KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-664 Haldus

) § 57 lg-te 6, 8 ja 10 alusel luba seada käsutuspiirang X OÜ (kuni 29.06.2018 ärinimega W OÜ; registrikood XXXXXXXX) arvelduskontol AS-s SEB Pank asuvale varale (38 726,44 eurot) kuni vara legaalse omandiõiguse tuvastamiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks või vara legaalse omandiõiguse tuvastamiseni pärast kriminaalmenetluse lõpetamist. 3-20-664 Taotluse kohaselt kontrollib RAB X OÜ arvelduskontol AS-s SEB Pank asuva vara osas tekkinud rahapesu kahtlust. X OÜ omanik ja juhatuse liige on alates 23.08.2018 Läti kodanik YY. Äriühingu asutas 30.01.2018 DD, kes oli selle omanik kuni 19.06.2018 ja juhatuse liige kuni 29.06.

1. Ettevõttel puudub avalik majandustegevus, majandusaasta aruannet ei ole esitatud ja äriregistris on tegevusalaks märgitud valdusfirmade tegevus. X OÜ arvelduskontole laekus 27.03.2018 Bahreini Kuningriigi ettevõtte C arvelduskontolt 65 000 USD (51 858,94 eurot). Laekunud raha kanti 29.03.2018 edasi osaliselt MM-le kuuluvale Soome pangakontole (13 100 eurot) ja osaliselt Hiinas registreeritud äriühingu R pangakontole (38 700 eurot). AS-l SEB Pank tekkis 27.03.2018 makse osas kelmuse kahtlus, mida süvendas makset vahendanud pangast saadetud makse tagasikutsumise SWIFT teatis, mille kohaselt ei soovinud C tegelikkuses X OÜ-le makset teha. Teate alusel kutsus AS SEB Pank omakorda tagasi R pangakontole teostatud makse 38 700 eurot. MM arvelduskontole kantud raha võeti Soomes pangaautomaatide kaudu osaliselt sularahas välja ja kontole alles jäänud summa (7958,73 eurot) arestis Soome politsei 18.04.
2. RAB-le teadaolevalt on R olnud seotud rahapesukahtlaste juhtumitega, kus tõenäoliselt BECkelmustena (Business Email Compromise – äripartnerite vahelise e-kirjavahetuse ebaseadusliku ülevõtmise teel toimepandud kelmus) on isikutelt välja petetud raha soovitud kanda R pangakontole.

§ 4

lg 1 p-s 3 märgitud rahapesu kahtlus esineb ka taotluse esemeks oleva vara suhtes. Sellest tulenevalt seadis RAB 06.04.2018 ettekirjutusega nr 3.4-4/349-2

§ 57lg 1 alusel X OÜ arvelduskontole 30-päevase käsutuspiirangu.

Äriühing ei esitanud selle kestel tõendeid vara legaalse päritolu kohta. RAB-i 24.04.2018 kuriteoteate põhjal alustati 25.04.2018 kriminaalmenetlust nr XXXXXXXXXXXX karistusseadustiku § 394 lg 2 p 3 tunnustel (s.o rahapesu suures ulatuses). RAB seadis 04.05.2018 ettekirjutusega nr 3.4-4/475-2

§ 57

lg 3 alusel X OÜ arvelduskontole 60-päevase käsutuspiirangu, mis tunnistati RAB-i 29.06.2018 ettekirjutusega nr 3.4-4/694-1

§ 57

lg 5 alusel kehtetuks seoses Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega nr X-XX-XXXX, millega arestiti X OÜ arvelduskontol olevad rahalised vahendid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 alusel. RAB-le ei ole senini esitatud tõendeid vara legaalse päritolu ega legaalse omandiõiguse kohta ning RAB ei ole oma ülesannete täitmisel ka ise vara legaalset päritolu tuvastanud. Seetõttu on RAB-l säilinud kahtlus, et tegemist on rahapesu objektiks oleva varaga. RAB-le on teada võimaliku kannatanu kontaktid Bahreinis ning isikuga on üritatud saada ühendust, tõendamaks, et taotluse esemeks olev rahasumma kuulub nimetatud isikule, kuid isikuga pole veel kontakti saadud. Bahreini Kuningriigi äriregistrist saadud e-posti aadressile 05.09.2019 saadetud e-kiri ei jõudnud kohale ning äriühingu juhatuse liige ei ole vastanud RAB-i telefonikõnedele ega tekstisõnumitele. Seega ei ole praeguseks tehtud kindlaks C legaalset omandiõigust taotluse esemeks olevale varale ning enda legaalset omandiõigust ei ole tõendanud ka X OÜ. 26.10.2017 vastu võetud

§ 57

lg 8 kohaselt ei eeldata enam konto omaniku omandiõigust kontol oleva vara suhtes, vaid teda käsitatakse üksnes selle vara valdajana. Kuigi RAB-le teadaolevalt on kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXX lõpetamisel, on jätkuvalt tegemist rahapesu kahtlusega varaga. Seetõttu esineb kahtlus, et kriminaalmenetluse lõpetamisel vabastatakse vara võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või võimaliku kuriteo toimepanemisega seotud isikutele. Kahtlust, et tegemist on X OÜ kontole ebaseaduslikult kantud varaga, kinnitab muu hulgas asjaolu, et isik ei ole talle esitatud tagasinõuet täitnud ega põhjendanud vara legaalset päritolu.

§ 57

lg 8 järgi peab sellistel asjaoludel vara valdaja tõendama oma legaalset omandiõigust, kuid X OÜ ei ole seda teinud. 2. Tallinna Halduskohus andis 22.10.2019 määrusega nr 3-19-1973 RAB-le loa piirata X OÜ arvelduskontol AS-s SEB Pank asuva 38 726,44 euro käsutamist kuni vara omaniku 2

§ 57

lg-te 7, 8 ja 10 alusel luba kanda X OÜ arvelduskontol AS-s SEB Pank asuv vara (38 726,44 eurot) riigi tuludesse. Taotluses märgiti, et Tallinna Halduskohtu 22.10.2019 määrusega nr 3-19-1973 antud loa alusel seadis RAB 23.10.2019 ettekirjutusega nr 3.4-4/1385-2X OÜ (vara valdaja) AS SEB Pank arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX asuvale varale (38 726,44 eurot) käsutuspiirangu kuni kuueks kuuks. RAB esitas X OÜ-le 13.03.2020 päringu vara legaalse omandiõiguse tõendamiseks. Vara valdaja vastas sellele 06.04.2020. RAB edastas sarnase päringu ka eeldatavale kannatanule, Bahreini Kuningriigi ettevõttele C, aga päringut ei olnud võimalik isiku äriregistris märgitud elektronposti aadressile kätte toimetada. RAB ei ole tuvastanud vara legaalset päritolu, mis oleks aluseks käsutuspiirangu lõpetamisele

§ 57lg 10 alusel.

Samuti ei ole tõendatud ega tuvastatud X OÜ legaalset omandiõigust isiku pangakontol asuvale varale. RAB-l on jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et vara on kantud X OÜ kontole ebaseaduslikult. Isik ei ole seni täitnud temale esitatud tagasinõuet või esitanud RAB-le taotlust tagasinõude täitmise lubamiseks (

§ 57

lg 2), samuti ei ole ta erinevate menetluste jooksul selgitanud vara kontole saabumise asjaolusid. X OÜ 06.04.2020 esitatud lepingu projekt, mida ei ole allkirjastatud, ei tõenda, et leping oleks selles märgitud poolte vahel sõlmitud või sellel oleks muul viisil õiguslikku jõudu, samuti pole tõendatud poolte tahet sellise lepingu sõlmimiseks. Lepingu teine pool on pärast väidetava lepingu sõlmimist esitanud tagasinõude, mida X OÜ ei ole täitnud. Vara valdaja pole esitanud ühtegi poolte vahel peetud vestlust või muud tõendit, mis kinnitaks poolte tahet kõnealust lepingut sõlmida.

§ 57

lg 7 järgi on RAB-l õigus taotleda luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. Esmane piirang X OÜ vara käsutamise piiramiseks seati RAB-i 06.04.2018 ettekirjutustega. Seega on vara käsutamise piiramisest möödunud üle aasta.

§ 57

lg-d 3 ja 6 on § 57 lg-s 1 sätestatud piirangu pikendamised.

§ 57lg-t 7 ei saa tõlgendada selliselt, et tähtaega hakatakse arvutama Raha

PT § 57 lg-s 6 märgitud piirangust arvates. Vara kandmisel riigi tuludesse säilib omanikul kolmeks aastaks õigus vara välja nõuda (

§ 57lg 7 viimane lause).

Selleks tuleks esitada RAB-le põhistatud taotlus, mis tõendab legaalset omandiõigust riigi tuludesse kantud varale. 5. Tallinna Halduskohus jättis 15.04.2020 määrusega RAB-i 14.04.2020 taotluse rahuldamata. RAB-i arvates kehtestati vara käsutamise piirangud 06.04.2018 ettekirjutusega. See seisukoht ei ole õige.

§ 57

lg-t 7 tuleb tõlgendada nii, et üks aasta peab mööduma erinevate

§ 57alusel seatud piirangute kehtestamisest.

Vastasel korral oleks

§ 57lg 3

§ 57

lg-ga 6 kohtu 22.10.2019 määruse alusel ja üheaastast tähtaega tuleb hakata arvestama sellest määrusest. See tõlgendus ei tähenda, et rahapesukahtlusega summa võiks kohe sattuda finantsringlusse, sest RAB saab

§ 57

lg 6 alusel pärast kriminaalmenetluse lõpetamist taotleda vara käsutamise piiramist kuni üheks aastaks, samuti saab ta taotleda haldustoiminguks antud loa pikendamist või muutmist vastavalt HKMS § 264 lg-le 1 või § 265 lg-le

1. Praegu on RAB taotlus ennatlik.
2. RAB esitas Tallinna Halduskohtule 17.04.2020 taotluse pikendada Tallinna Halduskohtu 22.10.2019 määrusega nr 3-19-1973 antud luba. Tallinna Halduskohtu 21.04.2020 määrusega nr 3-20-687 rahuldati RAB-i taotlus selliselt, et pikendati 22.10.2019 määrusega nr 3-19-1973 antud luba X OÜ (endine W OÜ, registrikood XXXXXXXX) AS-s SEB Pank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX asuva 38 726,44 euro käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks arvates kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX menetluse lõpetamisest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. RAB palub 17.04.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.04.2020 määrus ja teha uus määrus, millega taotlus rahuldada. Halduskohtu määruses toodud tõlgendus ei ole õige.

§ 57

lg 1 annab RAB-le aluse seada esialgne käsutuspiirang kuni 30 kalendripäevaks ning § 57 lg 3 alusel võib RAB esialgset piirangut pikendada 60 kalendripäeva võrra. RAB seadis 06.04.2018 ettekirjutusega valdaja arvelduskontol asuvale varale käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ja pikendas 04.05.2018 ettekirjutusega käsutuspiirangut 60 kalendripäeva võrra. Nende käsutuspiirangute seadmise õigus on antud RAB-le, tagamaks piirangute õigeaegne kohaldamine. Kuna käsutuspiirangu pikendamine kuni üheks aastaks on vara valdaja või omaniku jaoks oluliselt piiravam, tuleb esialgse piirangu teistkordseks pikendamiseks saada halduskohtult luba (

§ 57lg 6).

Tallinna Halduskohus andis 22.10.2018 määrusega nr 3-19-1973 RAB-le loa käsutuspiirangu seadmiseks kuni kuueks kuuks. RAB seadis kohtu loa alusel käsutuspiirangu 23.10.2019 ettekirjutusega nr 3.4/1385-2 kuni 23.04.2020.

§ 57

lg-s 6 sätestatud käsutuspiirangut võib kehtestada ka pärast kriminaalmenetluse lõpetamist. Seega on seadusandja arvestanud võimalusega, et esialgse käsutuspiirangu või selle pikendamise kehtivuse ajal edastatakse materjalid prokuratuuri või uurimisasutusele (

§ 60

lg-d 2 ja 3) ning nende pinnalt alustatakse kriminaalmenetlust, mille raames seatakse varale kriminaalmenetluslik arest. Kui kriminaalmenetluse objektiks on eelkõige teo toime pannud isik, siis RAB-i haldusmenetluse objektiks on vara. Selle erisuse tõttu on seadusandja ette näinud, et kui RAB-l on jätkuvalt kahtlus, et varal ei ole legaalset päritolu või see on seotud terrorismi rahastamisega, on võimalik ka pärast kriminaalmenetluse lõpetamist pikendada varale seatud käsutuspiiranguid kuni üheks aastaks.

§ 57

lg-tes 3 ja 6 sätestatud piirangud on jätkuvalt esialgse (s.o

§ 57

lg 1 alusel seatud) piirangu pikendamised selle erisusega, et kui esialgu on eesmärgiks tuvastada võimalik rahapesu või terrorismi rahastamine otsustamaks, kas on vaja alustada kriminaalmenetlust, siis

§ 57

lg 6 eesmärk on vara illegaalse päritolu või terrorismi rahastamisega seotuse analüüsimine ja kontrollimine pärast kriminaalmenetluse lõppemist.

§ 57

lg 6 tagab, et rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega raha ei satuks finantssüsteemi ka pärast seda, kui isikute suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud.

§ 57

lg 7 järgi tekib RAB-l õigus taotleda vara riigi omandisse pärast ühe aasta möödumist käsutuspiirangute kehtestamisest. Seda tähtaega tuleb hakata arvutama alates esialgsest, mitte

§ 57lg 6 alusel seatud käsutuspiirangust.

Põhjendatud pole halduskohtu kartus, et RAB-i tõlgenduse puhul saaks kanda vara riigi omandisse juba enne

§ 57

lg-s 6 sätestatud käsutuspiirangu kehtestamist.

§ 57lg 7 kohaldamine 4

§ 57lg-te 1, 3 ja 6 alusel.

Lisaks tuleb enne vara riigi tuludesse kandmist veenduda, et vara valdajal puudub sellele omandiõigus või tegemist ei ole vara tegeliku kasusaajaga. Seejuures ei ole tegemist omandiõigusega tsiviilõiguse tähenduses, vaid omandiõiguse sisustamisel tuleb arvestada

§-s 57 sätestatud erisustega. Rahapesu kahtlusega varale saab omandiõigus olla vaid isikul, kellel on omandiõigus tekkinud legaalselt. RAB on halduskohtule esitatud taotluses selgitanud, miks ta leiab, et vara valdajal ei ole omandiõigus varale tekkinud legaalselt. Eelnevat arvestades tuleks vara kanda riigi tuludesse. Kui vara valdaja või keegi teine tõendab arvelduskontol oleva vara legaalse omandiõiguse olemasolu, on tal õigus nõuda kolme aasta jooksul vara riigi tuludest tagasi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus võtab RAB-i määruskaebuse HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
2. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada järgmistel põhjustel. 10.

§ 57

lg 1 ls 1 alusel võib RAB muu hulgas rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega kehtestada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates.

§ 57

lg 3 kohaselt võib RAB ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks

§ 57

lg-s 1 sätestatule lisaks kuni 60 kalendripäeva võrra juhul, kui: 1) vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei tõenda RABle 30 kalendripäeva jooksul tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu; 2) vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks.

§ 57

lg-st 6 tuleneb, et kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.

§ 57

lg 7 sätestab, et kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-le või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Vara müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja müügist saadud summa kantakse riigi tuludesse. Riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates.

§ 57

lg 8 järgi käsitatakse kontol oleva vara puhul

§ 57

lg-te 6 ja 7 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata.

§ 57

lg 10 kohustab RAB-i vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama, kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne

§ 57lg-tes 1, 3 või 6 nimetatud tähtaja möödumist.

11. Ringkonnakohus nõustub RAB-ga, et

§ 57

lg-s 7 nimetatud üheaastast tähtaega tuleb hakata arvestama esmase piirangu kehtestamisest

§ 57

lg 1 alusel.

§ 57lg-d 1 ja 3 annavad RAB-le õiguse otsustada vara käsutamise piirangu kehtestamine ja selle 5

§ 57

lg 6 reguleerib vara käsutamise piirangu täiendavat pikendamist pärast seda, kui

§ 57

lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ning vara ei ole (enam) arestitud ka kriminaalmenetluse huvides (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 määrus nr 3-19-1973, p 6 ja 28.10.2019 määrus nr 3-19-1019, p 26). Kuna RAB kehtestas X OÜ arvelduskontol asuvale varale

§ 57

lg 1 alusel käsutamise piirangu 06.04.2018 ettekirjutusega ning taotlus selle vara riigi omandisse kandmiseks on esitatud 14.04.2020, on

§ 57

lg-s 7 sätestatud vara riigi omandisse kandmise loa andmise formaalne eeldus täidetud. 12. Ringkonnakohus märgib, et kuni 26.11.2017 kehtinud

(

v.r) § 40 lg-d 1, 3 ja 6 olid sarnased kehtiva

§ 57

lg-tega 1, 3 ja 6.

v.r § 40 lg 7 esimene lause sätestas sarnaselt

§ 57

lg 7 esimese lausega, et kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku kindlaks teha, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Ringkonnakohus leidis ka

v.r tõlgendamisel, et vara riigi omandisse kandmise loa andmisel tuleb piirangute kehtivust arvestada esimese piirangu seadmisest arvates (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2013 määrus nr 3-13-1260, p 6 ja 13.09.2013 määrus nr 3-13-891, p 7).

1. Eelnevat arvestades ei ole halduskohtu põhjendus RAB-i 14.04.2020 taotluse rahuldamata jätmiseks asjakohane.
2. Halduskohus jättis RAB-i taotluse rahuldamata formaalsel põhjusel ega hinnanud vara riigi omandisse kandmise materiaalsete tingimuste täidetust. Kuigi kohtute infosüsteemi andmetel pikendas Tallinna Halduskohus 21.04.2020 määrusega nr 3-20-687 luba piirata X OÜ arvelduskontol oleva vara käsutamist kuni 21.10.2020, on RAB-i 14.04.2020 taotlus siiski kiireloomuline. Seetõttu ei saada ringkonnakohus asja tagasi halduskohtule RAB-i taotluse sisuliseks lahendamiseks, vaid lahendab selle ise.
3. Ringkonnakohtu hinnangul peab

§ 57

lg 7 kohaldamise eeltingimusena jätkuvalt esinema kahtlus, et käsutamise piiranguga vara, mida RAB soovib kanda riigi omandisse, on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega ning 1) sellise vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha või 2) selle vara valdaja on teatanud RAB-le või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda.

1. RAB ei tugine 14.04.2020 taotluses sellele, et vaidlusalune vara on seotud terrorismi rahastamise kahtlusega ega ka sellele, et X OÜ on kirjalikult teatanud soovist äriühingu arvelduskontol AS-s SEB Pank asuvast varast loobuda. Seetõttu ringkonnakohus neil riigi omandisse kandmise alustel allpool ei peatu.
2. Ringkonnakohus kontrollis 20.12.2019 määruses nr 3-19-1973 X OÜ arvelduskontol AS-s SEB Pank asuva vara käsutamise piirangute sisuliste eelduste olemasolu. Ringkonnakohus pidas selle määruse p-des 7–9 põhjendatuks RAB kahtlust, et X OÜ arvelduskontole AS-s SEB Pank 27.03.2018 kantud 51 858,94 eurot, mida on püütud kanda edasi muu hulgas Hiina äriühingule R, on Bahreini ettevõttelt C arvutikelmusega välja petetud raha, mille tõelist olemust ja päritolu püütakse varjata (

§ 4

lg 1 p 3).

§ 4

lg-st 2 tulenevalt hõlmab rahapesu muu hulgas

§ 4

lg-s 1 nimetatud tegevustes osalemist või neile kaasaaitamist ning

§ 4

lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil, ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks tehtud. Ringkonnakohus märkis, et see, kas rahapesu kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes kriminaalmenetluses. RAB esitas 24.04.2018 kuriteoteate, mille põhjal alustatud kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXX on prokuratuuri loal uurija 21.01.2019 määrusega lõpetatud kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Ringkonnakohus pidas kriminaalmenetluse lõpetamisele vaatamata 6

v.r § 40 kontekstis selgitanud, et vara omanik on isik, kes omab kontot, millele on paigutatud raha, ehk kellel on nõudeõigus panga vastu (vt 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 16).

§ 57

lg 8 järgi tuleb konto omanikku käsitada vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata. Seega ei ole Riigikohtu varasem praktika pangakontol oleva vara valdajat ja omandit puudutavas osas enam vahetult kohaldatav. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (459 SE) seletuskirja1 järgi tuleb

§ 57

lg-te 7 ja 8 koostoimes konto omanikku käsitada kontol oleva käsutuspiiranguga vara valdajana, kellel on selle vara suhtes valdaja õigused, kuid mitte selle vara omaniku ja tegeliku kasusaajana. Kehtivate normide mõtteks on välja selgitada, kas isiku kontole kantud raha – sõltumata raha või nõudeõiguse omanikust – on enne kande tegemist saadud seaduslikul teel, võitlemaks rahapesu vastu. 20.

§ 57

lg 7 ei täpsusta, kellel on kohustus tõendada, kes on kontol oleva rahapesu kahtlusega vara omanik või tegelik kasusaaja. Ringkonnakohus leidis 20.12.2019 määruses nr 3-19-1973 sisuliselt seda, et

§ 57

lg 6 kohaldamisel on tegemist jagatud tõendamiskoormusega:

§ 57

lg 3 p-st 1 tulenevalt peab rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik RAB-le tõendama vara legaalset päritolu (milles saaks järeldada ka legaalse omandiõiguse olemasolu), kuid ka RAB-l või kriminaalasja menetlejal tuleb teha pingutusi, et teha kindlaks vara omanik või kontol oleva vara tegelik kasusaaja (määruse p 6). 21. Ringkonnakohus leiab, et

§ 57

lg-test 1, 3, 6, 8 ja 10 nende koostoimes tuleb jagatud tõendamiskoormus ka

§ 57lg 7 kohaldamisel.

Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud tehingutest ning millistel asjaoludel tema pangakontole raha laekus). Samas tuleb ka RAB-l teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja. See hõlmab muu hulgas rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teabe ja tõendite kontrollimist ning vajadusel kolmandatelt isikutelt täiendava teabe kogumist. RAB-i 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60ddf6021742b2/Rahapesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seadus 7

6. ptk). RAB-i üks põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, kuid RAB-i pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vt

§ 54; Riigikohtu 24.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10).

22. Ringkonnakohus leidis 20.12.2019 määruses nr 3-19-1973, et X OÜ ei olnud esitanud RAB-le mingeid dokumente ega selgitusi, mille alusel oleks olnud võimalik tuvastada vara legaalset päritolu või tõendada omandiõiguse tekkimist legaalsel viisil, samuti puudus äriühingul nähtav majandustegevus. RAB selgitas X OÜ-le 13.03.2020 esitatud päringus, et haldusasjas nr 3-19-1973 tuvastatud faktilistel asjaoludel on RAB-l jätkuvalt kahtlus, et X OÜl ei ole legaalset omandiõigust varale, millele on halduskohtu loal seatud käsutuspiirang. RAB palus edastada kõik tõendeid, mis X OÜ hinnangul tõendavad, et tal on legaalne omandiõigus kõnealusele varale. RAB märkis päringus, et kui X OÜ legaalne omandiõigus leiab tõendamist, lõpetab RAB käsutuspiirangu viivitamatult. Vastupidisel juhul on RAB-l õigus taotleda

§ 57lg 7 alusel halduskohtult luba kanda kõnealune vara riigi omandisse.

Seega oli X OÜ-le teada, millega seoses RAB temalt teavet ja dokumente küsis ning millised on tagajärjed, kui X OÜ ei esita vastavaid tõendeid. Ringkonnakohus leidis eespool, et X OÜ poolt 06.04.2020 esitatud dokument ei tõenda usaldusväärselt vara legaalset päritolu või omandiõiguse tekkimist legaalsel viisil.

1. RAB väljendas haldusasjas nr 3-19-1973, aga ka X OÜ-le 13.03.2020 esitatud päringus kahtlust, et vaidlusaluse vara omandiõigus kuulub tegelikult Bahreini Kuningriigi äriühingule C. Haldusasja nr 3-19-1973 materjalidest nähtuvalt olid RAB-le teada võimaliku kannatanu kontaktid Bahreinis ning isikuga on üritatud saada ühendust, tõendamaks, et taotluse esemeks olev rahasumma kuulub nimetatud isikule. Bahreini Kuningriigi äriregistrist saadud e-posti aadressile 05.09.2019 saadetud e-kiri ei jõudnud aga kohale ning äriühingu juhatuse liige ei vastanud ka RAB-i telefonikõnedele ega tekstisõnumitele. RAB on 14.04.2020 taotluses põhistanud, et saatis 13.03.2020 X OÜ-le saadetud päringu ka C-le, kuid seda ei olnud võimalik äriühingule kätte toimetada. Bahreini äriühing on küll X OÜ-le laekunud makse tagasi kutsunud ja teatanud, et ei soovinud makset teha, kuid RAB-i esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole pärast seda kõnealuse vara vastu mingit huvi tundnud.
2. Ringkonnakohus leiab, et eespool kirjeldatud asjaoludel on RAB teinud oma pädevust ja volitusi (vt

1. ptk) arvestades piisavalt jõupingutusi selleks, et välja selgitada X OÜ arveldusarvel AS-s SEB Pank oleva rahapesukahtlusega vara legaalne päritolu ja selle kaudu ka selle vara tegelik omanik või kasusaaja.
2. Ringkonnakohus möönab, et X OÜ arveldusarvel AS-s SEB Pank oleva vara kandmine riigi omandisse riivab intensiivselt selle vara omaniku varalisi õigusi. Samas kujutab rahapesu endast olulist ohtu raha- ja finantssüsteemile, mistõttu esineb selle tõkestamise vastu kaalukas avalik huvi. Praeguse vaidluse asjaoludel on avalik huvi kaalukam. Vara omaniku õiguste riive intensiivsust vähendab see, et tal on kolme aasta jooksul õigus nõuda riigi omandisse kantud vara tagastamist.
3. Eelnevat arvestades on RAB-i 14.04.2020 taotlus põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 15.04.2020 määruse ja teeb uue määruse, millega annab RAB-le loa kanda X OÜ arveldusarvel AS-s SEB Pank olev vara riigi omandisse. (allkirjastatud digitaalselt) 8