← Eesti

2-20-2537/16

Obsah (8)§ 178§ 633§ 187§ 436§ 459§ 330§ 129§ 163

Tsiviilasi nr 2-20-2537 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-20-2537 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14.09.2020, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naaber

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus (dtl 2 – 4)

  1. Hageja on esitanud 15.02.2020 hagi elatise suurendamise nõudes. Viru Maakohtu 26.11.205 otsusega nr 2-15-3475 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 150 eurot kuus alates 05.03.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni 11.01.
  2. Kuna väljamõistetud elatise suurus ei ole seotud miinimumelatise määraga, mis on käesolevaks ajaks kasvanud ligi kaks korda ning kohtuotsuse tegemisest möödunud enam kui viie aasta jooksul on oluliselt kasvanud ka elukallidus s.h laste kasvatamiseks tehtavad kulutused. Sellest tulenevalt esineb vajadus muuta Viru Maakohtu 26.11.205 otsusega nr 2-15-3475 välja mõistetud elatise suurust kuni seaduses sätestatud miinimumelatise määrani. Kostja vastuväited (dtl 14 - 17)
  3. Kostja on esitanud vastuväited ning leiab, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole tõendanud, millised asjaolud on muutunud. Kostja hinnangul ei ole miinimumtasu tõus aluseks elatise suuruse muutmiseks.
  4. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole põhjendanud nõutava elatise suurust. Kostja leiab, et 594 eurot ületab lapse vajadusi. Kostja on viidanud 2013 aastal koostatud uuringule „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) ja selgitanud, et aastatel 2010 – 2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Kui korrigeerida uuringus leitud 280 euro suurust keskmist ülalpidamiskulu lapse kohta
  5. aasta tarbijahinnaindeksiga, siis on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot. Kostja viitab ka lapsele makstavatele toetustele ja leiab, et nimetatud toetusi tuleb elatise välja mõistmise juures arvesse võtta. Alates 01.01.2019 on lapsetoetuse suurus 60 eurot kuus.
  6. Kostja palub elatist vähendada alla miinimummäära, kuna kostjal on veel üks alaealine laps, keda kostja peab ülal pidama. Kostja on töötu ja seoses COVID-19 pandeemiaga 2

(10)Tsiviilasi nr 2-20-2537 on töö otsimine raskendatud nii karantiini kui ka vaba tööjõu arvu tõttu tööturul. Tegemist on perekonnaseaduse (PkS) § 102 lg 1 sätestatud mõjuva põhjusega.
  1. Kostja arvates ei ole mõistlik, kui elatisraha minimaalmäär arvestatakse kehtiva minimaalpalga brutosummast, elatisraha maksma kohustatud isik saab aga kätte minimaalpalga netosumma, millest on maha arvatud riiklikud maksud. Hageja seisukoht kostja vastuse koht (dtl 38 - 40)
  2. Hageja on seisukohal, et väljaspool mõistlikku kahtlust on, et eelmise kohtuotsuse tegemisest möödunud enam kui viie aasta jooksul on oluliselt kasvanud ka elukallidus, sh laste kasvatamiseks tehtavad kulutused. Seoses lapse kasvamisega kasvavad ka tema ülalpidamise kulud. Hageja tegeleb spordiga, millega kaasnevad täiendavad kulutused (spordirõivad, kulud seoses spordivõitlustega, s.o sõidukulud ning elamis- ja toidukulud. Hagejal on tekkinud probleemid seljaga, seega on vajalikud täiendavad ravimid, massaaž ja abivahendid. Hagejale on vajalik repetiitori abi inglise ja eesti keele õppeks. Hageja külastab repetiitorit kaks korda nädalas. Hageja leiab, et ta ei pea lapse vajadusi tõendama, kuna ta nõuab elatist miinimummääras.
  3. Hageja leiab, et kostja viidatud uuring ei puutu asjasse, kuna tegemist on 2013 aasta uuringuga ning juba esialgne kohtuotsus on tehtud 2015 aastal, seega ei ole uuringu andmed asjakohased. Alates 2017 aastast on tarbijahinnaindeks igal aastal kasvanud – 2017 ja 2018 aastatel kummalgi 3,4% ja 2019 aastal 2,3%.
  4. Asjaolu, et kostja on käesoleval ajal töötu, ei ole elatise vähendamise aluseks. Varasemalt sai hageja igakuist töötasu H OÜ-st summas 800 eurot (viimane väljamakse 10.02.2020) ning A OÜ-lt 2500 eurot (viimane väljamakse 10.03.2020). Oma teisele lapsele maksab kostja elatist 75 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud palju kostjale jääb raha enda ja hageja ülalpidamiseks ning mis summani peaks elatist vähendama. 25.05.2020 kohtuistung
  5. Istungil selgitas kohus pooltele tõendamiskoormist ja proovis pooli lepitada. Kostja selgitas, et hageja emal ja kostjal on kokkulepe, et kostja maksab XXX asuva korteri laenu ning selle arvelt maksab vähem elatist. Hageja ema selgitas, et laps tegeleb võrkpalliga, mille tõttu on vajalik maksta võistlustel osalemise eest ja samuti riiete ja jalanõude eest. Kostja selgitas, et tema teine laps ei ole enam alaealine. Hageja täiendav seisukoht (dlk 56 - 57)
  6. Hageja on esitanud tõendid lapsele tehtavate kulutuste kohta ja samuti põhjendanud lapse vajadusi. Hagejale kulub igakuiselt: kommunaalkulud (nähtub konto väljavõttest, pool kuludest) 80 eurot toit 200 eurot sidevahendid, internet 25 eurot hügieenivahendid 20 eurot kooliüritused 20 eurot eesti keele repetiitor 40 eurot 3
(10)Tsiviilasi nr 2-20-2537 rõivad, jalatsid, koolitarbed kulud spordile (vormiriided, toitlustamiskulud)
  1. 50 eurot võistlused, sõidu- ja 50 eurot tervishoiu- ja ravikulud 90 eurot taskuraha 30 eurot Hageja viitab lapse vajaduste osas terviseprobleemidele (massaaž, füsioteraapia, taastusravi, ravimid). Neuroloogi soovitusele oleks vajalik soetada korsett, kuid see ei ole olnud rahaliselt võimalik. Lapsel on lisaks probleemid nahaga ja sellega seoses on olnud vajalik osta tablette ja kreeme. Lisaks käib laps eesti ja inglise keele repetiitorite juures. Kostja täiendav seisukoht (dlk 95 – 98; 121 - 122)
  2. Kostjal ei ole vastuväiteid kommunaalkulude ja toidule tehtavate kulude osas, kuid vaidleb vastu sidevahenditele ja internetile tehtavate kulude osas. Väljavõttest nähtub, et hageja ema tasub perioodiliselt sidekulusid Tele2 10 eurot ja interneti eest Fill Networks 15 eurot. Ka nimetatud kulud tuleks teha pooleks, v.a kui hageja ema nimetatud teenuseid üldse ei kasuta. Kostja nõustub hügieenivahenditele, kooliüritustele ja rõivastele, jalatsitele ja koolivahenditele tehtavate kuludega. Samuti nõustub kostja sellega, et laps vajab taskuraha. Kulud repetiitoritele on tõendamata ja eraldi välja toomata, kuid arvestades, et nimetatud kulud on vajalikud lapse arenguks, siis jätab kostja need välja toomata. Kostja leiab, et võrkpallile tehtavad kulutused on 20 eurot kuus, kuna Narva linna kultuuriosakonnale tehtav makse on 7 – 9 eurot kuus ning jagades 2018 ja 2019 aasta arved, siis on täiendavalt veel igakuine makse 10 eurot. Kostja ei nõustu ravimitele tehtavate kuludega. Hagejale on määratud isottretinoiini toimeainet sisaldav ravi, mille ühe kuuri maksumus on 20 eurot (2 kuud), salvi maksumus on 12 eurot (3 nädalat). Massaaž ja füsioteraapia on lastele Haigekassa poolt hüvitatavad. Väljavõttest nähtub, et kulutused apteegis on 5 euro piires ja mitte igakuiselt, seega on mõistlikud kulud ravimitele ja vitamiinidele 15 eurot kuus.
  3. Hageja on oma kulutusteks märkinud 605 eurot kuus. Hageja ema sissetulekuks on 790 eurot + peretoetus 60 eurot, mis on kokku 850 eurot. Kommunaalkulud ja kulutused lapsele moodustavad kokku 685 eurot, seega jääb hageja emale oma ülalpidamiseks 165 eurot. Kostja leiab, et mõistlikud kulutused lapsele on 488 eurot, mis jagatuna kaheks teeb ühe vanema panuse suuruseks 244 eurot. Võttes arvesse, et hageja ema saab igakuiselt peretoetust summas 60 eurot, siis oleks õiglane elatise määr 214 eurot. Kostja viitab veelkord elatise vähendamise alustele ning ka uuele lapse vajadusepõhise miinimumelatise uuringule, mille kohaselt võiks uus miinimumelatis 2019 lõpu seisuga olla 172 eurot. Kostja on nõus maksma 214 eurot.
  4. 05.08.2020 teatas kostja, et on leidnud töö T OÜ-s, töötasuga 650 eurot (bruto). Lisaks selgitab kostja, et 12.06.2020 väljamakse seondub varasema kahjuhüvitise väljamaksega (kindlustusjuhtum). Lisaks andsid kostjale sularaha ta vanemad ja elukaaslane. Hageja täiendav seisukoht
  5. Hageja esitas ravikulude kohta pangakonto väljavõtted ning samuti väljavõtted hagejale väljastatud retseptidest. Repetiitori abi on vajalik kasutada hageja õppeedukuse 4
(10)Tsiviilasi nr 2-20-2537 parandamiseks. XXX korteriomandi kommunaalkulud ja muud korteriomandiga seotud kulud tasub hageja ema. Kuna tegemist on vanemate ühisomandiga, siis laenumakseid tasub kostja, kuid seda 150 euro ulatuses hageja vahenditest, kuna ei tasu Viru Maakohtu 26.11.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-15-3475 väljamõistetud elatist summas 150 eurot. Käesolevas asjas palub hageja elatise väljamõistmist kostjalt selliselt, et kogu väljamõistetav elatis tuleb maksta hageja ema pangakontole. Kostja seisukoht
  1. Kostja toob välja asjaolu, et pangakonto väljavõte apteegis tehtud maksete osas tõendab, et hageja esindaja on pooleteistaasta jooksul poole apteegis kulutatust maksnud välisriigi apteekides. Kostja hinnangul ei ole usutav, et hageja ema on saanud välisriigi apteegist osta hagejale retseptiravimeid. Digiretsepti ja panagakonto väljavõttes ei kattu digiretsepti väljaostmise summad. Kostja on tasunud alates 26.11.2015 kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 180 eurot, kostja palub ka seda arvestada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
  2. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja ning kostja täiendavate seisukohtadega, poolte poolt kohtuistungil esitatuga, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292 eurot.
  2. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on hageja A S isaks kostja A S. Selles osas pooltel vaidlus puudub. 5

(10)Tsiviilasi nr 2-20-2537
  1. Viru Maakohtu 26.11.205 otsusega nr 2-15-3475 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 150 eurot kuus alates 05.03.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni 11.01.
  2. Tegemist on hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 21.

§ 459

sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

  1. Hageja taotleb väljamõistetud elatise suurendamist seaduses sätestatud elatise miinimummäärani, kuna lapse vajadused on muutunud ja miinimumelatise suurus on muutunud. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tema majanduslik olukord ei võimalda hagejale täiendavat elatist tasuda.
  2. Kostja sissetulek ei ole nii suur, et tal oleks võimalik palju suuremas summas hagejat ülalpidada. Kostja esitas taotluse, et tsiviilasi on menetlusse võetud ekslikult ning tuleb jätta läbivaatamata, kuna hageja ei ole tõendanud asjaolude muutumist. Kohus leiab, et kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ei kuulu rahuldamisele. Hageja hagiavaldusest on hageja nõue arusaadav – hageja soovib elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimumsuuruseni ja seda tulenevalt miinimumelatise suuruse kasvust ning ka hageja vajaduste suurenemisest.
  3. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. 26.11.205 otsusega nr 2-15-3475 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 150 eurot kuus, arvestades, et tegemist on omaksvõtul põhineva otsusega, siis ei ole kohus tuvastanud poolte varanduslikku seisundit ning eraldi ka lapse vajadusi. Võttes arvesse, et vahepealse 5 aasta jooksul on seaduses sätestatud elatise määr oluliselt kasvanud ning muutunud on nii elukallidus, lisaks on laps kasvanud ning sellega on muutunud ka lapse vajadused, siis on kohus seisukohal, et esineb alus ja ka põhjendus elatise suuruse muutmiseks.
  4. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS § 99 lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
  5. Kostja on esitanud tõendi, et alates 10.06.2020 on tema sissetulek 650 eurot kuus (bruto). Seega saab kostja ligikaudu 600 eurot neto. Kostjale kuulub korteriomand 6

(10)Tsiviilasi nr 2-20-2537 XXX, mis on hageja ja hageja ema elukohaks. Kostjale ei kuulu sõidukeid. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus hagejale elatist maksta. Kohus leiab, et arvestades käesolevat majanduslikku olukorda ning ka asjaolu, et ehitussektoris ei pruugi olla väga lihtne tööd leida, siis ei saa kostjale heita ette, et ta ei oleks teinud endast olenevat, et elatist teenida. Kostja sissetulek on miinimumtasust suurem ning hageja ei ole välja toonud asjaolusid, et kostjal oleks tegelikult võimalik suuremat sissetulekut saada või ka seda, et kostja varjab oma sissetulekuid. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.
  1. Hageja on menetluse kestel rõhutanud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendada lapse kulutusi. Kohus on nõus, et Riigikohus on mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 punkt 14).
  2. Kohus on hageja emale teinud ettepaneku esitada tõendid oma sissetulekute ja samuti ka hageja kulutuste kohta (dtl 51 - 54). Hageja ema on esitanud kokkuvõtte kuludest, mis on 605 eurot kuus (dtl 56). Kommunaalkulud (nähtub konto väljavõttest, pool kuludest) – 80 eurot; toit - 200 eurot; sidevahendid, internet – 25 eurot; hügieenivahendid - 20 eurot; kooliüritused – 20 eurot; eesti keele repetiitor - 40 eurot; rõivad, jalatsid, koolitarbed - 50 eurot; kulud spordile (vormiriided, võistlused, sõidu- ja toitlustamiskulud) – 50 eurot; tervishoiu- ja ravikulud – 90 eurot; taskuraha – 30 eurot. Kostja vaidleb vastu sidevahenditele ja internetile tehtavate kulude osas ja leiab, et need kulud ei tohiks olla suuremad kui 12,5 eurot. Kostja leiab, et võrkpallile tehtavad kulutused on 20 eurot kuus, kuna Narva linna kultuuriosakonnale tehtav makse on 7 – 9 eurot kuus ning jagades 2018 ja 2019 aasta arved, siis on täiendavalt veel igakuine makse 10 eurot. Kostja ei nõustu ravimitele tehtavate kuludega. Hagejale on määratud isottretinoiini toimeainet sisaldav ravi, mille ühe kuuri maksumus on 20 eurot (2 kuud), salvi maksumus on 12 eurot (3 nädalat). Massaaž ja füsioteraapia on lastele Haigekassa poolt hüvitatavad. Väljavõttest nähtub, et kulutused apteegis on 5 euro piires ja mitte igakuiselt, seega on mõistlikud kulud ravimitele ja vitamiinidele 15 eurot kuus.
  3. Kohus nõustub osaliselt kostja esitatud vastuväidetega ning on seisukohal, et hageja tõendatud ja põhjendatud vajadused ei ole nii suured nagu hageja seda väidab. Kaks suurt kuluartiklit on võrkpall ning ravimid. Kohus on hinnanud hageja poolt esitatud tõendeid (dtl 87 – 92) ja arvestades, et 2020 aasta esimesel poolel ei ole olnud võimalik võistkonnasporti harrastada, siis jaganud tehtud kulud (aastamaks 2018/2019 ja 2019 7
(10)Tsiviilasi nr 2-20-2537 teine pool kokku 30 eurot; spordirõivad 45 eurot; võistlused 285 eurot) summas 360 eurot 18 kuuga (september 2018 – detsember 2019) ja saanud keskmiseks igakuiseks kuluks 20 eurot. Hageja on esitanud tõendid ostetud retseptiravimite kohta (dtl 134 – 165) perioodil veebruar 2019 – mai
  1. Kokku on retseptiravimitele kulunud 116,05 eurot ning jagades see 16 kuuga, on igakuiseks väljaminekuks 7,25 eurot. Lisaks on hageja esitanud kuludokumendid füsioteraapia kohta, kokku summas 63 eurot (kulu on tehtud augustis 2019) (dtl 166 – 174). Nimetatud kulud on tehtud aasta tagasi ja hageja ei ole kuidagi seostanud antud kulude tegemisega hageja tänaseid tervisliku olukorraga. Kui jagada hageja esitatud apteegis tehtud maksed nimetatud perioodi kuludega, siis on ühe kuu keskmiseks 15,7 eurot, kuid kohus nõustub kostjaga, et mitmed kulud on tehtud Venemaa apteekides, kus ei ole võimalik retseptiravimeid osta ning tõendamata on, et ravimid on ostetud hageja huvides. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendite pinnalt tuleb nõustuda kostjaga, et põhjendatud kuluks ravimile võib pidada 15 eurot kuus. Kohus on nimetatud summa puhul arvestanud retseptiravimitega ja võimalusega, et vajalik on maksta ka mingis ulatuses muude ravimite eest ja füsioteraapia eest. Kulud internetile ja sideteenustele on vajalik jagada kahega, kuna ei ole eluliselt usutav, et hageja ema teenuseid ei tarbi ja kogu kulu on hageja kulu.
  2. Võttes arvesse eeltoodut leiab kohus, et põhjendatud on alljärgnevad kulud tabelis viidatud põhjendustel: Kulu kommunaalkulud (nähtub väljavõttest, pool kuludest) Hageja hinnang Kohtu põhjendus Kohtu hinnang konto 80 eurot kostja ei vaidle 80 eurot toit 200 eurot kostja ei vaidle 200 eurot sidevahendid, internet 25 eurot Vt p 29 12,5 eurot hügieenivahendid 20 eurot kostja ei vaidle 20 eurot kooliüritused 20 eurot kostja ei vaidle 20 eurot eesti keele repetiitor 40 eurot kostja ei vaidle 40 eurot rõivad, jalatsid, koolitarbed 50 eurot kostja ei vaidle 50 eurot kulud spordile (vormiriided, 50 eurot võistlused, sõiduja toitlustamiskulud) Vt p 29 20 eurot tervishoiu- ja ravikulud 90 eurot Vt p 29 15 eurot taskuraha 30 eurot Kostja ei vaidle 30 eurot
  3. Kohus leiab, et kokku on hageja ühe kuu põhjendatud kuluks 487,5 eurot, arvestades asjaolu, et kostja ei ole mitmele kuluartiklile vastu vaielnud ning on olnud nimetatud kuludega nõus.
  4. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust 8
(10)Tsiviilasi nr 2-20-2537 osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Võttes hinnanguliseks hageja kulude suuruseks 487,5 eurot, siis peab hageja ema hagejat üleval kindlasti samas suures ulatuses. Hageja ema igakuine sissetulek on enne maid 2020 olnud ligikaudu 800 eurot kuus. Hageja emale ei kuulu kinnisvara. Hageja emale kuuluvad kaks autot: Opel Vectra, ehitusaasta 1997, Opel Zafira, ehitusaasta
  1. Kumbki autodest ei oma suurt turuväärtust, kuna on piisavalt vana.
  2. Riigikohus on 22.03.2017 otsuse nr 3-2-1-174-16 punktis 13 selgitanud, et: „ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.“ Kostja on palunud elatise määramisel arvestada hageja eest makstava peretoetusega. Kohus leiab, et arvestades kostja varanduslikku seisu on nimetatud peretoetustega arvestamine põhjendatud. Toimikust nähtub, et hageja emale makstakse peretoetust 60 eurot kuus (dtl 58 jj), mille arvelt tuleb võrdselt vähendada mõlema vanema poolt tasutavat elatist.
  3. Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et hageja esindaja ei esitanud tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et lapse ülalpidamise igakuised kulutused võrduvad elatise miinimummääraga ja arvestades, et osaliselt on lapse vajadused kaetud ka peretoetusega leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis summas 214 eurot kuus. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja praegusel ajal olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda.
  4. Kohus ei ole elatise määramisel arvestanud, et kostja tasub hageja eluruumiks oleva korteri laenu, kuna hageja on soovinud sõnaselgelt elatise maksmist rahas ning vastavalt PKS § 100 lg 1 makstakse elatis üldjuhul rahas. Kostja ei ole esitanud kaalukaid põhjuseid, miks ta peaks raha maksmise asemel tasuma edasi pangalaenu. Küll aga selgitab kohus pooltele, et kui tegemist on hageja ja hageja ema elukohaga, siis võib kostjal tekkida hageja ema vastu nõue, kuna kostja ei ole ühisvara saanud kasutada, kuid on selle laenu üksinda tasunud.
  5. Hageja on palunud elatis välja mõista nii, et elatise miinimummäära tõusuga suureneks ka otsusega väljamõistetud elatis. Kohus viitab siinjuures Riigikohtu 07.02.2018 otsuse nr 2-15-15909 punktile 16, milles Riigikohus on selgitanud, et: „juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral.” Arvestades, et kohus on elatist vähendanud alla miinimummäära, siis ei ole võimalik ette näha ka elatise automaatset tõusu.
  6. Vastavalt

§ 330

lg 1 tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kostja poolt 20.08.2020 tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna kohus andis pooltele tõendite esitamiseks tähtaja 06.08.2020 (dtl 116) ning pärast nimetatud tähtaega kohus uusi tõendeid vastu ei võta. Samuti ei ole kostja varasemalt välja toonud, 9

(10)Tsiviilasi nr 2-20-2537 et on maksnud hagejale elatis enam kui 150 eurot kuus, seega jätab kohus kostja nimetatud väite tähelepanuta, kuna poolte lõplikes seisukohtades ei ole võimalik enam uusi avaldusi ja väiteid esitada.
  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus muudab Viru Maakohtu 26.11.2015 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-3475 punktis 2 A S väljamõistetud elatise suurust ja mõistab kostjalt A S hageja A S kasuks välja elatise alates 15.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 214 eurot kuus. HAGI HIND
  2. Hageja nõudeks on elatis igakuise elatusrahana 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohtuotsusega oli hageja kasuks välja mõistetud elatise summaks 150 eurot kuus. Seega soovib hageja elatise suurendamist 142 euro võrra. 40.

§ 129

lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 41. Tsiviilasja hinna määramisel tuleb seega lähtuda hagi esitamise aegsest erinevusest 142 eurot (292-150) kuus ja korrutada üheksaga, mis teeb hagi hinnaks 142x9 = 1278 eurot. MENETLUSKULUD 42.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.