MS § 661 lg2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud X Xi avaldus Mangiarino OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt mõistis kohus vastavalt 28.08.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja eelistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse (
) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Kohus võttis 25.05.2020. a pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajat tasuma
Töötaja deposiiti ei tasunud. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Harju Maakohus tegi 28.08.2020. a otsuse tsiviilasjas nr 2-19-8452, millega mõistis tööandjalt Mangiarino OÜ-lt töötaja X Xi kasuks välja töölepingu alusel saamata jäänud töö- ja puhkusetasu kogusummas 6 285,12 eurot. Otsus on jõustunud.
lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.
a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Töötaja on pöördunud kohtutäituri poolt otsusega väljamõistetud summa tööandjalt sissenõudmiseks. 14.05.2020. a on kohtutäitur töötajale teatanud, et võlgnikul vara puudub ning sissenõudja nõuet on rahuldatud 0 euro ulatuses. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et tööandja juhatuse liige X X on juhatuse liikme volitused 19.07.2019. a üle andnud R S, kes on omakorda 30.09.2019. a juhatuse liikme volitused üle 2
sätestatust tulenevalt on võimalik sanktsioneerida ka juriidilise isiku juhtorgani liikmeid, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks Harju Maakohtu otsuse tsiviilasjas 219-8452. Võlgniku kohustus töötaja ees on 6 285,12 eurot, mis on suurem kui
Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas
Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.