) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (
Kostja võib esitada hageja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (
ÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel (kahju tekkis korteris olnud põrandakütte lekkimise/lõhkemise tõttu). Kuivõrd kahjujuhtum toimus 30.08.2016, kohaldub sel ajal kehtinud korteriomandi seadus (KOS). KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt oli korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on lahendis 3-2-1129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel
p 6 mõttes, millele kohaldub
lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada
Lisaks saab deliktilise nõude esitada
lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus. Kuna korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe ja kahju kannataja nõue kostja vastu ei põhine tehingul (seega ei tulene ka hageja nõue kostja vastu tehingust), siis ei kohaldu TsÜS § 146 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg, vaid TsÜS § 149 sätestatud aegumistähtaeg. TsÜS § 149 esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arvestades, et kahjujuhtum toimus 30.08.2016, kahju hüvitamise nõue ei saanud sissenõutavaks muutuda enne kahjujuhtumi toimumist ja hagi esitati 15.01.2020, siis ei olnud hagi esitamise ajaks möödunud kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega ei ole nõue aegunud. Kohtu hinnangul sai kahju kannatajal (ja nüüd nõude ülemineku tõttu hagejal) olla kostja vastu esmajoones
lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: 3 · teine korteriomanik on kohustust rikkunud (
lg 1); · teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (
lg 1, KOS § 11 lg 3); · kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); · kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); · rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Kohtu hinnangul on nimetatud eeldused täidetud. Kahju kannatanud korteriomanikule tekkis kahju ning selle kahju põhjustas kostja poolt enda korteriomandi reaalosa korras hoidmise kohustuse rikkumine. KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatu eesmärk on ära hoida teistele korteriomanikele kahju tekkimine. KOS § 11 lg 3 sätestab: „Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.“ Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks. Seetõttu on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid põhinõude suurusele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5 904,36 eurot.
lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on viivist arvestanud alates 01.06.2018 kuni 10.01.2020 (588 päeva) seadusjärgses määras 8% aastas. Viivisenõue 760,31 eurot on põhjendatud, samuti nõue mõista välja viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast. Eelnevale tuginedes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5 904,36 eurot, viivise 760,31 eurot ning viivise alates 16.01.2020 seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. 16.01.2020 menetlusse võtmise määruses andis kohus hagi esitamisega seotud menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 20 päeva määruse kättetoimetamisest; samuti määras kohus, et menetluskulude nimekirjad tuleb esitada koos oma menetlusdokumentidega. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskuludeks riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 330 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud kooskõlas riigilõivuseadusega tasunud riigilõivu 475 eurot. Nimetatud menetluskulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 4 sätestatu kohaselt.“ Hageja esindaja ajakulu on 3 tundi (hagi koostamisega seotud toimingud). Kohtu hinnangul on hageja esindaja tehtud toimingud ja ajakulu põhjendatud. Esindaja tunnitasu on 110 eurot, nimetatud tasumäär ei ole ebamõistlikult suur ning vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 330 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 805 eurot, mis mõista välja kostjalt. Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. Vastavalt hageja taotlusele kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxxx, viitenumbriga 249239548. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.