) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine
lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Hageja esitas kostjate vastu 2217,14 eurot tasumise 2
Hageja esitas kostjate vastu solidaarselt viivise 0,2% päevas põhinõudelt tasumise nõude alates 27.12.2019 kuni nõude rahuldamiseni, millise nõude hinnaks on
Hagihind
Kohus määras hagiavalduse menetlusse võtmisel hagihinnaks 2217,14 eurot. Kuivõrd kohus määras hagi menetlusse võtmisel hagihinna valesti, muudab kohus hagihinda ja määrab hagihinnaks 3835,65 eurot. 2.
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus võttis hagi 24.01.2020 menetlusse. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjatele on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrustega kätte toimetatud hoiustamisega 06.07.2020. Hagile vastamise tähtpäev oli 20.07.2020. Kostjad ei ole hagile vastanud. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse osaliselt ning jätab seejuures hagiavalduse osaliselt
3. Hageja põhjendab hagiavaldusi väitega, et pooled sõlmisid 12.04.2018 eluruumi üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjate kasutusse kolmetoalise korteri, mis asub aadressil Astangu 19/2133, Tallinn. Pooled leppisid kokku, et kostjad tasuvad hagejale igakuiselt üüri 750 eurot ja tasuvad kõrvalkulud otse teenusepakkujatele. Kostjad on jätnud tasumata üüri ja kõrvalkulud 1914,96 eurot. Hageja pidi pärast kostjate üüritud korterist lahkumist tegema kulutusi koristamiseks ja lukkude vahetamiseks 302,18 eurot. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, üüri ja kõrvalkohustuste suuruse ning sissenõutavaks muutumise aja kohta kostjate poolt omaksvõetuks (
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab hageja kasuks kostjatelt solidaarselt välja 2217,14 eurot. 4. Hageja nõuab kostjatelt viivist määraga 0,2% päevas põhinõudelt alates 27.12.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et pooltevahelise 12.04.2018 üürilepingu punktis 5.1 on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,2% päevas. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 12.04.2018 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Lepingust tulenev päevane viivisemäär 0,2% teeb aastaseks viivisemääraks 73% (0,2 x 365=73), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls 2.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte kokkulepe viivisemäära kohta on tühine. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse nõudes mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivis 0,2% päevas põhinõudelt alates 27.12.2019 kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise põhinõude 2217,14 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 2217,14 eurot. 3
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihind on 3835,65 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis 0,2% päevas põhinõudelt alates 27.12.2019 kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Tsiviilasja hind rahuldatud ulatuses on 2394,51 eurot (põhinõue 2217,14 eurot + põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras arvestatud ühe aasta viivis 177,37 eurot = 2394,51 eurot). Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 62,43% ulatuses (2394,51 3835,65-st on 62,43%). Kohus jättis hagi 37,57% ulatuses rahuldamata (100%-62,43%=37,57%). Kohus jätab eeltoodut arvestades menetluskulud solidaarselt kostjate kanda 62,43% ulatuses ja hageja kanda 37,57% ulatuses. Kohus määrab hageja menetluskulud kindlaks
Kohus jätab kostjate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, sest kostjad ei ole menetluses osalenud ega menetlustoiminguid teinud. Seetõttu ei ole neile menetluskulusid tekkinud. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.