Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on kostja allkirjastanud 10.12.2017 laenuandjaga TF Bank AB laenulepingu, mille alusel väljastati laen summas 3 000 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning väikelaenu laenulepingu tingimuste järgi oli TF Bank AB´l õigus laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on edutult andnud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puuduva summa tasumiseks. TF Bank AB ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.02.2018, nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist. Samas teatas TF Bank AB kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nõude OK Incure OÜ-le. Esialgse arvestuse kohaselt on põhivõla suuruseks 2 210,93 eurot (täpsustatult 2170,89 eurot) ning intressi suuruseks 484,20 eurot (täpsustatult 144,05 eurot). Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 3.4 osamakse tasumise tähtpäevaks osamakse tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda tasumata põhiosa summalt viivitusintressi eritingimustes sätestatud määras iga täitmisega viivitatud päeva eest, s.o. 0,066 % päevas. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisest 23.02.2018- 12.09.2018 (hagiavalduse esitamiseni) 291,84 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt jääb talle arusaamatuks, miks TF Pank viivitas laenulepingu ülesütlemisega 200 päeva, kui lepingus on laenuandjal lepingu punkt 4.5.2 järgi selleks õigus 90 päeva möödumisel. Vale on hagis lepingu allakirjutamise kuupäev. Intressid ei ole arvestatud õigesti ja viivist nõutakse lõpetatud lepingu eest. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus määras asja lahendamiseks TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Tartu Maakohtu 16.aprilli 2020.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 14 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente. Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud avaldusi ega dokumente, hageja on esitanud menetluskulude nimekirja. Vastavalt võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
). Tulenevalt
lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli sõlminud TF Bank AB laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale laen summas 3000 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et hagis on ekslikult laenulepingu sõlmimise kuupäevaks märgitud 10.12.2017, kui asja materjalidest nähtuvalt on leping allkirjastatud 10.02.2017.a., kuid see asjaolu ei muuda asja sisulist lahendamist. Lepingu p 1.
lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu kohaselt olid pooled kokku leppinud viivitusintressi määras 24,15% aastas (0,066% päevas). Hageja on arvutanud ekslikult lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.02.2018 kuni hagi esitamiseni 12.09.2018 viivist põhisummalt 2210,93 291,84 eurot. Tegelikult moodustab viivis selle perioodi eest põhivõlgnevuselt 2170,89 eurolt 287,99 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja ei nõua viiviste väljamõistmist TsMS § 367 alusel kuni võlgnevuse kohase täitmiseni, mistõttu on alusetu kostja etteheide hageja viiviste nõudele.
lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse 3
Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on
Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Neil asjaoludel kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2602,93 eurot, millest 2170,89 eurot on põhivõlgnevus, 144,05 eurot intressid ja 287,99 eurot viivised. MENETLUSKULUD TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o. hageja menetluskuludest jätta 87% kostja kanda ja 13% kostja menetluskuludest jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 275 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS §-dest 139 lg 2 ja 144 p 7 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 275 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 87%, s.o. 239,25 eurot välja mõista kostjalt hageja kasuks. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja asja materjalidest ei nähtu ka tema poolt menetluskulude kandmist. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu ( 239,25 eurot) suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.