1-20-6788/8

(19730000235)Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. augusti
2. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ D, OÜ H, N OÜ, N OÜ, T OÜ, N OÜ, I OÜ, R OÜ, OÜ S ja F OÜ lepingulised esindajad vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Kristi Rande, kaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. augusti
4. a määrus muutmata ja kannatanute lepinguliste esindajate kaebuse seoses kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamisega rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on KrMS § 385 p-st 11 tulenevalt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 03.07.2019 registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris OÜ D, OÜ H, N OÜ, N OÜ, T OÜ, N OÜ, I OÜ, R OÜ, OÜ S ja F OÜ lepinguliste esindajate vandeadvokaatide Oliver Nääsi ja Kristi Rande kuriteoavaldus AS-i T, P OÜ ja nende esindajate suhtes KarS § 209 lg 2 p 3 ja lg 3 tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks. 1.1 Kuriteoavalduse kohaselt on AS T 11.02.1997 loodud äriühing, mis tegeleb kinnisvara arendamisega. 2014 otsustas AS asuda arendama aadressil XXX, Tallinn asuvat kinnistut (katastritunnusega XXX) eesmärgiga rajada sinna kortermajad ja hiljem need realiseerida. Selleks koostas AS T 2014 mais aadressil XXX, Tallinn elamuehituse arenduse prospekti, millega soovis kaasata 4,8 miljoni euro ulatuses investeeringuid projekti arendusse ja, milline oleks andnud investoritele 80%-lise osaluse. Prospektis rõhutas AS T enda usaldusväärsust asjaoluga, et on Eestis kogenud kinnisvaraarendaja ja juhib arendust 20%-lise osalusega projektist. Selliselt pakkus ta investoritele muretut investeerimisvõimalust kindlasse kinnisvaraarendusse Tallinnas. Investeeringute osas nähti ette, et investorid panustavad 4,8 miljonit eurot, mida kasutatakse kinnistu omandamiseks. Kinnistu omandajaks saab äriühing, mille osanikud on 80% investorid ja 20% AS T. AS T omalt poolt 20% osaluse omandamiseks rahalist sissemakset ei tee, vaid ta on vastutav kogu projekti arendustegevuse, samuti arenduse elluviimise juhtimise ja korraldamise eest. Tema ülesandeks oli tagada huvi projekti edukaks elluviimiseks. Investoritele lubati eelduslikult tulu 4,7 miljonit eurot kogu investeeringult ehk u 100%-list omakapitali tootlust. 1.2 04.06.2014 asutas AS T P OÜ, mille eesmärgiks oli AS-i T osaluse hoidmine XXX, Tallinn arenduse tarbeks loodud äriühingus ehk 22.09.2014 P OÜ poolt arenduse tarbeks ja kinnistu omandamiseks asutatud äriühingus nimega Q OÜ. Q OÜ 80% osaluse omandajad pidid olema 1

(11)1-20-6788 projekti investorid ja 20% osaluse omandajaks pidi olema AS T läbi selleks spetsiaalselt asutatud P OÜ. Investorid 80% ulatuses osaluse omandamiseks XXX, Tallinn arenduse tarbeks loodud äriühingus otsis AS T. Nii koostati 23.09.2014 AS T, Q OÜ ja osanike (investorite) vahel osade märkimisleping ja osanike leping, mis koos lisade ja äriplaaniga oli ettevalmistatud AS-i T ja P OÜ poolt. Antud lepingute alusel said projekti osanikeks: - OÜ D 4,17% ulatuses, investeerides 250 000 eurot; - OÜ H 5% ulatuses, investeerides 300 000 eurot; - N OÜ 4,17 % ulatuses, investeerides 250 000 eurot; - N OÜ 4,17% ulatuses, investeerides 250 000 eurot; - T OÜ 10% ulatuses, investeerides 600 000 eurot; - N OÜ 5% ulatuses, investeerides 300 000 eurot; - I OÜ 2,5% ulatuses, investeerides 150 000 eurot; - R OÜ 4,17% ulatuses, investeerides 250 000 eurot ja - S OÜ 5% ulatuses, investeerides 300 000 eurot. Lepingu alusel omandas Q OÜ 30.09.2014 kinnisvara, et seda arendada ja müüa edasi lõpptulemina valmivad elamispinnad vastavalt lepingu Lisa B äriplaanile. 1.3 14.11.2014 sõlmiti investorite, AS P ja Q OÜ vahel täiendav osade märkimisleping ja osanike leping ning muudatuste ja täiendamise vajaduse tõttu asendati 23.09.2014 sõlmitud leping tervikuna uue lepinguga. Projektiks vajalike kokkulepete tegemisel investoritega ja lepingute sõlmimisel kuulus P OÜ 100%-liselt AS-le T. Koheselt pärast lepingu sõlmimist ja kinnistu omandamist asus aga AS T oma osalust P OÜ-s vähendama ja järk-järgult osasid võõrandama. Selle tulemusena muutus AS T väikseima osalusega osanikuks. Selline tegevus toimus investorite teadmata ja oli vastuolus investoritele lubatuga, sest investorid olid kaasatud projekti teadmisega, et AS T saab tulu analoogselt investoritega alles projekti õnnestumisel ning jagab riske projekti lõpuleviimiseni (see pidi ühtlasi tagama AS T huvi projekt edukaks elluviimiseks). 1.4 30.01.2015 investoritele esitatud raportis teavitas AS T, et viimastel kuudel on töötatud eskiisprojektiga, mis oli oluliselt erinev investoritele tutvustatud versioonist – algselt investoritele tutvustatud äriplaanis ja joonistel oli ette nähtud 95 korterit, kuid uus eskiis nägi ette 140-150 korterit ning müüdavate ruutmeetrite lisandumist ca 5% võrra. Mainimata jäeti, et projektiga kaasneb ehitatava pinna suurenemine ja seeläbi ehituskulu oluline kasv – eelkõige tõi korterite arvu suurendamine kaasa kohustuse ehitada täiendavalt maa-aluseid parkimiskohti, mis suurendas oluliselt ehituskulu. Seega arvestades asjaolu, et 14.11.2014 allkirjastasid investorid täiendava osade märkimislepingu ja osanike lepingu ning 2014 IV kvartali seisuga oli AS T enda esitatud seisukohtade järgi töötanud viimastel kuudel oluliselt erineva eskiisprojektiga, siis esitati 14.11.2014 investoritele sõlmitud lepinguga teadlikult ebaõigeid andmeid. 10.06.2015 koostatud osade müügilepingu kohaselt liitus projektiga ka F OÜ, kes investeeris projekti selliselt, et omandas 300 000 euro eest osaluse P OÜ-s. F OÜ esindajale tutvustati projektiga liitumiseks aga 2014 novembri prospekti, milline sisaldas peamiselt samasid andmeid ja äriplaani nagu 2014 mai prospekt. Seega ei teavitatud ka F OÜ-d, et tegelikkuses minnakse edasi juba uue muudetud projektiga, kus ehitusmahtusid oli oluliselt suurendatud. Seega lõi AS T teadlikult ebaõige ettekujutuse ehitusprojektist ja enda rollist projekti realiseerimisel. Selline AS Ti teadlik tegevus tõi algselt lubatud 100% investeeringu tootluse asemele investoritele olulise kahju, mis päädis olukorraga, kus investoritel puudub täna reaalne perspektiiv saada tagasi isegi algseid investeeringuid, rääkimata lubatud tulust. 2. 15.07.2019 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Triinu Olev kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 19730000235 selles kirjeldatud asjaoludes kuriteotunnuste puudumise tõttu. Ringkonnaprokurör leidis, et asjaolu, et AS T ja selle esindajad ei pidanud kinni avaldajatest investoritega sõlmitud kokkulepete tingimustest, neid pärast lepingu sõlmimist ühepoolselt muutes, aga ka neid mittejärgides, ei andnud alust sedastamaks 2

(11)1-20-6788 kuriteoavalduses esitatud väidete ja sellele lisatud materjalide pinnalt KarS § 209 sätestatud kuriteokoosseisu esinemist, vaid kui, siis saab see olla käsitletavad üksnes tsiviilõigusliku lepingu rikkumisena.

1. 26.07.2019 registreeriti Riigiprokuratuuris OÜ D, OÜ H, N OÜ, N OÜ, T OÜ, N OÜ, I OÜ, R OÜ, OÜ S ja F OÜ lepinguliste esindajate vandeadvokaatide O. Nääsi ja K. Rande kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör T. Olevi poolt 15.07.2019 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 19730000235 peale. Selles taotlesid kaebajad teatise tühistamist ja AS T, P OÜ ja nende esindajate tegevuse suhtes KarS § 209 lg 2 p 3 ja lg 3 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist. Kaebajad leidsid, et kuriteoavalduses esitatud seisukohad tuginevad konkreetsetele faktilistele asjaoludele ja neid kinnitavatele tõenditele, mis oma kogumis tõendavad, et AS-i T esindajad esitasid investoritele teadlikult ebaõiget informatsiooni teostatavate ehitustööde kohta ja tegid seda eesmärgiga mõjutada investoreid tegema investeerimisotsust. Kaebajate arvates oli ringkonnaprokurör menetlust alustamata jättes hinnanud vääralt esitatud tõendeid ja leidnud ebaõigesti, et pole võimalik tuvastada subjektiivset teokoosseisu hiljemalt lepingute sõlmimise ajal. Täielikult oli aga ringkonnaprokurör jätnud käsitlemata kuriteoavalduses esitatud F OÜ-ga seotud episoodi.
2. 09.08.2019 rahuldas Riigiprokuratuuri riigiprokurör Karin Talviste kaebuse, alustas kriminaalasjas nr 19730000235 KarS § 209 lg 2 p 3 ja lg 3 tunnustel AS T ja nende esindajate tegevuse osas menetlust ja saatis kriminaalasja PPA Põhja prefektuuri Kriminaalbüroole kohtueelse menetluse läbiviimiseks. 4.1 Riigiprokurör leidis, et ringkonnaprokurör oli asunud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ebaõigele seisukohale, et justkui kuriteoavalduses esitatud väited selle kohta, et investeerimisotsuse ja osade märkimislepingute aluseks oleva algse prospekti esitamisel olid AS T ja selle esindajad teadlikud asjaolust, et prospektis presenteeritav projekt koos selle ehitustööde mahu ja kuludega ei vasta tegelikkusele, põhinesid vaid kuriteoavalduses toodud veendumusel, sest 30.01.2015 oli investoreid teavitatud töötamisest algsest erineva projekti alusel ja ka uue projekti peatsest valmimisest esitamiseks linnavalitsusse heakskiidu saamiseks. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses oli aga juhitud tähelepanu AS-i T esindajate poolt 25.08.2018 toimunud koosolekul avaldatule, kus nad selgitasid investoritele, et XXX projekti tutvustati investoritele lähtudes presentatsioonis esitatud üldisest projekti kirjeldusest. Pärast investorite liitumist projektiga oli vaja koostada detailne projektiplaan, mille alusel taotleda ehitusluba. Projektiplaani koostamise käigus leiti, et väiksemaid kortereid on lihtsam müüa kui suuri ja seega sai projektis ehitatavate korterite lõplikuks arvuks 143 (võrreldes esialgselt presentatsioonis mainitud 95 korteriga). Seejuures vääris tähelepanu ka kaebuses väljatoodud mõte, mille kohaselt viitas AS-i T kavatsusele investoritele esitatud plaani järgi ehitustöid mitte teostada ka see, et ühtegi sisulist toimingut investoritele esitatud plaaniga seoses ei tehtud ehkki prospekti esitlusel jäeti investoritele mulje, nagu oleks kõik valmis ehitusega alustamiseks, sh väideti, et on olemas ehitusluba. 4.2 Riigiprokurör lisas F OÜ-ga seotud episoodi osas, et selle OÜ näol on tegemist nn teise ringi investoriga, kes liitus arendusprojektiga alles 10.06.2015 sõlmitud lepinguga. F OÜ esindaja AA seletuse kohaselt tugines ta investeerimisotsust tehes talle enne seda tutvustatud 2014 novembri prospektile, mis oli äravahetamiseni sarnane 2014 mai prospektiga. Mõlemas prospektis kajastati, et ehitatakse 95 korterit, 76 maa-alust ja 32 maapealset parkimiskohta. Ehituskuludeks oli märgitud mõlemas 11 646 636 eurot (koos käibemaksuga). AAle 2014 novembri prospekti tutvustamise ajaks oli aga AS T juba 2014 IV kvartali raporti esitamisega 30.01.2015 teavitanud teisi ehk nn esimese ringi investoreid asjaolust, et töötatakse eskiisiga, kus on ette nähtud 140-150 korterit. Seega märkis riigiprokurör, et isegi juhul, kui kriminaalmenetluse käigus ei leia kinnitust AS T esindajate tahtlus panna toime KarS § 209 järgi kvalifitseeritud kuritegu nn esimese ringi investorite puhul ja tegemist oli tõepoolest töö käigus tehtud projektimuudatustega, mis on selliste kinnisvaraarenduste puhul 3

(11)1-20-6788 tavaliseks praktikaks, siis OÜ F kaasamise hetkel, mil arendusprojekt oli juba töös muudetud kujul, ei olnud kuidagi põhjendatav OÜ F esindajale investeeringu kaasamiseks esialgse veel muutmata prospekti esitlemine. Seetõttu esines põhjendatud kahtlus, et AS-i T teod vastavad KarS § 209 lg 2 p 3 ja KarS § 209 lg 3 tunnustele, mida tuli kontrollida kriminaalmenetluse raames.

1. 09.07.2020 koostas PPA Põhja prefektuuri Kriminaalbüroo Kelmuste ja majanduskuritegude talituse vanemuurija Vladimir Saks kriminaalasjas nr 19730000235 KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel menetluse lõpetamise määruse, mille 09.07.2020 kinnitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jürgen Hüva. 5.1 Vanemuurija märkis, kriminaalmenetluse raames kogutud materjalidest nähtuvalt kaasas AS T kinnisvaraarendajana 2014 vältel investeeringuid aadressil XXX, Tallinn elamuehituse projekti, olles selleks eelnevalt koostanud finantseerimise kaasamise eesmärgil elamuehituse arenduse prospekti. Sellest nähtuvalt andis 4,8 miljoni euro ulatuses investeeringute tegemine investoritele 80%-lise osaluse projektist, mis nägi ette 95 korteriga kompleksi ehitamist. Kinnistu omanikuks pidi saama äriühing, mille osanikeks saavad 80%-lise osalusega investorid ja 20%-lise osalusega AS T. Prospektis toodud investeerimise struktuuri kohaselt pidi AS T 20%-lise osalusega vastutama kogu projekti arenduse korraldamise eest alates kapitali kaasamisest kuni ehitamise ja investoritele kapitali tagastamiseni. 04.06.2014 asutas AS T P OÜ, mille eesmärgiks oli AS T osaluse hoidmine XXX, Tallinn elamuehituse arenduse tarbeks loodud äriühingus. Selleks äriühinguks sai P OÜ poolt arenduse tarbeks ja kinnistu omandamiseks 22.09.2014 asutatud Q OÜ. 23.09.2014 (täies mahus uus leping sõlmiti 14.11.2014) sõlmiti P OÜ, Q OÜ ja osanike (investorite) vahel osade märkimisleping ja osanike leping, mille läbi said osanikeks OÜ D, OÜ H, N OÜ, N OÜ, T OÜ, N OÜ, I OÜ, R OÜ ja OÜ S. 30.01.2015 teatati investoritele esitatud raportis, et AS T on töötanud eskiisprojektiga, mis oli oluliselt erinev investoritele tutvustatud versioonist. See nägi 95 asemel 140-150 korteri ehitamist ja müüdavate ruutmeetrite lisandumist ca 5% võrra. Sellega kaasnes ehituskulu oluline kasv. 10.06.2015 liitus arendusprojektiga F OÜ, kes ostis endale Q OÜ-s P OÜ osaluse. F OÜ esindaja AA ütluste kohaselt tugines ta investeerimisotsust tehes mh talle enne seda tutvustatud 2014 koostatud prospektile. 5.2 Eeltoodust tulenevalt leidis vanemuurija, et antud juhul olid kohtueelse menetluse aluseks olevad sündmused toimunud hiljemalt 10.06.
2. Kuivõrd KarS § 209 kirjeldatud kuritegu on teise astme kuritegu ja see aegub KarS § 81 lg 1 p 1 kohaselt kuriteo toimepanemisest viie aasta jooksul, siis oli antud kriminaalasjas uuritavad teod aegunud. Vastavalt KrMS § 199 lg 1 p 2 on kuriteo aegumise tähtaja möödumine kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks ja menetlus kuulub lõpetamisele. Securities OÜ, N OÜ, T OÜ, N OÜ, I OÜ, R OÜ, OÜ S ja F OÜ lepinguliste esindajate vandeadvokaatide O. Nääsi ja K. Rande poolt 24.07.2020 esitatud kaebus kriminaalasjas nr 19730000235 09.07.2020 PPA Põhja prefektuuri Kriminaalbüroo Kelmuste ja majanduskuritegude talituse vanemuurija V. Saksi poolt prokuratuuri loal (09.07.2020 kinnitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör J. Hüva) koostatud menetluse lõpetamise määruse peale. Kaebuses taotletakse eelpoolnimetatud määruse tühistamist ja kriminaalmenetlusega jätkamist.
3. Kaebajad ei nõustunud vanemuurija käsitlusega kriminaalasjas uuritud kuriteosündmuste aegumisest ja leidsid, et menetluse lõpetamine on olnud alusetu. Kaebajad märkisid, et vanemuurija asus lõpetamise määruses seisukohale, et kuriteoavalduses esitatud ja kohtueelses menetluses uuritud teod moodustavad ühtsest tahtlusest kantud ühtse kuriteo, lugedes viimase sündmuse toimumise ajaks 10.06.
4. Selliselt on uurimise esemeks olevat tegu kirjeldanud ka kannatanud. Nad nõustuvad seega vanemuurijaga selles, et AS-i T esindajate toimingud on olnud kantud ühisest tahtlusest ja olid ajalis-ruumiliselt sedavõrd seotud, et moodustavad loomuliku elukäsitluse kohaselt ühe teo. Küll aga on kaebajate arvates ebaõige ja kehtiva seadusega vastuolus vanemuurija käsitlus aegumistähtaja algusaja arvestamisest. KarS § 81 lg 1 p 2 järgi aegub kelmus kui teise astme 4

(11)1-20-6788 kuritegu viie aasta möödumisel kuriteo lõpuleviimisest. Kehtiva seaduse kohaselt on KarS § 209 lg 2 p 3 sätestatud kuritegu tagajärjedelikt, mis on viidud lõpule tagajärje saabumisega ehk varalise kahju tekkimisega kannatanutele. Kaebajate arvates tuleb antud juhul kohaldamisele 01.01.2015 jõustunud redaktsioon KarS §-st 209, mistõttu tuleb arvestada konkreetse kelmuse aegumistähtaja algust tagajärje, so kahju saabumisest, mistõttu on antud olukorras aegumise arvestamisel relevantne eelkõige kahju tekkimise ajahetk. Kaebajad selgitasid, et antud juhul moodustub kannatanutel tekkinud kahju otsesest varalisest kahjust ja saamata jäänud tulust. Arvestades kelmuse koosseisulist kaitseala saab käesolevas asjas varalise kahjuna käsitleda tehtud investeeringuid ja saamata jäänud tulu. Lisaks esineb varaline kahju ka saldopõhimõttest johtuvalt. Saldopõhimõtte kohaselt on kahjuga tegemist siis, kui lõppsaldo on negatiivne ehk varakäsutusele järgnenud väljaminek jääb suuremaks, kui varakäsutusest tingitud sissetulek. Kannatanud on 10.01.2020 esitanud menetlejale ka tsiviilhagi, millest nähtub täpne kahju arvestus. Karistusõiguslikus mõttes tekkis investoritel kahju kõige varem 14.11.2017, sest siis pidid nad saama rahalise vastusoorituse (investeering + saamata jäänud tulu) tehtud investeeringu eest. AS T esindajad lubasid investoritele esitletud prospektis, et algsed investeeringud tagastatakse koos kasumiga kolme aasta möödumisel kapitali kaasamisest. Projekti teostamiseks vajalik kapital kaasati hiljemalt 14.11.2014, mil allkirjastati osanike leping ja projekti alustamiseks puudusid takistused. Selleks ajaks oli kinnistu juba samuti omandatud. 14.11.2017 seisuga ei olnud aga investorid saanud tagasi algset investeeringut ega lubatud tulu. Siinkohal on kaebajate arvates ka märkimisväärne, et samaks ajaks oli AS T võtnud projektist välja ca 1 200 000 eurot, olles kaasanud uusi investoreid enda osalust võõrandades, kuigi pooltevaheline kokkulepe oli vastupidine. AS T pidi projekti juhtimise ja elluviimise eest saama tasu samaaegselt investoritega pärast projekti õnnestumist ja kõikide korterite müüki. Seega eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et karistusõiguslikus mõttes tekkis investoritel kahju kõige varem 14.11.2017, ei ole käesolevas asjas toimepandud kuritegu aegunud. Vanemuurija, arvestades aegumise kulgemise algust alates 10.06.2015, on ebaõigesti tuginenud aegumise sätetele ja kohaldanud seeläbi ebaõigesti materiaalõigust, mis on toonud kaasa ebaseadusliku kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse. Kaebajad lisasid kriitiliselt, et kriminaalasjas nr 19730000235 on kohtueelset menetlust läbiviidud äärmiselt passiivselt, ca 1 aasta jooksul teostatud menetlustoimingute hulk on märkimisväärselt kasin. Menetleja ei ole pidanud vajalikuks üle kuulata kõiki kannatanuid, tähelepanuta on jäänud oluliste tunnistajate võimalikud ütlused (nende olulisus on ilmnenud kannatanute poolt edastatud materjalidest või teostatud ülekuulamistest). Nii saavad kaebajate arvates olulist teavet kuriteo tõendamiseseme asjaolude osas anda lisaks kannatanutele ka tunnistaja LL, kes oli projekti eest vastutav arhitekt. Ta saab anda ütlusi algse projekti kohta, milline see oli, kas ja millal otsustati seda muuta, millistel asjaoludel ja kelle initsiatiivil jms. Nimetatud küsimustes saab vastuseid anda ka AS-i T poolt projekteerimise koosolekutel osalenud RR, kes oli hästi kursis projekteerimise käiguga ja andis selleks AS-i T poolt kooskõlastusi (vt tunnistajate DD ja TT ülekuulamise protokolle). Samuti oleks ilmselgelt ja äratuntavalt asjakohane kuulata tunnistajana üle ka AS-i T poolt Q OÜ juhatuse liikmeks ja projekti juhiks määratud EE. Kaebajate jaoks on eelpoolnimetatud toimingute tegemata jätmine arusaamatu, sest uurimise raames teostatud üksikud toimingud kinnitasid kuriteokahtlust. Nt tunnistaja DD sõnul pöördusid AS-i T esindajad tema poole 2014 lõpus ja juba siis realiseerus lõplikult projekti lähteülesanne ega muutunud projekti edasise kulgemise ajal. DD ütlustega haakuvad ka arhitekt TT ütlused, kes kinnitas, et samal ajaperioodil pöördus tema poole DD sama lähteülesandega. Seega kinnitasid menetleja poolt kogutud tõendid kahtlust, et AS-il T ei olnud kunagi plaanis realiseerida algselt esitletud ja osanike lepingu lisaks olnud projekti, vaid koheselt pärast investeeringute tegemist asus AS T tööle teistsuguse ehitusprojektiga. Nimetatud asjaolud annavad kaebajate arvates aluse kuriteokahtluse edasiseks uurimiseks mitte menetluse lõpetamiseks. Antud juhul on aga menetleja jätnud tuvastamata olulised faktilised asjaolud, mille pinnalt oleks võimalik otsustada kriminaalmenetluse jätkamise üle. Seetõttu palusid kaebajad 5

(11)1-20-6788 Riigiprokuratuuril menetlejale kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse tühistamisel anda ka konkreetsed juhised edasisteks menetlustoiminguteks. Riigiprokuratuuri määrus

1. Riigiprokuratuur jättis 24.08.
2. a määrusega kannatanute lepinguliste esindajate kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on olnud seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust selle menetlusotsuse muutmiseks või tühistamiseks. 7.
3. Esmalt selgitas riigiprokurör, et süüdistuskohustusmenetluse käigus kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei saa ühelegi prokurörile ette kirjutada seisukohti tõendatuse osas. Seega kuulub Riigiprokuratuuri poolt üksnes kontrollimisele, kas prokuröri poolt kinnitatud lõpetamise määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel vastavad seadusele ning kohtupraktikale. 7.
4. Riigiprokurör oli seisukohal, et kriminaalasjas nr 19730000235 uuritavate kuriteofaktide, s.o - AS T esindajate poolt mais 2014 aadressil XXX, Tallinn kinnistu arendusprojekti prospektis ja äriplaanis ehitusprojekti mahtude ja AS-i projektis 20% osalusega selle lõppemiseni osalemise kohta ebaõigete andmete esitamise tulemusena 14.11.2014 AS-i T, P OÜ ja nende esindajate poolt investorite: OÜ D, OÜ H, N OÜ, N OÜ, T OÜ, N OÜ, I OÜ, R OÜ ja OÜ S vahel Q OÜ osade märkimislepingu ja osanike lepingu sõlmimise ja investeerimisotsuse tegemisega investoritele varalise kahju tekitamise osas; - samuti AS T esindajate poolt novembris 2014 aadressil XXX, Tallinn kinnistu arendusprojekti prospektis ja äriplaanis ehitusprojekti mahtude kohta ebaõigete andmete esitamise tulemusena 10.06.2015 AS-i T, P OÜ ja nende esindajate poolt investor F OÜ vahel Q OÜ-s P OÜ osade müügilepingu ja osanike lepingu sõlmimise ning investeerimisotsuse tegemisega investorile varalise kahju tekitamise osas, on KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt möödunud nende raskusastmest tulenev 5-aastane aegumistähtaeg, mistõttu on AS-ile T, P OÜ-le ja nende esindajatele KarS § 209 lg 2 p 3 ja lg 3 järgi ette heidetavad kelmuse teod aegunud. Seetõttu leidis riigiprokurör sarnaselt vanemuurija ja ringkonnaprokuröriga, et kriminaalasjas nr 19730000235 on vastu võetud õige otsus menetluse lõpetamise kohta kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Riigiprokurör nõustus lõpetamise määruses esitatud järeldustega ja lisas neid toetavalt seonduvalt Riigiprokuratuurile esitatud kaebusega järgmist. 7.
5. Riigiprokurör nõustus kaebajatega, et antud kriminaalasjas on kahetsusväärselt jäänud teostamata mitmed olulised menetlustoimingud, sh oluliste tunnistajate ülekuulamised, kelle ütluste kaudu olnuks võimalik saada täiendavat informatsiooni nii XXX, Tallinn algse ehitusprojekti kui ka selle hilisema muutmise tinginud asjaolude kohta. Samas on aga antud kriminaalasjas tuvastatud menetlusega jätkamist ja täiendavate menetlustoimingute teostamise korralduse andmist takistav asjaolu, s.o etteheidetavate kuriteofaktide aegumine. Riigiprokurör märkis sarnaselt menetlejatega, et AS-ile T, P OÜ-le ja nende esindajatele etteheidetud kuriteo faktide: ebaõigete andmete alusel investorites investeerimisotsuse tegemist ja sellega neile varalise kahju tekitanud 14.11.2014 ja 10.06.2015 lepingute sõlmimisest on möödunud KarS § 81 lg 1 p 2 nimetatud 5-aastane aegumistähtaeg (vastavalt 14.11.2019 ja 10.06.2020). 7.
6. Kaebajad leidsid Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses, et vanemuurija ja ringkonnaprokuröri seisukoht AS-ile T, P OÜ-le ja nende esindajatele etteheidetavate tegude aegumise osas on ebaõige ja vastuolus kehtiva seadusega. Nimelt ollakse seisukohal, et kuivõrd KarS § 81 lg 1 p 2 järgi aegub kelmus kui teise astme kuritegu viie aasta möödumisel kuriteo lõpuleviimisest ja kehtiva seaduse kohaselt on KarS § 209 lg 2 p 3 sätestatud kuritegu tagajärjedelikt, mis on viidud lõpule tagajärje saabumisega ehk varalise kahju tekkimisega kannatanutele, siis tuleb arvestada konkreetse kelmuse aegumistähtaja algust tagajärje, so kahju saabumisest. 14.11.2014 ja 10.06.2015 sõlmitud lepingute kohaselt pidid kannatanud saama investeeringute eest rahalise vastusoorituse vastavalt kõige varem 6

(11)1-20-6788 14.11.

1. Riigiprokurör kaebajate sellise mõttekäiguga ei nõustunud, sest antud kriminaalasjas kuriteosündmustena käsitletud asjaolud näitavad väidetavalt ebaõigete andmete alusel varakäsutuse tegemisest kannatanutel varalise kahju tekkimist teatud summade alusel Q OÜ osade soetamisest, mitte nende osas ehitusprojekti realiseerumisest tulevikus saabuda võivast tulust ilmajäämisest. 7.
2. Kriminaalasja materjalide kohaselt lõid AS T, P OÜ ja nende esindajad 2014 mais ja 2014 novembris vastavalt investorites: OÜ D, OÜ H, N OÜ, N OÜ, T OÜ, N OÜ, I OÜ, R OÜ ja OÜ S ning F OÜ XXX ehitusprojekti mahtude ja AS T osaluse kohta projektis ebaõige ettekujutuse, mille alusel tegid nad vastavalt 14.11.2014 ja 10.06.2015 Q OÜ osade märkimislepinguid ja osanike lepinguid sõlmides varakäsutuse ja tekitasid endale varalise kahju. Eksimuse tagajärel tegid OÜ D, OÜ H, N OÜ, N OÜ, T OÜ, N OÜ, I OÜ, R OÜ ja OÜ S ning F OÜ varakäsutuse, investeerides XXX ehitusprojekti arenduseks Q OÜ osasid soetades alljärgnevalt: - OÜ D 4,17% ulatuses, investeerides 250 000 eurot; - OÜ H 5% ulatuses, investeerides 300 000 eurot; - N OÜ 4,17 % ulatuses, investeerides 250 000 eurot; - N OÜ 4,17 % ulatuses, investeerides 250 000 eurot; - T OÜ 10% ulatuses, investeerides 600 000 eurot; - N OÜ 5% ulatuses, investeerides 300 000 eurot; - I OÜ 2,5% ulatuses, investeerides 150 000 eurot; - R OÜ 4,17% ulatuses, investeerides 250 000 eurot; - S OÜ 5% ulatuses, investeerides 300 000 eurot ja - F OÜ 22,72% ulatuses, investeerides 300 000 eurot. Varakäsutuse tulemusena said eelpoolnimetatud isikud vahetut varalist kahju vastavalt XXX ehitusprojekti investeeritud summade ulatusele. 7.
3. Riigiprokurör märkis, et eeltoodust tulenevalt oli AS-le T, P OÜ-le ja nende esindajatele ette heidetud kelmusena käsitletud teod lõpuleviidud hetkest, mil investorid XXX tegeliku ehitusprojekti, selle mahu ja AS T projektis osaluse suuruse ja aja osas eksimusse viiduna tegid 14.11.2014 ning 10.06.2015 lepingute sõlmimisel investeerimismaksete näol XXX osasid soetades varakäsutuse ja tekitasid endale nimetatud maksete ulatuses varalist kahju. XXX ehitusprojekti realiseerimisest ja ehitatud korterite müügist saadava kasumi tõttu Q OÜ osade väärtuse võimalikust kasvust saadavast kasumist ilmajäämine ei ole otseselt tulenenud varakäsutuse tegemisest, vaid ehitusprojekti ja selle alusel ehitatud korterite müügi loodetust kehvemast realiseerumisest. Q OÜ osade soetamine ei saanud tekitada vahetut varalist kahju nende väärtuse loodetava kasvu saabumata jäämise tõttu. See faktor ei ole olnud lepingute sõlmimisel ja investeeringute tegemisel tõsikindlalt määratletud. Riigiprokurör ei pidanud antud kaasuse asjaolude kohaselt võimalikuks käsitleda kannatanutele tekitatud võimaliku kahjuna tulevikus loodetavat kasu, sest seda ei saanud ka T AS ja P OÜ esindajad eelpoolnimetatud tingimustel lepinguid sõlmides enda varalise kasuna ette näha. 7.
4. Seega leidis riigiprokurör, et kannatanute lepinguliste esindajate kaebuses Riigiprokuratuurile ei ole esitatud argumente, milliste alusel muuta või tühistada kriminaalasjas nr 19730000235 09.07.2020 menetluse lõpetamise otsus. Seega jättis riigiprokurör kaebuse rahuldamata. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
5. Kannatanute lepingulised esindajad vandeadvokaadid O. Nääs ja K. Rande esitasid viidatud Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, milles taotlevad tühistada Riigiprokuratuuri 24.08.2020 määrus kriminaalmenetluse nr 19730000235 lõpetamisele esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta ning kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust nr
6. Kaebajad märgivad esitatud kaebuses, et ei nõustu riigiprokuratuuri käsitlusega kuriteo lõpuleviimise ja kahju tekkimise ajast ning leiavad, et selline käsitlus on ebaõige ja vastuolus kehtiva seadusega. 7

(11)1-20-6788 8.

1. Esiteks märgivad kannatanud, et kuriteokaebuses kirjeldatud ning menetluse käigus uuritud teod moodustavad ühtsest tahtlusest kantud ühtse kuriteo. Käsitletaval juhul on T esindajate tegevus kantud ühisest tahtlusest ning oli ajalis-ruumiliselt sedavõrd seotud, et moodustavad loomuliku elukäsitluse kohaselt ühe teo. Subjektiivsest küljest seob osategusid ühtne tahtlus, kuivõrd esimesed osateod olid toimepandud teades, et kelmus tervikuna realiseerub viimaste osategude toimepanemisel. Süüdlas(t)e tegevus vastab elulisele arusaamisele ühest kelmusest, mitte kümnest erinevast kelmusest. Nimetatule viitab üheselt fakt, et XXX arendusprojekti pakuti ka 2015 maisjuunis F OÜ-le samadel tingimustel nagu nn esmastele investoritele. See tähendab, et XXX arendusprojekti investeerimiseks esitleti vana, so 2014 mais koostatud prospekti, olenemata asjaolust, et 30.01.2015 olid P ja T esindajad teisi investoreid teavitanud asjaolust, et juba mitmeid kuid viiakse ellu uut projekti. Sisuliselt nähtub viidatu ka 09.07.2020 lõpetamise määruses võetud seisukohast, et kuriteokaebuses esitatud ning kohtueelses menetluses uuritud teod moodustavad ühtsest tahtlusest kantud ühtse kuriteo. Eeltoodust lähtuvalt tuleb lugeda viimase sündmuse toimumise ajaks 10.06.
2. 8.
3. Teiseks märgitakse kaebuses, et KarS § 81 lg 1 p 2 järgi aegub kelmus kui teise astme kuritegu viie aasta möödumisel kuriteo lõpuleviimisest. Kuivõrd viimane osategu on toime pandud pärast 01.01.2015, kehtib kõigi kirjeldatud tegude suhtes KarS § 209 lg 2 p 3 01.01.2015 jõustunud redaktsioonis. Kehtiva redaktsiooni kohaselt on KarS § 209 lg 2 p 3 sätestatud kuritegu tagajärjedelikt, mis on viidud lõpule tagajärje saabumisega ehk varalise kahju tekkimisega kannatanutele. Käesoleval juhul tuleb seega arvestada konkreetse kelmuse aegumistähtaja algust tagajärje, so kahju saabumisest. Riigiprokuratuur on vääralt leidnud, et konkreetsel juhul saab kahjuna käsitleda üksnes kannatanute poolt osaluse omandamiseks tehtud makseid, mitte saamata jäänud tulu. Arvestades kelmuse koosseisulist kaitseala saab käesolevas asjas varalise kahjuna käsitleda tehtud investeeringuid ning saamata jäänud tulu. Seega tegelikkuses moodustub kannatanutel tekkinud kahju nii otsesest varalisest kahjust, so osaluse omandamiseks tehtud summadest kui ka saamata jäänud lubatud kasumist. Lisaks esineb varaline kahju ka saldopõhimõttest johtuvalt. Saldopõhimõtte kohaselt on kahjuga tegemist siis, kui lõppsaldo on negatiivne ehk varakäsutusele järgnenud väljaminek jääb suuremaks, kui varakäsutusest tingitud sissetulek. Kannatanutel ei tekkinud kahju mitte osaluse eest tasumisel, vaid kõige varem vastavalt 14.11.2017, so ajal, mil investorid pidid saama rahalise vastusoorituse (tehtud investeering + lubatud tulu) tehtud investeeringu eest. Tuvastatud on, et T lubas investoritele esitletud prospektis, et algsed investeeringud tagastatakse koos kasumiga kolme aasta möödumisel kapitali kaasamisest. Projekti teostamiseks vajalik kannatanute kapital kaasati 14.11.2014, mil allkirjastati osanike leping ning projekti alustamiseks puudusid takistused. Selleks ajaks oli kinnistu juba omandatud. 14.11.2017 seisuga ei olnud investorid saanud tagasi algset investeeringut ega lubatud tulu. Siinkohal on märkimisväärne, et samaks ajaks oli T võtnud projektist välja ca 1 200 000 eurot, olles kaasanud uusi investoreid enda osalust võõrandades, kuigi pooltevaheline kokkulepe oli vastupidine. T pidi projekti juhtimise ja elluviimise eest saama tasu samaaegselt investoritega pärast projekti õnnestumist ja kõikide korterite müüki. Seega moodustab olulise osa põhjustatud kahjust ka saamata jäänud tulu. Lubatud tulukuse määr (ca 100%), milline esitletud prospekti kulude-tulude arvestuse alusel oli reaalne, oli määrava tähtsusega investeerimisotsuse tegemisel. Samuti peavad allakirjutanud veelkord vajalikuks rõhutada, et just prospektis esitletu ja lepingu lisaks olnud äriplaan olid aluseks, mille põhjal investeeringute kasuks otsustati. Samas ei tagastatud kannatanutele tehtud investeeringuid ning saamata jäi lubatud tulu justnimelt põhjusel, et T ei lähtunud ega ilmselt plaaninudki kunagi lähtuda kannatanutele esitatud andmetes. Eelnevast tulenevalt ja arvestades asjaolu, et karistusõiguslikus mõttes tekkis investoritel kahju kõige varem 14.11.2017, ei ole käesolevas asjas toimepandud kuritegu aegunud. Riigiprokurör arvestades aegumise kulgemise algust alates osaluste tasumisest ning jättes arvestamata kahju tekkimise tegeliku ajaga, on ebaõigesti tuginenud aegumise sätetele ning kohaldanud seeläbi 8

(11)1-20-6788 ebaõigesti materiaalõigust, mis on toonud kaasa ebaseadusliku otsustuse kriminaalmenetluse lõpetamiseks. 8.

1. Kokkuvõttes on eelkirjeldatud põhjustel prokuratuur ebaõigesti ja põhjendamatult tuginenud aegumise sätetele. Kuritegu ei ole aegunud, kriminaalasjas seni kogutud tõenditest nähtuvad selgelt kuriteo tunnused ning kriminaalmenetluse jätkamine on põhjendatud ja vajalik kõigi tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks. Menetlejal tuleb läbi viia täiendavad toimingud tõendite kogumiseks, et jõuda põhjendatud lahendini. Prokuratuuri seisukohad ei vasta kogutud tõenditest nähtuvatele faktilistele asjaoludele ega seadusest tulenevale aegumise käsitlusele, mistõttu puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole riigiprokuröri otsus jätta kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tühistamata, seaduslik ega põhjendatud. Kannatanu taotleb ringkonnakohtult lõpetamise määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri kohustamist menetlust jätkama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine oli seaduslik ja põhjendatud ning käesolevas kaebuses ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse jätkamiseks.
3. Käesoleval juhul on kriminaalmenetlus lõpetatud kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Kusjuures Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse väited kattuvad valdavalt selles osas ringkonnakohtule esitatud kaebuse väidetega aegumistähtaja alguse arvutamisega seoses. Riigiprokuratuur on seejuures kaebaja seisukohta kuriteo aegumistähtaja arvutamisega seoses lahendi tegemisel juba arvesse võtnud ning on sellega seoses esitanud omapoolsed põhjendused. Ringkonnakohus riigiprokuröri käsitlusega kuriteo aegumistähtajast ka nõustub ja seetõttu puudub alus Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks. KarS § 81 lg 1 p 2 järgi aegub kelmus kui teise astme kuritegu viie aasta möödumisel kuriteo lõpuleviimisest.
4. Kaebuses märgitakse kokkuvõtvalt, et kehtiva seaduse kohaselt on KarS § 209 lg 2 p 3 sätestatud kuritegu tagajärjedelikt, mis on viidud lõpule tagajärje saabumisega ehk varalise kahju tekkimisega kannatanutele. Kaebajad ei nõustu riigiprokuratuuri käsitlusega kuriteo lõpuleviimise ja kahju tekkimise ajast. Kaebuse esitajad leiavad, et kannatanutel ei tekkinud kahju mitte osaluse eest tasumisel, vaid kõige varem vastavalt 14.11.2017, so ajal, mil investorid pidid saama rahalise vastusoorituse (tehtud investeering + lubatud tulu) tehtud investeeringu eest, mida nad aga ei saanud.
5. Ringkonnakohus ei saa aga kaebuse esitajate eeltoodud käsitlusega kahju tekkimise ajast nõustuda. Nimelt, kelmuse puhul piirdub koosseisus kirjeldatud tegu teise isiku eksitusse viimisega. Tegemist on seisundideliktiga. Eelnev ei välista, et eksitamine ei võiks seisneda tegevuses, mille eesmärk on varasemast eksimuses olevat kannatanut ka selles eksimuses hoida, et kannatanu teeks varakäsutuse. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kannatanud võidi eksitusse viia, mille tulemusel nad sõlmisid lepingud ning tegid ka varakäsituse Q OÜ osade soetamise näol. Viidatud äriühing, mille osad nad soetasid, oli aga omakorda ellu kutsutud konkreetse ehitusprojektiga tegelemiseks ja selle arendamiseks ning selle äriühingu osade soetamisest tulenev vara oli mõeldud investeeringuna ehitusprojekti, konkreetselt kinnistu (maa) omandamiseks, mida vältimatult ka 30.09.
6. a tehti. Paraku ehitusprojekti teostamise käigus ei saavutatud soovitud tulemust ja loodetud kasu ning materjalide pinnalt saab teha järelduse, et ehitustegevus soikus seetõttu üldse ja soovitud tulemus ja kasumlikkus jäi saavutamata. Kusjuures kuriteokaebuses möönavad kannatanud isegi, et varakäsutuseks oli investeering, mille eest said kannatanud Q OÜ osad. Seega varakäsutus seisnes osade soetamises ja seega tekkinud kahju kannatanutel sellise makse teostamisel. Kusjuures 9

(11)1-20-6788 vastu said kannatanud osaluse äriühingus omandatud osade näol ning konkreetne ühing oli ellu kutsutud konkreetse projekti teostamiseks ja seega ka osanikud ise (investorid 80% ulatuses) võtsid samuti vastutuse projekti eduka lõpuleviimise eest ja möönsid võimalike riskide olemasolu projekti läbikukkumisel. Kusjuures osade märkimise- ja osanike lepingust (23.09.2014) nähtuvalt oligi ühingu eesmärgiks omandada kinnisvara, et seda arendada ja müüa edasi lõpptulemina valmivad elamispinnad. Kusjuures osanikud kinnitasid, et kuigi osalus on omandatud eesmärgiga teenida kasumit, mõistavad nad, et sellega kaasnevad ka investeerimisriskid ning on teinud vajalikud sammud oma riskitaluvuse hindamiseks. Samuti kinnitasid nad, et mõistavad, et äriplaan ei pruugi planeeritult realiseeruda. Samuti lepiti kokku, et kui projekt saab valmis ja kõik projekti käigus valminud korterid saavad müüdud, siis jaotatakse kasum. Seega sisuliselt nõustuti alles projekti täielikul õnnestumisel võimaliku kasu saamisega. Kusjuures asja tehioludest ei nähtu veenvalt sedagi, et tegelikult oleks üldse soovitud kannatanuid nende varast püsivalt ilma jätta. Pigem oli tegemist projektiga, kus küll investoritelt saadi investeeringud kätte neid mõnevõrra projekti tegelikest asjaoludest ning ka kuludest ja tuludest eksitades, kuid siiski ei ole alust arvata, et algusest peale oleks olnud plaan neid nende investeeringutest ja ka planeeritud kasumist tegelikult üldse ilma jätta. Pigem suurejooneliselt alustatud projekt ei realiseerunud muutunud olukorra tõttu ootuspäraselt. Kusjuures isegi sellises olukorras, kus soovitakse kannatanuid püsivalt nende varast ilma jätta, kujutavad selle seisundi säilitamisele suunatud teod endast toimepandud kuriteo mittekaristatavaid järeldelikte. Kaebuse sisust nähtub tegelikult sedagi, et arendus plaaniti teostada kahes etapis, s.o kõigepealt pidi valmima esimene korterelamu ja selle valmimisjärgselt investeerides esimese etapi tulu teise etapi arendusse, pidi valmima alles ülejäänu, s.o ülejäänud 2 korterelamut, hiljem siiski 3 korterelamut koos muu sinna juurde kuuluvaga. Kusjuures tasutud investeeringu tagastamise ja loodetud tulu pidid investorid (nagu ka projekti algataja ise) saama alles projekti täielikul realiseerumisel. Ühest küljest olukorras, kus varakäsutus tehti kannatanute poolt äriühingu osade soetamisel, saab seda pidada varalise kahju tekkimise ajaks ja seega saab sellest järeldada, et kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. Teisest küljest aga olukorras, kus kaebajad ise peavad selliseks kahju tekkimise ajaks aega, mil investeeringud pidid olema tagastatud ja välja maksud ka plaanitud kasu ehitustegevusest kogu projekti valmimisel (prognoositavalt küll 14.11.2017), siis selline lõpptulemus ei ole üldse saabunudki, millisel juhul on üldse küsitav, kas tegu on lõpuleviidud ja kannatanutel üldse kahju tekkinud. Kuigi kaebajad viitavad investeeringu tegemisest 3-aastasele tähtajale, millal pidi olema projekt realiseerunud ja investeeritud rahad tagasi saadud ning lisaks saadud tulu sellisest projektist, siis ometi tulenevalt asjaolust, et projekt sellisel kujul koos kasumlikkusega ei realiseerunud ja oma teostatud investeeringud koos prognoositava tuluga pidid kõik osanikud saama alles projekti täielikul elluviimisel, mida aga sellisel kujul ellu ei viidudki, mille eest osanikud ka ise vastutuse võtsid ja mille näol kahtlemata äririskiga tegemist on, ei anna see asjaolu kuidagi alust väita, et kannatanutel kahju selliselt 14.11.2017. a tekkis, mida kaebajad ise peavad aga aegumistähtaja alguseks. Ringkonnakohtu hinnangul on varakäsutuse tegemisel osade soetamise näol tuvastatav võimalik kahju tekkimine ja seega teo lõpuleviimine, millisest ajast tuleb seega lugeda aegumistähtaja algust, mistõttu on antud kuriteo aegumistähtaeg möödunud ja kriminaalmenetlus seega õigesti lõpetatud. 13. Eeltoodu alusel tuleb nõustuda kokkuvõttes riigiprokuröriga selles, et kelmusena käsitletud teod on lõpuleviidud hetkest, mil investorid eksimusse viiduna tegid lepingute sõlmimisel varakäsutuse XXX osasid soetades ja tekitasid endale nimetatud maksete ulatuses varalist kahju. XXX ehitusprojekti realiseerimisest ja ehitatud korterite müügist saadava kasumi tõttu Q OÜ osade väärtuse võimalikust kasvust saadavast kasumist ilmajäämine ei ole otseselt tulenenud varakäsutuse tegemisest, vaid ehitusprojekti ja selle alusel ehitatud korterite müügi loodetust kehvemast realiseerumisest. Samuti tuleb nõustuda riigiprokuröriga selles, et kannatanutele tekitatud võimaliku kahjuna ei saa käsitleda ka tulevikus loodetavat kasu, sest seda ei saanud ka T AS ja P OÜ 10

(11)1-20-6788 esindajad eelpoolnimetatud tingimustel lepinguid sõlmides enda varalise kasuna vältimatult ette näha.

1. KrMS § 200 kohaselt tuleb kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel kriminaalmenetlus lõpetada. KrMS § 199 lg 1 p 2 on kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks kuriteo aegustähtaja möödumine. Eeltoodust lähtuvalt on kriminaalmenetluse lõpetamine antud juhul seaduslik ja põhjendatud.
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 24.08.
3. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 11