KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg 01.06.2020.a Tsiviilasja number 2-19-16473 Tsiviilasi R Hi ja J Hi hagi A Hi vastu elatise nõudes 4 860 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: R H (isikukood
- x)ja J H (isikukood
- x)Hagejate seaduslik esindaja (ema) A Ha (isikukood
- x)Lepinguline esindaja Alesja Duluškova Kostja: A H (isikukood
- x)28.05.2020 Kohtuistungi kuupäev RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Mõista kostjalt A Hilt (isikukood
- x)hageja R Hi (isikukood
- x)kasuks välja 2 370,38 eurot. 3. Mõista kostjalt A Hilt (isikukood
- x)hageja R Hi (isikukood
- x)kasuks välja elatis 292 eurot kuus alates 01.07.2020, kuid mitte vähem seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni (kuni 05.01.2035). 4. Mõista kostjalt A Hilt (isikukood
- x)hageja J Hi (isikukood
- x)kasuks välja 2 370,38 eurot. 5. Mõista kostjalt A Hilt (isikukood
- x)hageja J Hi (isikukood
- x)kasuks välja elatis 292 eurot kuus alates 01.07.2020, kuid mitte vähem seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni (kuni 07.09.2036). 6. A H on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest hiljemalt vastava kuu 01. kuupäevaks A Ha (isikukood
- x)kontole xxx või muule tema poolt teatatud kontole. Samale kontole tuleb tasuda ka eespool punktides 2 ja 4 väljamõistetud summa. 7. Määrata menetluskulud kostja kanda. 8. Mõista A Hilt (isikukood
- x)hagejate R Hi (isikukood
- x)ja J Hi (isikukood
- x)kasuks solidaarselt välja menetluskulude hüvitis 555,3 eurot. 9. Mõista A Hilt (isikukood
- x)hagejate R Hi (isikukood
- x)ja J Hi (isikukood
- x)kasuks solidaarselt välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 1. Hagejad R ja J H esitasid 23.10.2019 Harju Maakohtule hagi elatise saamiseks oma isalt A Hilt kehtivas miinimummääras alates hagi esitamisest. Lapsed elavad oma ema A Haga, kes peab neid üksi ülal. Kostja laste ülalpidamiskulude vahetus kandmises ei osale ja hagejatele elatist ei maksa. 2. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 12.11.2019 määrusega. 3. Kostja vastas hagile 21.11.2019 vaieldes sellele vastu. Kostja teatas, et kõik lastega seotud kulud on alati olnud tema ja tema vanemate kanda. 4. Kohus selgitas 14.01.2020 määruses, et miinimumelatise nõudmisel ei pea hagejad tõendama oma ülalpidamiskulude suurust (tl 45). Kohus selgitas kostjale, et temal tuleb täpsustada ja tõendada oma väiteid hagejate ülalpidamiskulude kandmise kohta. 5. Koos käesolevas asjas esitatud hagiavaldusega esitas A Ha ka avalduse A Hilt hooldusõiguse äravõtmiseks hagejate ja nende vanema õe D Ha suhtes. Nimetatud asi on 2 Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-19-17683). Kohus on arutanud neid asju paralleelselt, püüdes suunata pooli lepitusele. 31.01.2020 eelistungil sõlmisid pooled ajutise kokkuleppe, et kostja hakkab maksma hagejate ema kaudu elatist ühe lapse elatise miinimummääras (kohtuistungi protokolli lk 1, tl 46). Kokkulepe lähtus sellest, et hagejad on kogu käesolevas asjas esitatud elatise nõude arvestamise perioodil elanud oma emaga ja nende vanem õde isaga. Kumbki lapsevanem ei anna vahetult ülalpidamist teise lapsevanema juures elavale lapsele ega maksa elatist. 6. Kuna laste hooldusõigust puudutavas vaidluses kokkuleppele ei jõutud, arutas kohus mõlemat tsiviilasja kohtuistungil 28.05.2020. Hooldusõiguse asjas taotlesid lapsevanemad täiendavalt aega kokkuleppimiseks ja kohus rahuldas taotluse. Elatise osas selgus, et kostja ei ole 31.01.2020 kohtuistungil kokku lepitud elatist maksnud (tl 70-71). Kohus soovitas pooltel sõlmida kokkulepe nii, et kostja maksab hagejate emale elatist ühe lapse eest ja sellega oleks lahendatud kõigi kolme lapse elatise küsimus. Hagejad olid kokkuleppeettepanekuga nõus, kostja mitte. Elatise hagi vaadati istungil sisuliselt läbi ja asja arutamine lõpetati. Otsuse põhjendused 7. Kohus rahuldab hagi, põhjendades seda alljärgnevaga. 8. Hagejad nõuavad elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 2 sätestatud minimaalses määras. Nimetatud sätte kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2019.a oli vastavalt arvestatud miinimumelatise summaks 270 eurot kuus, alates 01.01.2020 292 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 ja 19.12.2019 määrus nr 115). Vastavalt PKS § 96 ja § 97 p 1 on alaealisel lapsel õigus saada oma isalt elatist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt on alla 18-aastane isik alaealine. 9. Pole vaidlust, et hagejad on elanud kogu hagi aluseks oleva perioodi (alates 23.10.2019) koos emaga ning et kostja hagejatele nimetatud perioodil vahetult ülalpidamist pole andnud. Pole vaidlust ka selles, et kostja ei ole hagejatele nimetatud perioodi eest elatist maksnud. Kostja pole vastupidise kohta kontrollitava täpsusega väiteid ega tõendeid esitanud, kuigi kohus selgitas kostjale 14.01.2020 määruses, et tegemist on kostja tõendamisoormusega. 10. Kostja pole väitnud, et hagejate ülalpidamiseks tegelikult vajalike kulude suurus ei õigusta nõutud elatise väljamõistmist. 14.01.2020 kohtumääruses selgitatud põhjustel ei ole seega vaja uurida hagejate poolt esitatud tõendeid nende ülalpidamiskulude kohta ja kohus jätab vastavad tõendid tähelepanuta (toimiku lk 14-41). 11. Kohus mõistab kostjalt kummalegi hagejale välja elatise 78,38 eurot perioodi 23 – 31.10.2019 eest (270 / 31 x 9), 540 eurot perioodi 01.11 – 31.12.2019 eest (2 x 270), 1 752 eurot perioodi 01.01 – 30.06.2020 eest (6 x 292). Alates 01.07.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõistab kohus kostjalt kummalegi hagejale välja 292 eurot kuus, 3 kuid mitte vähem kui seadusega sätestatud elatise miinimummäär. Kui elatise miinimummäär kasvab, suureneb vastavalt ka käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatis. Vastavalt PKS § 101 lg-le 2 võib kohus elatise määrata kindlaks muutuva suurusena. 12. Kui laste ülalpidamist puudutavad faktilised asjaolud (sealhulgas laste ülalpidamiseks vajalike kulude suurus, hagejate viibimine ainult nende ema ülalpidamisel, lapsevanema võimalused ülalpidamiskohustusi täita) muutuvad oluliselt 28.05.2020 seisuga võrreldes, on pooltel õigus nõuda elatise muutmist (PKS § 99 ja TsMS § 459). 13. Hagejate emal tuleb arvestada, et kostja ülalpidamisel viibival tütrel on õigus nõuda elatist temalt. 14. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja 28.05.2020 taotluse alusel (tl 95) ja juhindudes eelnimetatud sättest ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-st 1, määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra. Elatis tuleb maksta hagejate ema A Ha kontole xxx või muule tema poolt teatatud kontole iga arvestuse aluseks oleva kuu 01. kuupäevaks. 15. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus määrab kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus arvestab seejuures, et kostja on jätkanud hagile vastuvaidlemist vaatamata sellele, et kohus on korduvalt selgitanud kostja positsiooni lootusetust. Kostja ei täitnud 31.01.2020 istungil sõlmitud kokkulepet elatise maksmise ajutiseks korraldamiseks laste hooldusõigust puudutavate läbirääkimiste ajaks. Kostja keeldus 28.05.2020 istungil kohtu poolt tehtud ettepanekust asja lahendamiseks kokkuleppel. Oma käitumisega on kostja põhjustanud hagejatele asjatuid kulusid ja on õiglane, et kostja need hagejatele hüvitab. 16. Hagejate menetluskuluks on 555,3 eurot esindaja 4,2 tunni töö eest (tl 73). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga vaidluse asjaolusid ja menetluse käiku arvestades. Kostja ei ole kulude põhjendatusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Tähtpäev selleks oli 29.05.2020 (tl 70p). Kostja 30.05.2020 avalduse jätab kohus tähelepanuta – see on esitatud pärast menetluskulude kohta seisukoha esitamise tähtaja möödumist. Asja arutamine on lõppenud, mistõttu kohus ei võta arvesse ka teisi selles avalduses esitatud seisukohti ja taotlusi. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulude hüvitise 555,3 eurot. 17. Hageja taotluse alusel (tl 73) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 4 5