Obsah (9)

§ 477§ 368§ 168§ 150§ 663§ 3§ 552§ 371§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1569 T

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 2 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus 1. 30.01.2020 esitas hageja maakohtule hagi kostjate vastu nende erialase ettevalmistuse puudumise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-17-2991 (hageja avaldus HH vastu nende alaealise lapsega suhtlemiskorra määramiseks), milles kostjad lastekaitsespetsialistidena andsid järgmised arvamused:

1. a)Maardu Linnavalitsuse (LV) sotsiaalabi osakonna kiri 20.09.2019 nr 10-4.7/709-11, mille allkirjastas LL ja koostas VV;
2. b)DD 23.10.2018 kiri, millega ta väljendas Maardu LV seisukohta;
3. c)Maardu LV volikiri 19.10.2018 VV-le linnavalitsuse esindamiseks kohtus tsiviilasjas nr 2-17-2991;
4. d)LL 19.02.2018 kohtule esitatud arvamus tsiviilasjas nr 2-17-2991;
5. e)19.07.2019 UU ja NN arvamus Maardu LV nimel tsiviilasjas nr 2-19-1905;
6. f)UU avaldas 25.02.2019 toimunud kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-19-1905 Maardu LV esindajana volituse alusel arvamust arutatavate asjaolude kohta. Hageja palus tuvastada, et kostjatel puudub erialane ettevalmistus ja sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele töötamiseks lastekaitsetöötajana, millise nõude sätestab lastekaitseseaduse (LasteKS) § 19. Seega on protsessis, kus hageja on üheks pooleks, andnud arvamuse selleks õigustamata ja kompetentsi mitteomavad isikud. Hagejal on selle asjaolu tuvastamiseks õigustatud huvi. 2. Harju Maakohus keeldus 27.02.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lõike 2 punkti 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on kostjate haridusnõuete kontrollimise kohustus eelkõige nende tööandjal. Kostjate esindusõigust kontrollib suhtlemiskorra osas antud juhul tsiviilasja nr 2-17-2991 menetlev kohtunik. Lisaks on asja lahendaval kohtunikul pädevus hinnata kostjate esitatud seisukohti (

§ 477lõiked 5 ja 7).

Iseenesest näeb

§ 368

lõige 1 küll ette, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Samas ei ole hageja nõude näol siiski tegemist sellise tuvastusnõudega, mida peaks kohus eraldiseisvalt menetlema – hagejal puudub selleks iseseisev tuvastushuvi. 3. Menetluskulud jättis kohus

§ 168

lõike 1 alusel hageja kanda ning märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus märkis, et tagastab määruse jõustumisel riigilõivu

§ 150lõike 1 punkti 2 ning lõike 4 koosmõju alusel.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. 13.03.2020 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja kohustada maakohut jätkama hagi menetlemist.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjate tööandja täitnud kohustust kontrollida haridusnõudeid ja kaebuse esitajal on õigustatud huvi nõude esitamiseks. Õige ei ole, et esindusõigust kontrollib antud juhul tsiviilasja nr 2-17-2991 menetlev kohtunik. Tegelikkuses on kohtunik võtnud arvamused asja materjalide juurde ilma, et oleks kontrollinud, kas arvamuse esitajatel on üldse õigust arvamust avaldada. Seega ei ole kohtunik kostjate kvalifikatsiooni arvesse võtmisel olnud objektiivne, mistõttu on oluline, et käesolevat hagi menetletaks eraldi nõudena teise kohtuniku poolt. Kuna kostjatel ei ole kvalifikatsiooni arvamuse andmiseks tsiviilasjades nr 2-17-2991 ja 2-191905, ei saa kohtuotsust nendele arvamustele rajada. Muid tõendeid nendes 3 tsiviilasjades ei olegi, seega ei rajaneks kohtulahend asjas kogutud tõenditele. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on iseseisev tuvastushuvi olemas, kuna tuvastatud asjaolust sõltub, kas kohtulahendid on põhjendatud ja seaduslikud.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.02.2020 määrus on õige ja põhjendatud ning hageja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb seega maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 8.

§ 3

lõige 1 sätestab üldise põhimõtte, mille kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, tuues välja, et hageja esitas tuvastushagi, omamata selleks tuvastushuvi.

§ 368

lõike 1 kohaselt on tuvastushagi esitamine lubatud üksnes tuvastamise vastu õigusliku huvi olemasolu korral. Asjaolu, et kaebajal on eelduslikult isiklik huvi selle vastu, et tsiviilasjades, milles hageja on menetlusosaline (tsiviilasi nr 2-17-2991 – hageja avaldus HH vastu alaealise lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks; tsiviilasi nr 2-19-1905 – HH avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning osalise ainuhooldusõiguse või otsustusõiguse saamiseks) kõrvaldatakse tõendite hulgast Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna seisukohad, ei anna alust tuvastusnõude esitamiseks. Tegemist on kohtu poolt

§ 552

lõikes 2 sätestatud nõude täitmiseks küsitud kohaliku omavalitsuse seisukohaga, mida kohus hindab

§ 477

lõikest 1 tulenevalt sama seadustiku § 232 lõigete 1 ja 2 kohaselt viidatud kohtuasjades. Hagejal puudub õigustatud huvi saada eraldi tsiviilasjas kohtulahend selle kohta, kas teistes tsiviilasjades seaduse alusel kogutud kohaliku omavalitsuse arvamused on õiguspärased. Tõendite analüüs ja hindamine toimub selle tsiviilasja menetluses, milles need olid kogutud. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest

§ 371lõike 2 punkti 2 alusel.

9. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lõike 1 alusel hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna avalduse menetlusse võtmisest keelduti, mistõttu vastaspoolt menetluses ei osalenud. (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu