Obsah (5)

§ 97§ 100§ 102§ 98§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 18. juuni 2020.a , Pärnu

) § 97 p 2 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma last, kes jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist kutseõppeasutuses, maksimaalselt kuni lapse 21-aastaseks saamiseni.

1. Pooltel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: - hageja V.P. vanemateks on V.V.ja kostja M.P., hageja on sündinud xxxxxxxxxxx ja sai täisealiseks xxxxxxxxxxx. Pärnu Maakohtu 13.04.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18469 võeti alaealise V.V.’e vanematelt V.V.’elt ja M.P.’ilt täielikult ära isiku- ja varahooldusõigus ning määrati V.V.’e eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni Pärnu Linnavalitsus (tõendatud rahvastikuregistri väljatrükiga). - hageja V.P. õpib alates 02.09.2019 Pärnumaa Kutsehariduskeskuses
2. kursusel ja lõpetab õpingud planeeritult juunis 2022 (tõendatud hagiavaldusele lisatud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse 20.12.2019 tõendiga nr 3.1.-8/208) - Vanem V.V.on tasunud hagejale kogu hagetava perioodi, so alates xxxxxxxxxxx kuni tänaseni jooksul igakuiselt elatist 250 eurot kuus. Hageja saab õppeperioodil põhi- ja eritoetust 60 + 40 eurot kuus. Seega hageja sissetulek hetkel 350 eurot kuus. - kostja M.P. tasus Pärnu Maakohtu 18.02.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-14047 kinnitatud kompromissi alusel alates 01.04.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni hagejale elatist 90 eurot kuus (kohtulahend toimikus). Hageja kinnitab ja kostja võtab õigeks, et kostja ei ole alates hageja täisealiseks saamisest 13.10.2020 kuni käesoleva ajani hagejale elatist maksnud. - kostja M.P.l on kokku 5 last, kellest kaks last, xxxxxxxxxxxxx sündinud S.P.i ja xxxxxxxxxxxxx M.P. on alaealised ja kostja ülalpidamisel.
3. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse poolt 20.12.2019 väljastatud tõendi järgi õpib V.V. nimetatud õppeasutuses
4. kursusel keevitaja elukutset alates 02.09.
5. V.V. sai täisealiseks xxxxxxxxxxx, so õpingute ajal ja jätkab plaani kohaselt õpinguid kuni juunikuuni 2022, olles sel ajal 20-aastane (hageja saab 21-aastaseks xxxxxxxxxxx). Seega on hageja

§ 97

p 2 järgi õigustatud küsima õppimise ajal ülalpidamist oma vanematelt, eelkõige vanemalt, kes temaga koos ei ela ja tema eest igapäevaselt eluaseme, toidu jms ülalpidamise kulusid ei kanna. 9.

§ 100

lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt.

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist 4 2-20-654 ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 98

g 1 kohaselt Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. 10. Seega

§ 97

p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud küll vanemalt ülalpidamist saama, kuid

§ 102

lg 1 tulenevalt on samal ajal alaealisi lapsi kasvataval vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist anda vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanema andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (

§ 98lg 1).

Eeltoodust tuleneb, et vanem peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on võimalik alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt.

1. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt toodud asjaolusid ja tõendeid, mille kohaselt kostjal kulub kahe alaealise lapse ülalpidamiseks kokku 535,70 eurot kuus (teise poole tasub laste isa) ning kostja enese tavapärase ülalpidamise kuludeks 583,90 eurot kuu, kokku ca 1120 eurot kuus. Kostja M.P. töötab pedagoogina Xxxxxxxxxxxxx, kostja teatel on tema igakuised keskmised sissetulekud hagetaval perioodil olnud kokku 1131,60 eurot ning vabu vahendeid hageja jaoks oleks kuni 12 eurot kuus. Kohtu päringule vastuseks, Maksu- Ja Tolliamet esitas 20.05.2020 seisuga kostja M.P.i tulu kohta perioodil 01.09.2019 kuni käesoleva ajani tõendi, mille kohaselt kostja tulumaksudeklaratsiooni järgi netotulu 2019.a oli kokku 12 983,13 eurot (brutotulu 13 912,47 eurot - tulumaks 929,34), so igakuine netotulu 1081 eurot kuus, koos toetustega moodustab tulu 1200 eurot kuus. Kostja netotöötasu perioodil 2020.a jaanuar – aprill on tööandja deklareeritud väljamaksete järgi olnud 1000 – 1150 eurot kuus. Kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtete järgi on kostja sissetulekud 2020.a samuti ca 1150 eurot kuus (palk 1030 eurot + peretoetus 120 eurot), lisaks on kostja saanud märtsis 2020 tagasi tulumaksu summas 601 eurot, millega lisandub igakuisele tulule keskmiselt 50 eurot kuus (600:12 kuud=50 eurot), kokku moodustab kostja keskmine sissetulek vähemalt 1200 eurot (1150 eurot + 50 eurot). 11.06.2020 esitas kostja Tartu Ülikooli 20.05.2020 tõendi, mille kohaselt õpib kostja M.P.i alates 02.09.2019 eripedagoogika õppekava bakalaureuseõppe tasuta
2. aasta üliõpilasena, nominaalse õppeajaga 3 aastat. Kostja selgitusel on õppetööst ja seega kuludest vaba periood juulikuu, kuid 2020.a ei ole eriolukorra tõttu toimunud tavapärast õpet ka märtsist maini, mille võrra kostjal on kulunud koolituskuludeks vähem. Konto väljavõtetest nähtuvalt on kostja saanud õppimiseks ka vajaduspõhist toetust 2019.a 75 eurot kuus ning 2020.a 135 eurot kuus, mida kostja ei ole oma sissetulekutes välja toonud, kuid mis mõjutavad kostja õppekulusid.
3. Eeltoodud asjaolusid arvestades kohus leiab, et kostjal on olemas teatud ulatuses vabu vahendeid, mille arvelt on tal võimalik anda ka hagejale ülalpidamist ilma, et kostja kahjustaks enese ja oma alaealiste laste ülalpidamist. Kostja väited, et hageja elamiseks vajalikud kulud on täielikult kaetud teise vanema poolt antava elatise ja õppetoetuste jms summadega, on vastuolus kostja enda väidetega vanemate vastutuse osas lapse ülalpidamisel osavõlgnikena, st kumbki vanem peab tegema endast oleneva oma võimaluste piires. Samuti ei kajasta hagejale teadaolevad praegused kulud kõiki õpingute ajal vajalikke tegelikke kulusid (eluasemekulud puuduvad täielikult). Mis puudutab kostja väiteid, et Sotsiaalhoolekandeseadusest tulenevalt on hagejale tagatud kuni 25-aastaseks saamiseni järelhooldusteenuse raames toetus 250 eurot kuus, mistõttu hageja kulud on teise vanema poolt makstava elatise ja toetustega täielikult kaetud ja kostja neid üldse kandma ei pea, siis

§ 98

lg 1 ega muud perekonnaseaduse sätted ei näe ette üleneja sugulase 5 2-20-654 vabanemist abivajava alaenja sugulase ülalpidamise kohustusest riiklike või kohaliku omavalitsuse toetuste arvelt.

1. Väljamõistetava elatise suurus. Kohus, hinnates kohtu ette toodud asjaolusid ja olemasolevaid tõendeid, leiab, et hageja kasuks kostjalt välja mõistetava mõistliku elatise suurus on 45 eurot kuus, mis vastab poolele summale kompromissimääruse alusel kostja poolt alaealisele hagejale makstud elatisest ning võtab arvesse hageja vajadusi ja kostja sissetulekute võimalikku kõikumist, kuigi käesoleval ajal kogutud tõendite järgi on kostjal võimalikke vabu vahendeid veidi suuremas ulatuses. Kohus lähtub elatise suuruse kindlaks määramisel eelkõige järgmistest asjaoludest: 1) kostjal on 2 alaealist ülalpeetavat, kostja kulud igakuiselt on küll vähemalt 1120 eurot, kuid kostjal on olemas igakuine kindel sissetulek töötasuna ja toetustena vähemalt 1200 eurot kuus, 2) hageja on täisealine laps, kelle nõutav elatis on piiratud konkreetse perioodiga (2019.a oktoobrist kuni 2022.a juunikuuni, so 32,5 kuud), 3) hageja esitatud andmete ja tõendite järgi tema igakuised kulud on hetkel keskmiselt 234 eurot kuus, kuid igasugused säästud hagejal iseseisvaks eluks puuduvad ning asenduskodu teenusel elamise lõppedes suurenevad hageja kulud oluliselt, kuna hageja peab hakkama tasuma ka eluasemekulusid. Olenemata sellest, kas hageja asub elama üürikorterisse, ühiselamusse vms eluruumi, kaasnevad sellega üüri- ja kommunaalkulud, samuti iseseisva elu alustamisega seoses kulutused igapäeva eluks vajalikele esemetele (voodiriided, köögtarbed jms). Keevitajaks õppiva hageja huvitegevusega seotud kuluna garaaži renti võib pidada tulevase elukutse tarbeks mõistlikuks kulutuseks. Hageja kulude arvestuses toodud muud kulud toidu, tervishoiu, side jms osas on tavapärased, nende kandmine nähtub hageja konto väljavõtetest ega vaja kohtu hinnangul eraldi tõendamist. Hageja kulud on toodud väga minimaalsetena.
2. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 45 eurot kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamisest 14.01.2020 kuni õpingute lõpuni 30.06.
3. Kohtuotsuse tegemise ajaks kostja elatise võlgnevus hageja ees perioodi 14.01.2020 – 31.05.2020, so 4 kuu ja 18 päeva eest moodustab 207 eurot ( (4 kuud x 45€/kuus) + (18 päeva x 1,50€/päevas) = 180 + 27= 207 eurot), mida kostja on eeldatavasti võimeline tasuma osamaksetega jooksva elatise kõrvalt. Kohus ei pea põhjendatuks elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist vastavalt

§ 108

, kuna hagejal oli võimalik koheselt kohtu poole pöörduda ja arvestades kostja sissetulekute suurust on tal raske võlgnevust tasuda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatise välja võlgnevusena alates hagi esitamisest 14.01.2020 kuni 31.05.2020 kogunenud summas 207 eurot ning jooksva elatisena alates 01.06.2020 kuni õppeasutuse lõpetamiseni 30.06.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 6