← Eesti

2-20-4458/13

Obsah (5)§ 394§ 444§ 163§ 468§ 407

Tsiviilasi nr: 2-20-4458 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks 04. juuni 2020 , Pärnu tegemi

§ 394

kohast kostja kirjalikku vastust esitanud.

§ 444

lg 3 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

  1. Mõista D.’ilt tütar A.’i kasuks välja igakuine elatis summas 228,00 € (kakssada kakskümmend kaheksa eurot) kuus alates 01.04.2020 kuni A.’i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. Elatisest maha arvata Pärnu Maakohtu 28.04.2020.a kohtumääruse alusel hagi tagamise korras D.`ilt saadud summad.
  2. Mõista D.’ilt poeg B.’i (ik xxxxxxxxxxx) kasuks välja igakuine elatis summas 228,00 € (kakssada kakskümmend kaheksa eurot) kuus alates 01.04.2020 kuni B.’i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. Elatisest maha arvata Pärnu Maakohtu 28.04.2020.a kohtumääruse alusel hagi tagamise korras D.`ilt saadud summad.
  3. Mõista kostja D.’ilt hageja A.’i kasuks välja elatise võlgnevus tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagi esitamist, so perioodi 22.03.2019 – 31.03.2020 eest summas 2612,00 eurot (kaks tuhat kuussada kaksteist eurot). 1

(4)Tsiviilasi nr: 2-20-4458
  1. Mõista kostja D.’ilt hageja B.’i kasuks välja elatise võlgnevus tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagi esitamist, so perioodi 22.03.2019 – 31.03.2020 eest summas 2612,00 eurot (kaks tuhat kuussada kaksteist eurot).
  2. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (Perekonnaseaduse § 100 lg 4). Väljamõistetud elatusraha tasuda hagejate seadusliku esindaja C. (ik xxxxxxxxxxx) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pank, hiljemalt selle kuu, mille eest elatist tasutakse,
  3. kuupäevaks, selgitus: laste elatis. 7.

§ 163lg 1 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

9. Pärnu Maakohtu 28.04.2020 määrusega kohaldati käesolevas asjas hagi tagamist ja kohustati kostjat D.’it tasuma kummalegi lapsele elatist 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus, kokku 300 eurot kuus alates 28.04.2020 kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Tulenevalt Perehüvitiste seaduse § 51 lg 1 ja § 52 lg 1 oli hagejal õigus pöörduda hagi tagamise määruse alusel kohtumenetluse ajal riigipoolse elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusametisse. Elatisabi antakse kohtumenetluse ajaks kokku kuni 150 päevaks ja tingimusel, et kostja samal ajal hagejale elatist ei maksa. Perehüvitiste seaduse § 56 on sätestatud kohtumenetluse ajal hagejatele makstud elatisabi tagasinõudmise ja tasaarvestamise alused. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud ja kohtu seisukoht 1. 22.03.2020 esitas A.’i ja B.’i nimel hagejate seaduslik esindaja, lapsi kasvatav vanem C. Pärnu Maakohtule hagiavalduse teiselt vanemalt, D.ilt kummalegi lapsele elatise väljamõistmiseks ja elatise võlgnevuse nõudes. 2

(4)Tsiviilasi nr: 2-20-4458 Peale puuduste kõrvaldamist 23.04.2020 seisuga hagejad paluvad hagiavalduses kostjalt välja mõista hagejate kasuks igakuise elatise alates hagi esitamisest 22.03.2020.a kuni laste täisealiseks saamiseni perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras (2020.a summas 292 eurot kuus lapse kohta) ning elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagi esitamist, so perioodi 22.03.2019 – 21.03.2020 eest kummalegi lapsele 3084 eurot (hagejate esindaja kinnitusel on kostja aprillis 2019 tasunud elatist 400 eurot). Hagiavalduse kohaselt hagejad kasvavad ema juures, mõlema lapse vajadustele kulub 455 eurot kuus. Hagejad taotlesid ka hagi tagamist.
  1. 27.04.2020 kuulas kohus hagi tagamise taotluse lahendamiseks kostja D.’i ära telefoni teel (tel nr xxxxxxxxxxxxx). Ärakuulamisel selgitas kostja D. kohtunikule, et tea millal lastele viimati elatist tasus, kuid eelmise aasta suvest kuni aasta lõpuni olid lapsed 2 nädalat isa juures ja kaks nädalat ema juures vaheldumisi. Sel aastal pole nii olnud. Kostja selgitusel praegu ta ei tööta, kokku on tal kolm last, üks laps on veel aasta ja nelja kuune, keda peab ka üleval pidama. 28.04.2020 määrusega kohus rahuldas hagejate 23.04.2020 hagi tagamise taotluse osaliselt ning kostjat D.’it tasuma kummalegi lapsele elatist 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus, kokku 300 eurot kuus alates 28.04.2020 kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
  2. Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale e-posti teel ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on kostja kätte saanud, kinnitades seda 08.05.20208 e-kirja teel aadressilt xxxxxxxxxxxx. Seega tähtaeg 14 päevane tähtaeg vastamiseks saabus 22.05.
  3. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on menetlusse võtmise määruses selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus

§ 407lg.

1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 4. Perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 annab alaealisele lapsele õiguse saada ülalpidamist vanemalt. PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PkS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PkS § 108 annab ülalpidamise saamiseks õigustatud isikule aluse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Antud asjas kostja ei ole mingeid vastuväiteid esitanud. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas

§ 444

, § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses osaliselt. Kohus leiab, et hagejad on õigustatud saama kostjalt igakuist elatist ning elatise võlgnevust tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagi esitamist, so alates 22.03.

  2. Siiski kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud hagejate poolt nõutava elatise suuruse osas, arvestades hagiavalduses välja toodud hagejate igakuiste kulude suurust. Kohus on juba 13.04.2020 puuduste kõrvaldamise määruses hagejatele selgitanud, et Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisti. Seega vanemad peavad oma last üleval võrdsetes osades. Hagiavalduse kohaselt on kummagi hageja kulutused 455 eurot kuus, millest kummalegi vanemale langev osa on 227,50 eurot, ümardatult 228 eurot kuus. 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-20-4458 Eeltoodust lähtudes ja tuginedes PKS § 116, § 97 p 1, § 108 mõistab kohus kostjalt välja elatise 228 eurot kuus kummalegi lapsele alates 01.04.2020 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kuivõrd kohus on 28.04.2020 hagi tagamise määrusega kohustanud kostjat ka kohtumenetluse ajal tasuma hagejatele elatist 150 eurot lapse kohta kuus, siis kuuluvad peale 01.04.2020 väljamõistetud elatisest mahaarvamisele hagi tagamise määruse alusel hagejatele laekunud summad. Järgnevalt määrab kohus kindlaks ja mõistab välja õiguslikult põhjendatud ulatuses kummalegi lapsele võlgnetava elatise perioodi 22.03.2019 kuni 31.03.2020 eest. Kohus võtab tagasiulatuva elatise võlgnevuse välja arvutamisel arvesse hagejate esindaja poolt omaksvõetud asjaolu, et kostja on tasunud aprillis 2019 elatist kokku 400 eurot, so kummagi lapse kohta 200 eurot. Seega moodustab perioodi 22.03.2019 – kuni 31.03.2020, so 1 aasta ja 10 päeva eest kostja võlgnevus kummalegi hagejale 2736 + 76 = 2812 eurot ((12 kuud x 228€ /kuus = 2736 eurot) + (10 päeva x 7,60 €/päev=76 eurot)), millest tuleb maha arvata kõnealusel perioodil tasutud 200 eurot lapse kohta. Lõplik elatise võlgnevus kummalegi hagejale tagasiulatuva perioodi eest on 2612 eurot (2812 € – 200€), mis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Menetluskuludest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulusid kohus kindlaks ei määra. Kohtule teadaolevalt ei ole pooltel asjas menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.