Obsah (5)

§ 1§ 2§ 4§ 60§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-17-7681 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30.märts 2020 Tsiviilasi XX hagi

) sätestatust.

§ 1

lg 2 näeb ette, et käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”) (ELT L 199, 31.07.2007, lk 40–49); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”) (ELT L 177, 04.07.2008, lk 6–16); 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1– 79); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107– 134); 5) nõukogu määrus (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 10–16). 3 4.

§ 2

lg 1 sätestab, et kui seaduse, välislepingu, käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määruse või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte.

§ 4

lg 1 kohaselt teeb asja menetlev kohus kindlaks kohaldatava välisriigi õiguse.

§ 60

lg-te 1 ja 2 järgi kohaldatakse abielu lahutamisele käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. Kui abielu lahutamine ei ole käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. Viidatud

§ 57

lg 3 sätestab, et kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis.

1. Selles tsiviilasjas on hageja XX ja kostja CC-l erinev kodakondsus ning nad elavad erinevates riikides. Seega abielu lahutamisele kohaldub abikaasade viimase ühise elukoha riigi – Xxxxxxxxxx – õigus. Xxxxxxxxxx lahutusõiguse sisu on avalikult kättesaadav Internetis (http://www.austlii.edu.au/au/nt/; http://ntlawhandbook.org/foswiki/NTLawHbk/CouplesWhoAreMarried#Separation_period). Selle järgi xxxxxxxxxxx saab lahutusavalduse esitada pärast seda, kui abikaasad on vähemalt 12 kuud lahus elanud (separation). 12-kuuline lahuselu periood algab päeval, mil üks või mõlemad abikaasad lahkuvad abielust, s.t lõpetavad abielusuhte ja ei arvesta enam teineteisega kui abikaasadega. Abielusuhete lõpetamine ei eelda füüsiliselt ühisest kodust lahkumist, kuid abikaasa peab vähemalt oma käitumisega teisele abikaasale näitama, et abielu on purunenud. Abikaasa soovi abielu lõpetada saab järeldada konkreetsetest asjaoludest (näiteks kui üks abikaasa on alustanud uut suhet), isegi kui abikaasad ei ole omavahel lahuselust rääkinud. Kohus võib eeldada lahuselu algust, kui üks abikaasadest on alustanud kooselu kellegi teisega või kui lahku kolimise järel ei ole hoidnud abikaasaga regulaarset kontakti. Õiguslikult lõpetab abielu lahuselu perioodile järgnev lahutus. Kohtule abielu lahutamiseks avalduse esitamise õigus tekib üksnes pärast 12-kuulise lahuselu möödumist. Xxxxxxxxxx kohtus on lahutus kaheastmeline: kohtuistungi päeval kohus teeb esmase otsuse abielu lahutamise kohta, nn decree nisi. Selle järel on ühekuuline nn rahunemise periood, mille jooksul abikaasad võivad leppida ja abielu lahutamisest loobuda. Kui abikaasad ei ole ühe kuu jooksul kohtule esitanud avaldust decree nisi tühistamiseks, teeb kohus esmase lahutusotsuse tegemisest ühe kuu ja ühe päeva möödumisel lõpliku lahutusotsuse (decree absolute), millega lahutus lõplikult jõustub ja mis ametlikult lõpetab abielu. Abielu lahutamise ainsaks aluseks Xxxxxxxxxx õiguse järgi on abielu pöördumatu lõppemine. Abielu pöördumatut lõppemist eeldatakse, kui abikaasade lahuselu kestnud vähemalt 12 kuud ning puudun mõistlik tõenäosus, et nad kooselu taastavad. Kohtus lahutamisel ei oma tähtsust, kes on abielu purunemises süüdi ning abielurikkumise, vägivalla või hooletusse jätmise süüdistusi kohus abielu lahutamisel arvesse ei võta.
2. Abielu lahutamine Xxxxxxxxxx õiguse järgi on nii menetluse kui sisu poolest võrreldav lahutamisega Eesti õiguse järgi. Ka Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sarnaselt Xxxxxxxxxx õigusega ei ole Eestis abielu lahutamiseks oluline, kumma abikaasa süül abielu purunes. Kuigi eelnev lahus elamine ei ole Eestis lahutusavalduse esitamiseks kohustuslik tingimus, on lahuselu ka Eestis abielu lõppemise tunnus. Nimelt PKS § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sarnane on ka lahutuse jõustumine. PKS § 66 p 2 sätestab, et kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub. Abielu lahutamise kohtuotsuse peale on pooltel õigus 30 4 päeva jooksul esitada kõrgema astme kohtule apellatsioonkaebus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 1 kohaselt kohtuotsuse jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui: 1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud;2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata; 3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtu menetlusse võtmata, läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse pärast edasikaebamise tähtaja möödumist. Sarnaselt Xxxxxxxxxx õigusega sätestab TsMS § 430 lg 1 pooltele võimaluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni kokkuleppel abielu lahutamisest loobuda.
3. Ka kostja ise kinnitab abieluliste suhete lõppemist 2014.a märtsis. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja kunagi Eestis käinud. Seega ei ole asjas vaidlust, et abielulahutuse hagi 17.05.2017 esitamise ajaks olid pooled lahus elanud rohkem kui kolm aastat. Sellega on täidetud Xxxxxxxxxx õiguses ettenähtud 12-kuuline lahuselu periood. Pikk lahuselu lubab järeldada, et poolte abielu on lõppenud pöördumatult. Hageja sõnul kostjal uuest kooselust sündinud xxxx.aastal laps. Hageja hagiavalduses ja suuliselt kohtuistungil ning kostja oma e-kirjas kohtule on kinnitanud, et ei pea abielu taastamist võimalikuks ega soovi seda. Eeltoodu alusel kohus on veendunud, et XX ja CC’i abielu on pöördumatult lõppenud, abielu taastamine ei ole võimalik ning nende Xxxxxxxxxxs Põhja Territooriumil xxx-s xx xx xxxx registreeritud abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu ei ole vajadust kindlaks määrata menetluskulude suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 5