kell 17.22.29 ning muudetud 08.04.2020.a kell 15.02.
4. Vastustaja hinnangul ei ole usutav, et nimetatud protokoll on koostatud 12.03.2020.a, mistõttu on tegemist ebausaldusväärse tõendiga. Hagejal ei olnud üldse kohustust korduvat kahjunõuet esitada. Hageja käitus mõistlikult ning esitas korduva kahjunõude avalduse, mille mõtteks oli lahendada vaidlus võimalikult väikeste kuludega mõlema menetluse poole jaoks. Kostja vastusest hageja teabenõudele, kuidas toimub Tallinna linna liikluskahju nõuete menetlemine ning millise tähtaja jooksul neid menetletakse, nähtub, et teabenõudele vastaja ei viita kahjunõude menetlemise tähtajale. Korduva kahjunõude juurde lisatud uute tõenditega tutvumiseks on 10 päeva olnud mõistlik aeg, arvestades nende hulka. Juhul kui nimetatud ajast siiski ei piisanud, oli kahju menetlejal võimalik teatada, et sellekohase tähtaja jooksul ei ole võimalik nõuet menetleda ning teatada tähtaeg, millise aja jooksul on nõude menetlemine võimalik. Praeguse tsiviilasja menetluses toimus korduva kahjunõude menetlemine, mitte esmakordse kahjunõude menetlemine nagu kostja poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-18-
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 20. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 21.

§ 659

ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punktid 3-6). Vaidlustamata osas on määrus jõustunud.

1. Määruskaebusmenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohus jaotas ja määras sellest tulenevalt menetluskulud kindlaks õigesti. Sealjuures on kostja seisukohal, et kohus oleks menetluskulud pidanud jätma hageja kanda, hageja hinnangul ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. detsembri 2013.a kohtuotsus 5 2-20-3514 tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa. Maakohus on õigesti leidnud, et käeolevas tsiviilasjas tuleb jätta menetluskulud

§ 168lg 4 ja lg 5 alusel kostja kanda.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostjale (korduva) kahjunõude
2. veebruaril 2020.a (tlk 2, 20-25), kostja tegi otsuse liikluskahju hüvitamise kohta
3. märtsil 2020.a (tlk 121), teatas sellest hagejale
4. märtsil 2020.a (tlk 100) ning vastava maksekorralduse
5. märtsil 2020.a (tlk 101). Hageja on hagiavalduse kohtule esitanud
6. märtsil 2020.a (tlk 1) ning hagist loobumise avalduse
7. aprillil 2020.a (tlk 104-107).
8. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul täidetud

§ 168

lg 4 ja lg 5 kohaldamise eeldused, kuivõrd hageja on hagist loobunud pärast hagi esitamist kostja poolt nõude rahuldamist. Hageja poolne kohtusse pöördumine on põhjendatult, arvestades, et nii kostja poolne kahju hüvitamise otsus kui maksekorraldus kahjusumma väljamaksmiseks on tehtud alles pärast hagi esitamist. 25. Ka Riigikohus on

§ 168lg-te 4 ja 5 kohta varasemat praktikat (vt nt Riigikohtu 9.

märtsi

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 13;
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13;
4. aprilli
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p-d 13 ja 14) üldistades leidnud, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
6. juuni 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p 11.2).
7. Maakohus ei ole eksinud hinnangus, et käesoleval juhul ei ole kostja viidatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS) kohaldatav.
8. Ringkonnakohus selgitab, et hageja poolt kostjale kahel korral esitatud kahjunõuded ei ole käsitletavad ei märgukirja ega selgitusnõudena. MSVS § 2 lg 1 kohaselt on märgukiri käesoleva seaduse tähenduses isiku pöördumine, millega isik: 1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. MSVS § 2 lg 2 kohaselt on selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist.
9. Eelnevast tulenevalt ei kohaldu ka MSVS § 6 esimene lause, mille kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Maakohtu järeldus, et õigusaktid ei reguleeri, missuguse tähtaja jooksul oleks kostja pidanud hageja kohtuvälise kahjunõude osas seisukoha võtma, on õige.
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei pidanud hindama, milline oleks antud juhul mõistlik tähtaeg nõude rahuldamiseks. Õige on siiski maakohtu hinnang, et hageja poolt kostjale esitatud kahjunõudes määratud 10 kalendripäevane tähtaeg oli piisavalt pikk (mõistlik) selleks, et kostja saaks sellega tutvuda ja hagejale teada anda, kas kavatseb korduva nõude uuesti läbi vaadata või vajab vastamiseks täiendavat tähtaega. Kahjunõudele hageja poolt määratud tähtaja jooksul reageerimata jätmisega andis kostja ise hagejale põhjuse hagi 6 2-20-3514 esitamiseks. Arvestades, et kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, on maakohtu otsustus olnud seaduslik. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud

§ 171lg 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda.

31. Kooskõlas

§ 173

lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. oktoobri 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, p 11).
2. Hageja esitatud taotluse kohaselt soovib ta kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 220 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 110 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu käibemaksu summa ei kuulu hüvitamisele. Hageja kohtuvälised menetluskulud on alljärgnevad: määruskaebusega tutvumine ning vastuse koostamine ja e-toimiku vahendusel kohtule esitamine - kokku 2 tundi ehk kokku 220 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma ka viivist menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Ringkonnakohtu hinnangul saab mõistlikuks ja põhjendatuks pidada nii määruskaebusega tutvumiseks kui sellele vastuse koostamisele kulunud aega 2 tundi kui lepingulise esindaja ühe tööühiku hinda, arvestades vaidluse kestust, keerukust (sisuline vaidlus jaotuse üle) ja asjaolu, et esindaja on kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaadi abi). Ka ei ole tunnihind vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on lepingulise esindaja ühe töötunni mõistlikuks tasuks peetud 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
4. juuni 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 220 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja on esitanud

§ 177

lg 4 järgse taotluse, tuleb määruskaebuse esitajal hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebeõigus 34. Määrusele võib tulenevalt

§ 178

lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest määruskaebuse esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 7