2-18-13213/48

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-13213 Määruse kuupäev Tartu, 19. oktoober 2020. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kalev Saare ja Tambet Tampuu Kohtuasi Aktsionär OÜ avaldus Aktsiaseltsilt Farmi Piimatööstus teabe saamiseks ja dokumentidega tutvuda võimaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2020. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aktsionär OÜ määruskaebus Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja Aktsionär OÜ, esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja Edgar-Kaj Velbri Puudutatud isik Aktsiaselts Farmi Piimatööstus, esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja Martin-Johannes Raude Asja läbivaatamise kuupäev 7. september 2020. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213 osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Aktsionär OÜ avalduse p-d 5, 6, 8, 9, 10a, 10c, 10e, 10f, 10g, 10h, 10i, 11, 12, 13, 14 ja 16.

2.Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

3.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213 muutmata osas, millega ringkonnakohus rahuldas Aktsionär OÜ avalduse p-d 7, 10b, 10d ja 14 ning kohustas Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus võimaldama Aktsionär OÜ-l tutvuda Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus ja AS-i Maag Grupp vahel sõlmitud laenulepingutega (laenusumma kokku 41 365 360 eurot), Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus ja AS-i Maag Grupp vahel sõlmitud kontsernikonto lepinguga ning ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018 tehtud Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus nõukogu ja juhatuse otsustega, kui need on protokollitud kirjalikult, samuti osas, millega ringkonnakohus kohustas Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus andma Aktsionär OÜ-le teavet Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus huvide konflikti käsitlemise põhimõtete kohta.

2-18-13213 4. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213 muutmata osas, millega ringkonnakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et Aktsionär OÜ võib dokumentide ja teabega tutvuda Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus asukohas ühe nädala jooksul määruse jõustumisest kolmel tööpäeval kell 9.00 kuni 18.00.

5.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213 muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Aktsionär OÜ avalduse p-d 1–4, 15, 17 ja 18, muutes osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi.

6.Käesoleva määruse jõustumisega on Tartu Ringkonnakohtu 20. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213 jõustunud osas, millega Aktsionär OÜ avalduse p-d 1–4, 15, 17 ja 18 jäid rahuldamata, ning osas, millega avalduse p-d 7, 10b ja 10d rahuldati täielikult ning p 14 osaliselt.

7.Jätta asja juurde võtmata Aktsionär OÜ kassatsioonimenetluses esitatud dokumentaalne tõend (väljavõte TERE aktsiaseltsi üld- ja isikuandmetest äriregistri infosüsteemis) ning eemaldada see kohtute infosüsteemist.

8.Aktsionär OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt. Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus määruskaebus jätta rahuldamata.

9.Aktsionär OÜ tasutud kassatsioonikautsjon tagastada Advokaadibüroo Derling Primus OÜ kontole. Aktsiaseltsi Farmi Piimatööstus tasutud kassatsioonikautsjon arvata riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aktsionär OÜ (avaldaja) esitas 4. septembril 2018 Viru Maakohtule avalduse Aktsiaseltsilt Farmi Piimatööstus (Farmi, puudutatud isik) teabe saamiseks ja dokumentidega tutvuda võimaldamiseks.

Avalduse kohaselt kuulub 93% Farmi aktsiakapitalist AS-ile Maag Grupp (Maag) ja 7% avaldajale.

23.juulil 2018 esitas avaldaja Farmi juhatusele teabenõude, milles palus esitada talle Farmi tegevusega seotud teavet ja dokumente (teabenõue). Teabenõude esitamise eesmärk oli kontrollida, kas Farmi üldkoosolekul kinnitamisele tulev konsolideeritud majandusaasta aruanne on õige.

Avaldajal ei võimaldatud taotletud dokumentidega tutvuda.

Avaldaja palub, et kohus kohustaks Farmit esitama avaldajale alljärgnevad dokumendid ja teabe.

1.Farmi ja TERE aktsiaseltsi (TERE) bilanss ja kasumiaruanne ajavahemiku 1. jaanuar 2018 kuni 30. juuni 2018 kohta.

2.TERE, Estonian Dairy OÜ, Põlva Dairy OÜ ja Viljandi Dairy OÜ 2017. a majandusaasta aruanded.

3.TERE majandusaasta aruanne ajavahemiku 1. juuli 2016 kuni 31. detsember 2016 kohta.

4.Ülevaade juhatusele esitatud audiitorite koostatud vahekokkuvõtetest ja küsimustest Farmi 2017. a majandusaasta aruannete ettevalmistamisel ja TERE majandusaasta aruande ettevalmistamisel ajavahemiku 1. juuli 2016 kuni 31. detsember 2017 kohta.

5.Farmi ja TERE kehtivate toorpiima varumise lepingute põhitingimused (maht, lepingupartnerite arv, üle 10% piimast tarnivate lepingupartnerite nimed, kõnealuste lepingute põhitingimused ja andmed piimatarnete jätkusuutlikkuse kohta).

6.Detailne ülevaade kõigi Farmi ja TEREGA seotud isikutega (sh nõukogu ning juhatuse liikmete ja nendega seotud äriühingutega) ajavahemikus 27. oktoobrist 2016 kuni 23. juulini 2018 tehtud tehingute kohta.

7.Farmi ja kõigi tema tütarühingute huvide konflikti käsitlemise põhimõtted.

2(17) 2-18-13213 8. Detailne ülevaade Farmi juhatuse ja nõukogu liikmetele 1. jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018 makstud tasude, hüvitiste, teenustasude ning rahaliste ja mitterahaliste kompensatsioonide kohta.

9.Ülevaade Farmi juhatuse ja nõukogu liikmetega sõlmitud lepingute olulisematest tingimustest (tähtajad, tasud, hüvitised, kompensatsioonid jms).

10.Detailne ülevaade järgmiste tehingute põhitingimuste (lepingupooled, maksumus, poolte põhikohustused) kohta ning kõnealuste lepingute koopiad: (a) Farmi ja Maagi vahel sõlmitud TERE aktsiate omandamise tehing (aktsionäride otsus aktsiate omandamise kohta, nõukogu otsus, tehingu hind, tasumine, äriühingute väärtuse hinnang, müügileping); (b) laenulepingud (41 365 360 eurot) Farmi ja Maagi vahel (millal leping sõlmiti, laenusumma, tagatised, kovenandid, tagasimaksmise tähtaeg, selle mõju ühingu ja tütarühingu rahavoole ning saneerimiskavale, aktsionäride otsus võtta emaühingult laenu, nõukogu otsus, maksuõiguslik hinnang, juhatuse otsus tehingu turutingimustele vastavuse kohta); (c) ülevaade, millest koosneb Farmi 1 053 151 euro suurune võlg Maagile; (d) Farmi ja Maagi vahel sõlmitud kontsernikonto leping (koopia lepingust ja juhtkonna hinnang selle lepingu võimalikule maksuriskile seadusemuudatuste aspektist); (e) kõik Farmi sõlmitud tehingute põhitingimused nõuete loovutamise kohta TERE saneerimismenetluses koos nimekirjaga võlausaldajatest, kes on nõuded loovutanud; (f) TERE saneerimismenetluses ümberkujundatud nõuete praegune seis võlausaldajate kaupa, võttes arvesse kõiki nõude loovutusi ja kohustuste tasumisi; (g) Farmi 2017. a majandusaasta aruande lk-l 59 märgitud üheteistkümne võtmeisiku töölepingute ja muude lepingute (sh teenuse osutamise lepingud ning konsultatsiooni- vm lepingud) põhitingimused isikute kaupa või lepingute koopiad.

Samuti andmed selle kohta, kellele neist ja miks on tasumata 69 150 eurot. (h) detailne ülevaade Farmi 2017. a majandusaasta aruande lk-l 52 märgitud muude kohustuste koosseisu kohta; (i) ülevaade selle kohta, mis on Farmi 2017. a majandusaasta aruande järgi 1 388 093 euro suurused sisseostetud teenused (lepingute koopiad või detailne ülevaade lepingute põhitingimustest, sh lepingute pooled, tähtajad, maksumus ja poolte põhikohustused).

11.Ülevaade tehingust, millega anti AS-ile Rannarootsi Lihatööstus kasutada kaubamärk Merevaik (tehingu põhitingimused, sh lepingupooled, tähtajad, maksumus, poolte põhikohustused ja juhatuse maksuõiguslik hinnang).

12.Tehingu põhitingimused Farmi ja OÜ Skyr vahel.

13.Detailne analüüs, millistes kohtuvaidlustes osalevad Farmi ja TERE praegusel ajal, samuti ülevaade ajavahemiku 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2017 kohta (pooled, vaidluse sisu, perspektiiv, ülevaade kantud õigusabikuludest teenuse osutajate kaupa, seostades kulud konkreetse kohtuvaidlusega).

14.Koopiad kõigist Farmi ja tema tütarühingute nõukogu ja juhatuse otsustest, mis on tehtud 1. jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018.

15.Nõukogule esitatud Farmi juhatuse ülevaated aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast ajavahemiku 1. jaanuar 2017 kuni 23. juuli 2018 kohta.

16.Kõik TERE nõukogu otsused igapäevast majandustegevust ületavate tehingute kohta ja juhtkonna põhjendused selliste tehingute tegemiseks, sh vähemalt järgmiste tehingute kohta: (a) TERE loobumine hagist saneerimiskava hinnanud ekspertide vastu (950 681 euro 80 sendi suurune kahjunõue); (b) TERE ja Halinga OÜ vahel sõlmitud kohtulik kompromiss, millega TERE loobus lisaks kohtuvõidule esimeses kohtuastmes Halinga OÜ vastu ka 1,6 miljoni suurusest leppetrahvi nõudest;

3(17) 2-18-13213 (c) oportuniteedikokkulepe TERE maksumenetlusega seotud kriminaalasjas ja otsus maksusummad vaidluseta tasuda (sh täpsed tasumisele kuulunud summad).

17.Dokumendid kõigi Farmi ja tema tütarühingute kaubamärkide ja kinnisvara väärtuse hindamise kohta, sh eksperdihinnangud ja detailsed analüüsid, mille alusel otsustati võtta arvele kaubamärgid Tere, Emma, Hellus, Tere Paradiis, Yofir, Võideks, Kohuke, Merevaik, Tere Natural, Päikseke ja Sõprus kogumaksumusega 6 648 000 eurot.

18.Analüüsid ja juhatuse otsused, mille tulemusel otsustati, et Farmi kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus on 850 000 eurot.

Avaldaja leidis, et kuna ta on teavet küsinud, kuid seda ei ole talle antud, siis on tal äriseadustiku (ÄS) § 287 lg 3 järgi õigus esitada dokumentidega tutvumise ja teabe saamise nõue kohtusse.

Teabenõude esitamise ja üldkoosoleku ajal kehtinud Farmi põhikirja (põhikiri) p 3.2.5 nägi ette, et aktsionäril on õigus tutvuda ka aktsiaseltsi dokumentidega, kui see ei kahjusta aktsiaseltsi majanduslikke huve ega ärisaladust. Kuna põhikirjas oli aktsionäri teabeõigus seadusega võrreldes laiem, siis on avaldajal õigus tutvuda ka Farmi dokumentidega. Avaldajal on õigus tutvuda ka Farmi kontserni kuuluvate isikute dokumentidega. Farmil ei ole õigust dokumentide ja teabe andmisest keelduda, sest nende esitamine ei kahjusta teda.

Avaldaja palus määrata kohtulahendi täitmise kindlaks selliselt, et teave ja dokumendid tuleb talle anda ühe nädala jooksul alates lahendi jõustumisest Advokaadibüroo Derling asukohas ja võimaldada tal dokumentide ja teabega tutvuda vähemalt kolmel järjestikusel tööpäeval kell 9.00-18.00.

2.Farmi palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Farmi leidis, et avaldaja teabenõue koormab teda ebamõistlikult. Seda kinnitab juba ainuüksi asjaolu, et avaldaja väitel kulub selle täitmiseks vähemalt kolm päeva. ÄS § 287 lg 1 järgi on aktsionäril õigus saada teavet üldkoosolekul ja ükski üldkoosolek ei kesta kolm päeva. Lisaks on teabenõue liiga koormav seetõttu, et see hõlmab Farmi ja tema tütarühingute mitme aasta tegevust.

Avaldaja teabenõudele on põhjendatud ulatuses juba vastatud ja see nähtub Farmi aktsionäride 21. augusti 2018. a üldkoosoleku protokollist. Aktsionär ei saa uuesti nõuda teavet, mida talle on üldkoosolekul antud.

Avaldajal ei ole õigust nõuda hinnanguid, oletusi ja prognoose ega seda, et Farmi koostaks tema jaoks eraldi selliseid dokumente, mida ei ole olemas. Avaldaja nõuab just selliseid dokumente.

Lisaks tuleb arvestada, et Estonian Dairy OÜ, Põlva Dairy OÜ ja Viljandi Dairy OÜ 2017. a majandusaasta lõppes alles 30. juunil 2018 ja seega ei pidanud need ühingud veel majandusaasta aruannet koostama.

Avaldajal ei ole õigust nõuda dokumentide koopiaid. Selline õigus ei tulene seadusest ega põhikirjast. Samuti ei ole avaldajal seadusest tulenevat õigust nõuda dokumentidega tutvumist.

Avaldaja tugineb põhikirjale, mis kinnitati ajal, kui Farmil oli üks aktsionär ja dokumentidega tutvumise õigus ei saanud aktsiaseltsi huve kahjustada. Alates 5. veebruarist 2018 on Farmil kaks aktsionäri. Kui aktsiaseltsil on rohkem kui üks aktsionär, välistab dokumentidega tutvumise õiguse ÄS § 287 lg 1. See on imperatiivne norm, millest ei saa põhikirjaga kõrvale kalduda.

Avaldajal ei ole õigust nõuda tütarettevõtjaid puudutavat teavet. Lisaks ei ole avaldajal õigust nõuda kliente, tarnijaid ja seotud isikuid puudutavat teavet. Avaldaja ei ole esile toonud, milliste aktsionäriõiguste teostamiseks tal seda teavet vaja on. Seadus ei näe ette aktsionäri õigust ja 4(17) 2-18-13213 kohustust majandusaasta aruannet kontrollida. Vandeaudiitor on leidnud, et Farmi majandusaasta aruanne on õige. Samuti ei ole avaldajal õigust nõuda audiitorite vahekokkuvõtteid ja küsimusi.

ÄS § 294 lg 4 p 8 järgi on aktsionäril õigus tutvuda üksnes audiitori aruandega. Kuna avaldajal ei ole ÄS § 334 lg 1 järgi õigust nõuda, et audiitor osaleks aastaaruande kinnitamisel ja annaks selgitusi, ei ole tal ka õigust aruannet ise kontrollida.

Avaldajale teabe andmine tekitaks Farmi huvidele olulist kahju. Farmi ei pea andma avaldajale nii detailset teavet tema ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingute kohta. Need lepingud kohustavad Farmit hoidma lepingutingimusi saladuses ja maksma selle kohustuse rikkumisel leppetrahvi. Samuti ei pea Farmi andma aktsionärile teavet juhatuse ja nõukogu otsuste kohta, sest nõukogu ja juhatuse tegevuse detailid on aktsiaseltsi ärisaladus, mida ei või avaldada.

Avaldaja ei saa nõuda, et teavet antaks talle sobivas kohas. Kuna üldkoosolek toimus Ellex Raidla Advokaadibüroo ruumides, saab teabenõude täitmist nõuda üldkoosoleku toimumise kohas.

Alternatiivselt saab seda nõuda Farmi asukohas ehk Jõhvi linnas.

3.Viru Maakohus jättis 19. veebruari 2019. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palus avaldaja jätta Farmi kanda.

5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 30. aprilli 2019. a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6.Viru Maakohus jättis asja uuel läbivaatamisel avalduse 9. detsembri 2019. a määrusega rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldajal kui aktsionäril dokumentidega tutvumise õigust vaatamata sellele, et põhikiri nägi kuni 21. augustini 2018 ette aktsionäri õiguse tutvuda ka aktsiaseltsi dokumentidega. Avaldaja saab teavet küsida vaid Farmi üldkoosolekul. Kuigi põhikiri nägi ette, et aktsionäril on õigus tutvuda aktsiaseltsi dokumentidega, on põhikirja kõnealune säte alates ajast, mil Farmil on mitu aktsionäri, vastuolus ÄS § 287 lg-ga 1. Seetõttu tuleb kohaldada seaduses sätestatut, mis tähendab, et aktsionäril ei ole dokumentidega tutvumise õigust.

21.augusti 2018. a üldkoosolekul vastas Farmi avaldaja küsimustele põhjendatud ulatuses. Lisaks on osa teabenõudest praeguseks aktuaalsuse kaotanud, kuna aastaaruandeid on võimalik saada äriregistri kaudu.

Arvestades teabenõude mahtu, on see Farmit ebamõistlikult koormav. Lisaks ei ole avaldajal õigust nõuda, et Farmi koostaks talle dokumente või annaks hinnanguid, oletusi ja prognoose. Avaldajal ei ole õigust küsida dokumentide koopiaid ega tutvuda teiste kontserni ühingute dokumentidega.

Samuti ei ole avaldajal õigust nõuda teavet Farmi klientide, tarnijate ega seotud isikute kohta, sest ta ei ole põhjendanud, milliste aktsionäriõiguste teostamiseks tal seda teavet vaja on. Avaldaja ei või nõuda audiitorite vahekokkuvõtteid ega küsimusi, sest tal on õigus tutvuda vaid audiitori aruandega.

Avaldajale teabe andmine võib suure tõenäosusega Farmi huve oluliselt kahjustada, kuna avaldaja nõutud lepingud näevad ette Farmi konfidentsiaalsuskohustuse ja leppetrahvi selle rikkumise korral.

Seega tekitaks avaldaja teabenõude täitmine Farmile olulist kahju.

5(17) 2-18-13213 7. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palus avaldaja jätta Farmi kanda.

8.Farmi vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 9. Tartu Ringkonnakohus tühistas 20. veebruari 2020. a määrusega maakohtu 9. detsembri 2019. a määruse osas, millega maakohus jättis avalduse täielikult rahuldamata ja jaotas menetluskulud.

Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega rahuldas avalduse osaliselt ja kohustas Farmit võimaldama avaldajal tutvuda järgmiste dokumentidega: 1) Farmi ja Maagi vahel sõlmitud laenulepingud (laenusumma 41 365 360 eurot); 2) Farmi ja Maagi vahel sõlmitud kontsernikonto leping; 3) ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018 tehtud Farmi nõukogu ja juhatuse otsused, kui need on kirjalikult protokollitud. Samuti kohustas ringkonnakohus Farmit andma avaldajale teavet Farmi huvide konflikti käsitlemise põhimõtete kohta. Menetluskulud jättis ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda. 9. märtsi 2020. a määrusega täiendas ringkonnakohus 20. veebruari 2020. a määrust selliselt, et määras, et avaldaja võib dokumentide ja teabega tutvuda Farmi asukohas ühe nädala jooksul määruse jõustumisest kolmel tööpäeval kell 9.00 kuni 18.00.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on ÄS § 287 lg 1 dispositiivne norm ja kuna põhikiri andis aktsionärile ka dokumentidega tutvumise õiguse, siis on ekslik maakohtu seisukoht, et avaldajal ei ole üldse dokumentidega tutvumise õigust. Seda, kas avaldaja võib nõuda dokumendiga tutvumist, tuleb sisuliselt hinnata.

Ringkonnakohus leidis, et avaldaja ei või nõuda Farmi tütarühingute (TERE jt) dokumente, kuna avaldaja ei ole tütarühingute aktsionär ja nõuet võimaldav põhikiri on Farmi põhikiri, mitte tütarühingute oma.

Ringkonnakohus pidas põhjendamatuks ka Farmi bilansi ja kasumiaruande esitamise nõuet.

Avaldajal on igal ajal võimalik tutvuda Farmi 2018. a bilansi ja kasumiaruandega äriregistris elektrooniliselt. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks tal on vaja poolaasta bilanssi ja kasumiaruannet.

Aastaaruanne annab aktsiaseltsi olukorrast piisava ülevaate. Farmi 2018. a esimese poolaasta bilansi nõudmine on pahauskne, sest hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas nõuda dokumente, mis on avaldajal kas olemas või mis oleksid pingutuseta kättesaadavad muul viisil.

TERE, Estonian Dairy OÜ, Põlva Dairy OÜ ja Viljandi Dairy OÜ 2017. a majandusaasta aruannete nõue ning TERE 1. juuli 2016. a kuni 31. detsembri 2016. a majandusaasta aruande esitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest avaldaja ei ole nende ühingute aktsionär või osanik. Lisaks on ka need aruanded avaldajale kättesaadavad elektrooniliselt.

Maakohus leidis õigesti, et põhikiri ei anna aktsionärile õigust nõuda, et aktsiaselts koostaks tema jaoks selliseid dokumente, mida Farmil olemas ei ole. Seega ei saa avaldaja nõuda, et Farmi koostaks talle ülevaateid. Sellest tulenevalt ei saa avaldaja nõuda ülevaadet audiitorite vahekokkuvõtetest ja küsimustest, ülevaadet seotud isikutega tehtud tehingute kohta, ülevaadet juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud mistahes tasude ega nendega sõlmitud lepingute tingimuste kohta, ülevaadet Farmi ja Maagi vahel sõlmitud aktsiate omandamise lepingu ega muude teabenõude p-s 10 märgitud küsimuste kohta ega ka ülevaadet kaubamärgi Merevaik kasutusse andmise lepingu kohta. Samuti ei ole aktsionäril õigust nõuda Farmilt analüüside koostamist ja seega ei saa ta nõuda analüüsi kohtuvaidluste ja nende käigus kantud menetluskulude kohta.

6(17) 2-18-13213 Avaldajal ei ole õigust nõuda ka seda, et Farmi esitaks talle tutvumiseks analüüsid ja juhatuse otsused, mille tulemusel otsustati, et Farmi kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus on 850 000 eurot. Tegu ei ole dokumentidega, millega tutvumiseks oleks avaldajal äratuntav huvi, kuna vara väärtust on kontrollinud audiitor. Audiitori hinnangut avaldaja ei nõua.

Farmi ja TERE toorpiima varumise lepingutingimuste kohta saab avaldaja küsida teavet üldkoosolekul. See nõue on esitatud pahauskselt, kuna aktsionäril ei ole äratuntavat huvi saada teada, kellelt aktsiaselts toorpiima ostab. Aktsionäril on õigus saada teavet aktsiaseltsi majandusliku olukorra kohta. Tooraine tarnijad ja ostutingimused sellist infot ei anna. Ka teavet Farmi ja OÜ Skyr vahel sõlmitud lepingu kohta võib avaldaja saada üldkoosolekul. Kuna nõue on esitatud väljaspool üldkoosolekut, ei ole nõudel alust. Lepingutingimused ei ole eraldi dokument ja selle koostamist ei saa nõuda.

Avaldaja on palunud esitada talle Farmi juhatuse koostatud ja nõukogule esitatud ülevaated aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018. See nõue on pahauskne, kuna aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast annab ülevaate majandusaasta aruanne. Samal põhjusel on pahauskne ka avaldaja nõue esitada talle dokumendid Farmi ja tema tütarühingute kinnisvara väärtuse hindamise kohta, sh eksperdihinnangud ja detailsed analüüsid, millele tuginedes otsustati võtta arvele kaubamärgid kogumaksumusega 6 648 000 eurot.

Aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast annab ülevaate majandusaasta aruanne. Lisaks ei ole avaldajal õigust saada teavet tütarühingute kohta ega nende dokumente.

Nõuded esitada avaldajale TERE nõukogu otsused igapäevast majandustegevust ületavate tehingute kohta tuleb jätta rahuldamata, kuna avaldaja ei ole TERE aktsionär.

Avaldaja on palunud esitada talle 1. jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018 tehtud Farmi ning tema tütarühingute nõukogu ja juhatuse otsuste koopiad. Põhikirja p 3.2.5 kohaselt ei ole aktsionäril õigust nõuda dokumentide koopiaid, vaid üksnes tutvuda dokumentidega. Lisaks on avaldajal õigus tutvuda üksnes Farmi dokumentidega. Seega on avaldajal õigus tutvuda ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018 tehtud Farmi nõukogu ja juhatuse otsustega, kui need on kirjalikult protokollitud, ja selles osas tuleb avaldus rahuldada.

Samuti on avaldajal õigus saada teavet Farmi huvide konflikti käsitlemise põhimõtete kohta.

Avaldaja on seda teavet küsinud ja Farmi ei ole tõendanud, et ta on vastanud. Ka selles osas tuleb teabenõue rahuldada.

Ringkonnakohus leidis, et avaldaja nõue on samuti põhjendatud osas, millega avaldaja palus esitada talle tutvumiseks Farmi ja Maagi vahelised laenulepingud ja kontsernikonto lepingu. Lepingute koopiaid ei ole avaldajal õigust nõuda, kuid dokumentidega võib ta tutvuda aktsiaseltsi asukohas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis tema määruskaebuse rahuldamata, ja teha uue otsuse, millega rahuldada avaldus täies ulatuses. Alternatiivselt palub avaldaja saata asja tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avaldaja määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus ekslikult, et avaldajal ei ole õigust saada teavet Farmi tütarühingute kohta ega tutvuda tütarühingute dokumentidega. Farmi majandusaasta aruanne on konsolideeritud ja tütarühingute majandustegevus on kajastatud ühes 7(17) 2-18-13213 aruandes, mistõttu ei saa Farmi ja tema tütarühingute teavet ning dokumente eristada.

Vähemusaktsionäril peab olema õigus saada teavet ka tütarühingute kohta, kuna nende kaudu toimub Farmi kontserni põhitegevus.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et avaldaja ei või nõuda ülevaateid, kuna Farmil ei ole selliseid dokumente ja ta ei pea neid aktsionäri jaoks koostama. Avaldaja ei soovinudki, et Farmi koostaks talle ülevaated kui eraldi dokumendid, vaid soovis saada kõnealuste asjaoludega seotud dokumente või teavet. Kui avaldaja palub anda ülevaate seotud isikutega tehtud tehingutest või juhtorganite liikmetele makstud tasudest, siis saab nõude rahuldada selliselt, et Farmit kohustatakse andma avaldajale suuline ülevaade seotud isikutega tehtud tehingutest või makstud tasudest või näitama talle kõnealuseid lepinguid ja raamatupidamisdokumente.

Vaidlustatud lahendist ei nähtu, milliste tõendite alusel luges ringkonnakohus avaldaja teabenõude osaliselt pahauskseks. Kohus luges mh pahauskseks avaldaja küsimuse Farmi lepingupartnerite kohta, märkides, et avaldajal ei ole äratuntavat huvi sellise teabe vastu. Samal ajal on ringkonnakohus lahendis märkinud, et teabenõue ei pea olema põhjendatud. Seega on ringkonnakohtu määrus ka vastuoluline.

Ringkonnakohus leidis, et avaldaja ei või küsida Farmi lepingupartnerite nimesid. Selline seisukoht ei arvesta seda, et koostöö olemasolu või puudumine suuremate piimatootjatega annab olulist teavet selle kohta, kas piima tarneahel on jätkusuutlik. Sisuliselt on ringkonnakohus asunud seisukohale, et avaldajal ei ole õigust saada teavet Farmi põhitegevuse kõige olulisemate asjaolude kohta.

Ringkonnakohus pidas pahauskseks ka avaldaja soovi tutvuda Farmi majandusseisu ülevaadetega, mille juhatus on koostanud nõukogule, põhjendades pahausksust sellega, et avaldaja saab tutvuda majandusaasta aruandega. Selline nõue ei saa olla pahauskne. Esiteks kajastab majandusaasta aruanne Farmi finantsseisundit valesti ja teiseks peab nõukogule antud ülevaade hõlmama ka selliseid küsimusi, mida majandusaasta aruanne ei kajasta.

Ringkonnakohus piiras põhjendamatult avaldaja õigust saada teavet väljaspool üldkoosolekut.

Põhikirja p 3.2.5 järgi on aktsionäril õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ja tutvuda aktsiaseltsi dokumentidega, kui see ei kahjusta aktsiaseltsi majanduslikke huve ega ärisaladusi. Põhikiri ei näe ette, et aktsionäril on õigus saada teavet vaid üldkoosolekul.

Ringkonnakohus oleks pidanud määrama lahendi täitmise viisi selliselt, et avaldajal oleks võimaldatud tutvuda dokumentidega Advokaadibüroo Derling asukohas. 20. märtsi 2020. a määruskaebuse täpsustuse kohaselt palub avaldaja anda talle eriolukorra tõttu võimalus tutvuda teabe ja dokumentidega elektrooniliselt, kuna füüsiline tutvumine võib olla võimatu. Piiratud võib olla ka isikute arv, kes saavad ühel ajal dokumentidega tutvuda.

11.Puudutatud isik (Farmi) palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega rahuldas avalduse osaliselt ja jättis menetluskulud kõigis kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isik palub teha tühistatud osas uue määruse, millega kas jätta jõusse maakohtu määrus või saata asi tühistatud osas ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Farmi määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus ekslikult ja põhjendusi esitamata, et avaldajal on õigus tutvuda Farmi sõlmitud lepingutega. Lepingud ei ole vajalikud aktsionäriõiguste teostamiseks ja avaldajal ei ole lepingutega tutvumiseks äratuntavat huvi.

Ringkonnakohus ei hinnanud avaldaja võimalikku huvi lepingutega tutvumise vastu. Üldsõnaline 8(17) 2-18-13213 soov kontrollida aastaaruande õigsust ja teha selle kinnitamise kohta informeeritud otsus ei anna aktsionärile õigust nõuda aktsiaseltsi lepingutega tutvumist.

Lepingute avaldamine kahjustab Farmi ärisaladust. Lisaks näevad lepingud ette kohustuse hoida lepingutingimusi saladuses, mistõttu tooks lepingute avaldamine kaasa leppetrahvi maksmise kohustuse ja kahjustaks Farmi mainet ja majanduslikke huve.

Ringkonnakohus leidis ekslikult ja põhjendusi esitamata, et avaldaja peab saama tutvuda ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018 tehtud Farmi nõukogu ja juhatuse otsustega.

Ka need otsused ei ole avaldajale vajalikud aktsionäriõiguste teostamiseks ja avaldajal ei ole otsustega tutvumiseks äratuntavat huvi. Samuti on juhatuse ja nõukogu otsuste sisu ärisaladus, mida ei pea avaldama.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et Farmi peab andma avaldajale teavet, mida avaldaja on juba saanud. Ringkonnakohus kohustas Farmit andma avaldajale teavet huvide konflikti käsitlemise põhimõtete kohta. Sellist dokumenti ei ole ja seega saab Farmi anda selle kohta vaid suulist teavet.

Seda teavet on avaldajale üldkoosolekul juba antud.

Ringkonnakohus jättis menetluskulud ekslikult menetlusosaliste endi kanda. Kulud tulnuks vähemalt 9/10 ulatuses jätta avaldaja kanda, kuna avaldus jäi suuremas osas rahuldamata.

12.Menetlusosalised vaidlesid teineteise määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning TsMS § 695 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata avaldaja teabenõude p-d 5, 6, 8, 9, 10a, 10c, 10e, 10f, 10g, 10h, 10i, 11, 12, 13, 14 ja 16. Tühistatud osas tuleb asi TsMS § 701 lg 3 teise lause järgi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel koostoimes TsMS §-ga 695 jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus rahuldas teabenõude p-d 7, 10b, 10d ja 14 ning kohustas Farmit võimaldama avaldajal tutvuda Farmi ja Maagi vahel sõlmitud laenulepingutega (laenusumma kokku 41 365 360 eurot), kontsernikonto lepinguga ning ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018 tehtud Farmi nõukogu ja juhatuse otsustega, kui need on protokollitud kirjalikult, samuti osas, millega ringkonnakohus kohustas Farmit andma avaldajale teavet Farmi huvide konflikti käsitlemise põhimõtete kohta. Ringkonnakohtu määrus tuleb samuti jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus määras kindlaks määruse täitmise korra selliselt, et avaldaja võib dokumentide ja teabega tutvuda Farmi asukohas ühe nädala jooksul määruse jõustumisest kolmel tööpäeval kell 9.00 kuni 18.00.

Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata ka osas, millega ringkonnakohus jättis avaldaja teabenõude p-d 1–4, 15, 17 ja 18 rahuldamata, kuid osaliselt tuleb muuta ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Riigikohtu määrusega jõustub ringkonnakohtu määrus osas, millega teabenõude p-d 1–4, 15, 17 ja 18 jäid rahuldamata, samuti osas, millega teabenõude p-d 7, 10b ja 10d rahuldati täielikult ning p 14 osaliselt.

Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, Farmi määruskaebus jääb rahuldamata.

9(17) 2-18-13213 14. Kolleegium selgitab esmalt aktsionäri teabenõude eset (I) ning teabe andmise ja dokumentidega tutvumise korra määramist (II). Seejärel lahendab kolleegium avaldaja määruskaebuse (III) ja Farmi määruskaebuse (IV) ning teeb menetluslikud otsustused (V).

I 15. Teabe taotlemise nõude üldine materiaalõiguslik alus on sätestatud ÄS § 287 lg-s 1, mille kohaselt on aktsionäril õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib juhatus keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele.

16.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et ÄS § 287 lg 1 on dispositiivne säte, mis lubab leppida põhikirjaga kokku aktsionäri jaoks seadusega võrreldes soodsama teabeõiguse. Kuna teabenõude esitamise ajal kehtinud põhikirja p 3.2.5 nägi ette, et aktsionäril on õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ning tutvuda aktsiaseltsi dokumentidega, siis on avaldajal lisaks seadusest tulenevale teabe saamise õigusele õigus nõuda Farmi dokumentidega tutvumist ja selle nõude aluseks on põhikirja p 3.2.5.

17.Kolleegium selgitab, et põhikirja alusel esitatav dokumentidega tutvumise nõue erineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1015 sätestatud dokumendi ettenäitamise nõudest eelkõige selle poolest, et aktsionär ei pea dokumendiga tutvumiseks tõendama oma õigustatud huvi, vaid aktsiaselts peab teabe andmata jätmiseks tõendama, et teabe andmine võib teda kahjustada.

VÕS § 1015 alusel nõuet esitav isik peab seevastu tõendama, et tal on dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi (et dokument, mis palutakse esitada, on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või et dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine).

18.Nii ÄS § 287 kui ka põhikirja p 3.2.5 järgi on aktsionäril õigus küsida teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Kolleegium kordab varasemas praktikas osaühingu osaniku teabenõude kohta väljendatut, et kuigi seadus ei piira seda, mida osanik võib ühingult teabena küsida, ei tähenda see, et osanik võiks osaühingult teabenõude korras küsida ükskõik mida (Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 14). Sama põhimõte kohaldub ka aktsiaseltsi aktsionäri teabenõudele.

19.Nimelt on aktsionäri teabenõude eesmärk saada eelkõige teavet selle kohta, milline on äriühingu majanduslik olukord. Just äriühingu majanduslik olukord on see, mille hindamine on aktsionärile vajalik aktsionäriõiguste teostamiseks ja selle üle otsustamiseks, kas tema investeering on edukas või mitte. Samuti on aktsionäril õigus saada teavet muude üldkoosoleku päevakorras olevate küsimuste kohta. Teabenõude korras ei saa aga küsida oletusi, hinnanguid ega prognoose (nt seda, mida kavatsetakse teha siis, kui tooraine hind tõuseb) (vt ka Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 14.1). Samuti ei ole teabenõude esemeks küsimused aktsiaseltsi sisemise töökorralduse kohta (nt ei saa eelduslikult küsida, mida kavatseb juhatus teha selleks, et toodangut suurendada) või faktilise olukorra põhjuste kohta (nt miks esitati majandusaasta aruanne äriregistrile hilinenult).

Seega on iseenesest õige ringkonnakohtu seisukoht, et teave, mida aktsionär küsib, peab olema vajalik aktsionäriõiguste teostamiseks ehk aitama hinnata aktsiaseltsi majanduslikku seisundit. Nt on aktsiaseltsi majandusliku olukorraga seotud küsimus, kui suured on mingit liiki kulud, milline on teatud liiki tehingute maht, kui palju on lepingupartnereid, kes on äriühingule võlgu, millised on äriühingu laenukohustused jne. Samuti on aktsionäril õigus teada, milliseid lepinguid on sõlmitud seotud isikutega, kuna seotud isikutega tehtud tehingud kätkevad huvide konflikti ohtu.

10(17) 2-18-13213 20. Farmi on menetluses tuginenud sellele, et mistahes lepinguliste suhete kohta ei saa ta teavet anda põhjusel, et lepingud sätestavad konfidentsiaalsuskohustuse. Kolleegium leiab, et sõltumata sellest, kas seotud isikutega sõlmitud lepingutes on sätestatud lepingutingimuste saladuses hoidmise kohustus, on aktsionäril üldjuhul õigus saada teavet seotud isikutega sõlmitud lepingute põhiliste asjaolude kohta. Aktsionäri teabeõigus võib siiski olla piiratud nt isikuandmete või ärisaladuse kaitse vajadusega. Seda, kas tegu on niisugust kaitset vajavate andmetega, peab kohus aktsiaseltsi vastuväidete alusel hindama.

21.Kolleegium on varem leidnud, et kui see on oluline aktsionäri õiguste teostamiseks, võib ÄS § 287 lg-st 1 tulenev õigus saada teavet hõlmata lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu suhteid klientide ja tarnijatega või õiguslikke ja ärilisi suhteid äriühinguga seotud ettevõtetega (vt Riigikohtu 23. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-08, p 10; 17. septembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13, p 12). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Eelöeldu ei tähenda, et aktsionäril peaks olema õigus alati küsida iga üksiku lepingu kõiki detaile. Kui aktsiaselts tugineb sellele, et mingit teavet ei või aktsionärile anda seetõttu, et see on ärisaladus, peab ta seda põhistama. Ärisaladuse tunnused sätestab ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus, mille § 5 lg 2 järgi on ärisaladus selline teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

22.Avaldaja on küsinud teavet nii Farmi kui ka selle tütarühingute (TERE, Estonian Dairy OÜ, Põlva Dairy OÜ, Viljandi Dairy OÜ) kohta. Tütarühinguid puudutavas osas jättis ringkonnakohus teabenõude rahuldamata, põhjendades seda asjaoluga, et avaldaja on Farmi, mitte tütarühingute aktsionär. Kolleegium leiab, et kuigi seadus ega ka põhikiri seda selgelt ette ei näe, on emaühingu vähemusaktsionäril õigus küsida teavet ka tütarühingute kohta. Selle põhjuseks on asjaolu, et emaühingul endal ei pruugi mingit tegevust olla ja kogu kontserni tegevus võib seisneda kas peamiselt või ainult tütarühingute tegevuses. Seega peab emaühingu vähemusaktsionäril vähemalt üldjuhul olema õigus saada teavet ka tütarühingute kohta. Igal juhul on aktsionäril õigus saada teavet tütarühingute sellise tegevuse kohta, mis on kas otseselt või kaudselt seotud emaühinguga.

23.Küll aga ei nõustu kolleegium sellega, et avaldajal on õigus tutvuda ka tütarühingute dokumentidega. Esiteks näeb nõude aluseks olev põhikirjasäte ette üksnes Farmi dokumentidega tutvumise õiguse ja teiseks oleks selline nõue kolleegiumi arvates emaühingut ülemäära koormav.

Dokumendid, mida avaldaja näha soovib, on eelduslikult tütarühingute juhatuste valduses ja emaühingule kohustuse panemine tagada nende dokumentide avaldajale näitamine oleks ülemäärane. Samas ei ole välistatud, et avaldajal võib mõne konkreetse tütarühingu dokumendiga olla õigus tutvuda VÕS §-de 1015 ja 1016 järgi, kui ta tõendab, et tal on dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi. Sellisel juhul peab avaldaja esitama VÕS § 1015 alusel hagi dokumente valdava tütarühingu vastu.

Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et kohus saaks jätta tütarühingute dokumentide nõude automaatselt rahuldamata. Dokumentidega tutvumise nõuet saab tõlgendada teabe küsimisena ja seda, kas ja millises ulatuses saab dokumentide näitamise asemel anda aktsionäridele teavet nende dokumentide sisu kohta, tuleb sisuliselt hinnata.

II 24. Järgmiseks käsitleb kolleegium aktsionärile teabe andmise ja dokumentide näitamise korda.

11(17) 2-18-13213 25. ÄS § 287 lg 1 järgi on aktsionäril õigus saada teavet üldkoosolekul. Dokumentidega tutvumise õigus tuleneb praegusel juhul põhikirja p-st 3.2.5. Viidatud säte ei täpsusta, millises kohas ja millisel viisil tuleb dokumente näidata. Ka osaühingu osaniku teabeõigust reguleeriv ÄS § 166 lg 1 ei täpsusta teabe andmise viisi ega kohta.

26.Kolleegium leiab, et äriühingu dokumentidega tutvumise korra määramisel kohaldub üldsättena VÕS § 1016, mille kohaselt tuleb asi ette näidata või dokumendiga tutvumist võimaldada asja või dokumendi asukohas. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool nõuda asja või dokumendi ettenäitamist või sellega tutvuda võimaldamist muus kohas. Seega määras ringkonnakohus dokumentidega tutvumise kohaks õigesti aktsiaseltsi asukoha, sest eelduslikult on just aktsiaseltsi asukoht see, kus hoitakse tema dokumente. Menetlusosalised ei ole ka tuginenud sellele, et Farmi dokumendid asuksid kusagil mujal. Kumbki menetlusosaline ei ole toonud välja mõjuvaid põhjuseid, millest tulenevalt peaks dokumente näitama kas avaldaja või Farmi esindajaks olevas advokaadibüroos.

Avaldaja on üksnes väitnud, et tal peaks olema õigus saada teavet ja tutvuda dokumentidega advokaadibüroo Derling Primus kontoris, kuna seal toimus üldkoosolek. Farmi on nõustunud andma teavet oma asukohas.

27.Kuigi seadusest tulenevalt tuleks aktsionärile teavet anda üldkoosolekul ja dokumentidega on tal põhikirja järgi õigus tutvuda aktsiaseltsi asukohas, ei tähenda see, et olukorras, kus aktsionär on kohtule esitanud nii teabe- kui ka dokumentidega tutvumise nõude, peaks kohus teabe andmiseks ja dokumentide näitamiseks määrama lahendi täitmise erineva viisi, st kohustama aktsiaseltsi teavet andma üldkoosolekul, kuid dokumente näitama aktsiaseltsi asukohas. Selline kohtulahendi täitmise viis oleks aktsiaseltsi jaoks eelduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu on lahendi täitmine mõistlik määrata kindlaks selliselt, et aktsionär saaks samas teabenõudes küsitud teavet ja dokumentidega tutvuda ühes ja samas kohas.

28.Avaldaja on Riigikohtule esitatud seisukohas lisaks palunud, et dokumendid, mida ta nõuab, tehtaks talle kättesaadavaks elektrooniliselt, põhjendades seda menetlusdokumendi esitamise ajal kehtinud eriolukorraga. Kolleegium märgib, et lahendi täitmise viisina on piisav, kui kohus kohustab aktsiaseltsi tema asukohas aktsionärile dokumendid nähtavaks tegema. Faktiliselt võib selline nähtavaks tegemine toimuda ka elektrooniliste sidevahendite abil. Detailsemat täitmisviisi lahendis kindlaks määrama ei pea. Küll aga ei pea aktsiaselts näidatavaid dokumente tegema kättesaadavaks viisil, mis võimaldaks aktsionäril neid kopeerida või alla laadida.

III 29. Avaldaja on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse osas, millega avaldus jäi rahuldamata.

30.Ringkonnakohtu määrusega jäid rahuldamata avaldaja teabenõude p-d 1–6, 8, 9, 10a, 10c, 10e, 10f, 10g, 10h, 10i, 11–13, 15–18 ja osaliselt ka p 14. Ringkonnakohus põhjendas teabenõude osalist rahuldamata jätmist peamiselt sellega, et avaldajal ei ole õigust küsida teavet ega dokumente tütarühingute kohta, et aktsionär ei saa nõuda ülevaadete koostamist, kuna ülevaade on uus dokument, et avaldajal ei ole õigust saada teavet ja dokumente, kuna ta ei ole põhistanud, millise aktsionäriõiguse teostamiseks tal teavet vaja on, ja et teabenõue on osaliselt pahauskne.

31.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et Farmi kinnitatud ja äriregistrile esitatud majandusaasta aruandeid ei saa avaldaja teabenõude korras nõuda, kuna tal on neile aruannetele juurdepääs äriregistri vahendusel. Seega ei ole aktsionäril selle nõude puhul õiguskaitsevajadust.

Kumbki menetlusosaline ei ole väitnud, et kõnealuseid aruandeid ei ole äriregistrile esitatud. Samal põhjusel ei ole avaldajal õiguskaitsevajadust ka Farmi tütarühingute majandusaasta aruannetega 12(17) 2-18-13213 tutvumiseks. Avaldaja ei saa nõuda ka Farmi 2018. a esimese poolaasta bilanssi, kasumiaruannet ega ka TERE 2016. a teise poolaasta majandusaasta aruannet, kuna tegu on dokumentidega, mida seadusest tulenevalt ei pea koostama, ja seega ei pea Farmi neid ka avaldaja jaoks koostama (vt ka Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 14.2). Eeltoodust tulenevalt jättis ringkonnakohus avaldaja teabenõude p-d 1–3 õigesti rahuldamata ja selles osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata.

32.Kolleegiumi arvates jättis ringkonnakohus õigesti rahuldamata ka teabenõude p 4, milles avaldaja soovis ülevaadet audiitorite vahekokkuvõtetest ja küsimustest Farmi ja TERE majandusaasta aruannete ettevalmistamisel. Ka selles osas jätab kolleegium ringkonnakohtu määruse muutmata. Küll aga tuleb selle nõude rahuldamata jätmise põhjendusi osaliselt muuta ja nõue tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et avaldaja nõuab dokumente, mis ei kajasta aktsiaseltsi majanduslikku olukorda, vaid majandusaasta aruannete koostamiseks ja kontrollimiseks tehtud töid.

Audiitorid annavad oma hinnangu majandusaasta aruandele lisatavas vandeaudiitori aruandes ja sellega on aktsionäril õigus tutvuda seaduses sätestatud korras. Vandeaudiitori aruande kohta lisaselgituste andmine on seadusega eraldi reguleeritud. Aktsionäril, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, on õigus nõuda aktsiaseltsilt, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel ja annaks vandeaudiitori aruande kohta selgitusi, kui aktsionärid on esitanud sellekohase kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne üldkoosolekut (ÄS § 334 lg 1).

33.Avaldaja nõude esitada talle Farmi ja TERE kehtivate toorpiima varumise lepingute põhitingimused (teabenõude p 5) jättis ringkonnakohus rahuldamata põhjendusega, et see on pahauskne ja avaldajal kui aktsionäril ei ole äratuntavat huvi sellise teabe saamiseks, kuna see ei puuduta aktsiaseltsi majanduslikku olukorda.

33.1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et piima varumise lepingute detailid ei ole selline teave, mis annaks aktsionärile infot aktsiaseltsi majandusliku olukorra kohta. Küll aga annab aktsionärile ülevaate aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast näiteks see, millises mahus on Farmi piima varumise lepinguid sõlminud ja millised on lepingute tähtajad. Piima varumise lepingud on seotud Farmi põhitegevusega ja nende kohta on aktsionäril üldjuhul õigus saada sellist teavet, mis kajastab aktsiaseltsi majanduslikku seisundit. Lepingu täpsemate tingimuste avalikustamise üle otsustamisel tuleb hinnata, kas see on vajalik aktsiaseltsi majandusliku olukorra hindamiseks. Kui lepingu tingimuste avalikustamine on vajalik aktsiaseltsi majandusliku olukorra hindamiseks, tuleb kohtul aktsiaseltsi vastuväite alusel hinnata, kas selliste tingimuste avalikustamine võib kahjustada aktsiaseltsi majanduslikke huve või ärisaladust.

33.2. Ringkonnakohus on mh leidnud, et teabenõude p 5 on pahauskne, kuid ei ole seda seisukohta põhjendanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 139 järgi eeldatakse heausksust ja seega pidanuks ringkonnakohus pahausksuse järeldust põhjendama. Kolleegiumi arvates saaks teabenõue olla pahauskne eelkõige juhul, kui asjas oleks tuvastatud, et teabe küsimise eesmärk on ühingut kahjustada (nt kui aktsionär soovib saadavat teavet eelduslikult enda huvides pahatahtlikult ära kasutada) (vt ka Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 17). Samuti võib pahauskseks pidada selliseid teabenõudeid, mis on sedavõrd mahukad, et neile vastamine võtaks ebamõistlikult palju aega (nt oleks see nii juhul, kui vastamine peaks toimuma üldkoosolekul ja suurem osa üldkoosoleku jaoks planeeritud ajast kuluks vaid teabenõudele vastamiseks). Selliseid asjaolusid ei ole asjas tuvastatud.

33.3. Kuna ringkonnakohus ei hinnanud sisuliselt, millises ulatuses võiks avaldaja toorpiima varumise lepingute kohta teavet saada, ilma et see Farmit kahjustaks, siis tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis teabenõude p 5 rahuldamata, ja asi tuleb selles 13(17) 2-18-13213 osas saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtusse. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, millist majanduslikku seisundit kajastavat infot soovib avaldaja toorpiima varumise lepingute kohta saada, ning hinnata, kas soovitud teabe avaldamine võib oluliselt kahjustada aktsiaseltsi huve (sh nt ärisaladust). Kolleegium märgib, et kuna tegu on hagita menetlusega, siis ei ole kohus avaldaja taotlustega seotud (TsMS § 477 lg 5) ja võib need rahuldada sel viisil, nagu see on võimalik ja proportsionaalne nii aktsiaseltsi kui ka aktsionäri huve arvestades.

34.Teabenõude p-d 6, 8, 9, 10a, 10c, 10e, 10f, 10g, 10h, 10i ja 11 jättis ringkonnakohus rahuldamata põhjusel, et avaldaja on nõudnud ülevaadet, mis on uus dokument ja mille koostamist eraldi aktsionäri jaoks ei saa nõuda. Samadel põhjendustel jättis ringkonnakohus rahuldamata teabenõude p 13, milles avaldaja soovis saada detailset analüüsi Farmi ja TERE kohtuvaidlustest.

34.1. Eelnimetatud taotlusi on kohtul tulenevalt hagita menetluses kohalduvast uurimisprintsiibist (vt TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) õigus ja kohustus tõlgendada ning hinnata omal algatusel sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest. Kui aktsionär küsib aktsiaseltsilt ülevaadet või analüüsi mingis küsimuses, siis ei saa kohus seda tõlgendada kitsalt uue dokumendi koostamise nõudena, vaid seda saab pidada teabe küsimiseks mingi valdkonna kohta. Seega kui avaldaja on küsinud näiteks ülevaadet tehingust, millega anti AS-ile Rannarootsi Lihatööstus kasutada kaubamärk Merevaik, siis saab taotlust tõlgendada selliselt, et aktsionär soovib saada teavet kõnealuse tehingu tingimuste kohta. Seega ei saa ülevaate või analüüsi esitamise nõudeid jätta rahuldamata üksnes põhjendusega, et uue dokumendi koostamist ei saa nõuda, vaid teabenõuet tuleb sisuliselt hinnata – teha kindlaks, millises ulatuses annab küsitav teave aktsionärile infot aktsiaseltsi majandusliku olukorra kohta ja millises ulatuses mitte, samuti tuleb aktsiaseltsi vastuväidete alusel hinnata teabenõude võimalikku ühingut kahjustavat toimet ÄS § 287 lg 2 järgi.

34.2. Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata avaldaja teabenõude p-d 6, 8, 9, 10a, 10c, 10e, 10f, 10g, 10h, 10i, 11 ja 13, ning asi tuleb selles osas saata ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas ja millises ulatuses saab need nõuded rahuldada, arvestades aktsionäri õigust saada teavet aktsiaseltsi majandusliku olukorra, kuid mitte tingimata lepingute või kohtuvaidlustega seotud detailide kohta.

35.Teabenõude p-s 12 on avaldaja küsinud Farmi ja OÜ Skyr vahelise tehingu põhitingimusi.

Ringkonnakohus jättis selle nõude rahuldamata põhjendusega, et seda teavet saaks avaldaja küsida aktsionäride üldkoosolekul, kuid praegusel juhul on nõue esitatud väljaspool üldkoosolekut. Samuti leidis ringkonnakohus, et lepingutingimused ei ole dokument, mida aktsionär saaks nõuda.

35.1. Kolleegium leiab, et sellisel põhjusel ei saa jätta teabenõuet rahuldamata, kuna olukorras, kus aktsionär on kohtu kaudu soovinud saada nii teavet kui ka tutvuda dokumentidega, tuleb teabenõuet sisuliselt hinnata. Kui kohus leiab, et taotletavat teavet saab nõuda, saab lahendi täitmise viisi kindlaks määrata seadust, põhikirja ja üldist mõistlikkuse põhimõtet arvestades (vt ka käesoleva määruse p 27). Kui aktsionär soovib ühes teabenõudes nii teavet kui ka dokumentidega tutvuda, on võimalik määrata, et kogu teabenõue täidetakse korraga ühes kohas. Ringkonnakohtu määrus on ka vastuoluline, kuna selles on Farmit mh kohustatud selgitama huvide konflikti käsitlemise põhimõtteid ja selle teabe andmise on kohus ette näinud aktsiaseltsi asukohas.

35.2. Seega tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ka osas, millega ringkonnakohus jättis teabenõude p 12 rahuldamata, ja asi tuleb selles osas saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

36.Teabenõude p 14 jättis ringkonnakohus rahuldamata osas, millega avaldaja soovis ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018 tehtud Farmi tütarühingute nõukogu ja juhatuse otsuseid.

14(17) 2-18-13213 Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et Farmi põhikiri, mis annab aktsionärile dokumentidega tutvumise õiguse, ei näe ette õigust tutvuda tütarühingute dokumentidega. Lisaks oleks tütarühingute dokumentidega tutvumine Farmi jaoks ebamõistlikult koormav (vt käesoleva määruse p 23). Küll aga on avaldajal põhikirjast tulenevalt õigus saada emaühingu juhatuselt teavet tütarühingute juhtorganite otsuste kohta, st aktsionäril on õigus emaühingult küsida, milliseid otsuseid on tütarühingute juhtorganid eelviidatud ajavahemikus teinud.

Ringkonnakohtu määrus tuleb seega tühistada ka osas, millega ringkonnakohus jättis teabenõude p 14 rahuldamata, ja asi tuleb selles osas saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Seda, kas tütarühingute juhtorganite otsuseid puudutav teave võiks mingil põhjusel olla aktsiaseltsi kahjustav (ÄS § 287 lg 2), tuleb asja uuel läbivaatamisel sisuliselt hinnata.

37.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et nõukogule esitatud juhatuse ülevaated aktsiaseltsi majandusliku olukorra kohta (teabenõude p 15) ei ole sellised dokumendid, millega tutvumist saaks aktsionär nõuda, kuna aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast annavad samamoodi ülevaate majandusaasta aruanded. Seega tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis teabenõude p 15 rahuldamata. Määruse põhjendustest tuleb aga jätta välja põhjendus, et teabenõude p 15 on pahauskne, sest pahausksusele viitavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

38.Teabenõude p 16 (küsimused TERE nõukogu otsuste ja tehingute kohta) jättis ringkonnakohus rahuldamata põhjusel, et avaldaja ei ole TERE aktsionär ega saa seega nõuda TERE kui Farmi tütarühingu dokumente. Kolleegium nõustub, et dokumentidega tutvumise nõudeõigust avaldajal nendes küsimustes ei ole. Kuid ka selle nõude puhul peab kohus sisuliselt hindama, millises ulatuses võib kõnealuseid otsuseid ja tehinguid puudutav teave anda aktsionärile infot Farmi majandusliku olukorra kohta. Näiteks võib aktsionär eelduslikult küsida, milliseid igapäevast majandustegevust ületavaid tehinguid on tehtud ja kas nõukogu on nende kohta otsused vastu võtnud. Vajaduse korral tuleb kohtul anda avaldajale võimalus oma nõuet selgitada. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis teabenõude p 16 rahuldamata, ja asi tuleb selles osas saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

39.Ringkonnakohus põhjendas teabenõude p 17 (kaubamärkide ja kinnisvara hindamise dokumentide nõue) rahuldamata jätmist sellega, et tegu on pahauskse nõudega, et avaldaja ei või küsida tütarühingute dokumente ja et Farmi majanduslikust olukorrast annab ülevaate majandusaasta aruanne. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vara väärtuse hindamist kajastavad dokumendid ei anna aktsionärile ülevaadet ühingu majanduslikust olukorrast ja seda eriti juhul, kui majandusaasta aruannet on auditeerinud vandeaudiitor. Teabenõude eesmärk ei ole anda aktsionärile võimalust kontrollida iga üksiku bilansikirje vastavust seadusele. Tehingute õiguspärasuse kontrollimiseks on seaduses ette nähtud erikontrolli instituut. Seega tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis teabenõude p 17 rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendustest tuleb aga välja jätta see osa, millega ringkonnakohus põhjendas nõude rahuldamata jätmist avaldaja pahausksusega, sest pahausksusele viitavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

40.Samadel põhjendustel tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata teabenõude p 18, milles avaldaja nõudis Farmi kinnisvarainvesteeringute väärtuse hindamise dokumente.

41.Kokkuvõttes tuleb avaldaja määruskaebus osaliselt rahuldada.

IV 15(17) 2-18-13213 42. Ringkonnakohus rahuldas avaldaja teabenõude osaliselt (teabenõude p-d 7, 10b ja 10d täielikult ning p 14 osaliselt), kohustades Farmit näitama avaldajale Farmi ja Maagi vahel sõlmitud laenulepinguid (laenusumma 41 365 360 eurot), Farmi ja Maagi vahel sõlmitud kontsernikonto lepingut ning ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018 tehtud Farmi nõukogu ja juhatuse otsuseid, kui need on kirjalikult protokollitud. Samuti kohustas ringkonnakohus Farmit andma avaldajale teavet Farmi huvide konflikti käsitlemise põhimõtete kohta.

43.Farmi on määruskaebuses vaidlustanud ringkonnakohtu määruse osas, millega ringkonnakohus avalduse rahuldas.

44.Farmi on seisukohal, et tema ja Maagi vahel sõlmitud laenulepinguid ja kontsernikonto lepinguid ei saa avaldaja nõuda, kuna need ei seostu aktsionäriõiguste teostamisega.

44.1. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga ja märgib, et kontsernisisest raha liikumist puudutavad lepingud annavad vähemalt üldjuhul aktsionärile ülevaate aktsiaseltsi majanduslikust olukorrast.

Muu hulgas on nende lepingutega tutvumisel võimalik saada teavet selle kohta, millised tütarühingud kontserni raha kasutavad ja kas ei ole tegemist kasumi varjatud kõrvalejuhtimisega.

44.2. Farmi on samuti seisukohal, et kõnealuste lepingute avaldamine kahjustab Farmi ärisaladust ja läheb vastuollu lepingutes sätestatud konfidentsiaalsuskohustusega.

44.3. Kolleegiumi arvates ei saa kontserniühingute vahel sõlmitud lepingud vähemalt üldjuhul olla ärisaladuseks. Farmi ei ole välja toonud, milles seisneb kontsernilepingute salajasus või kaubanduslik väärtus. Üksnes väide, et lepingus on sätestatud konfidentsiaalsuskohustus, ei ole kontsernisisese teabenõude blokeerimiseks piisav vastuväide. Seega rahuldas ringkonnakohus Farmi teabenõude p-d 10b ja 10d õigesti ning kohustas Farmit näitama avaldajale Farmi ja Maagi vahel sõlmitud laenulepinguid ning kontsernikonto lepingut. Ringkonnakohtu määrus tuleb selles osas jätta muutmata.

45.Farmi on samuti seisukohal, et ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 23. juulini 2018 tehtud Farmi nõukogu ja juhatuse otsuseid (teabenõude p 14) ei pea avaldajale näitama, kuna need ei ole vajalikud aktsionäriõiguste teostamiseks ning kuna avaldajal ei ole otsustega tutvumise vastu äratuntavat huvi. Samuti leiab Farmi, et tema juhtorganite otsuste sisu on ärisaladus.

45.1. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja põhjendab seda alljärgnevalt. ÄS § 322 lg 6 kohaselt on aktsionäril õigus nõuda aktsiaseltsi nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 2 järgi on äriühingu juhtorgani otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise õigus huvitatud isikutel, kelleks vähemalt üldjuhul on ka aktsiaseltsi aktsionär. Kuna aktsionäril on üldjuhul kõigi aktsiaseltsi juhtimistasandite otsuste vaidlustamise õigus (vt nt Riigikohtu 8. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-10, p 13), siis peab tal eelduslikult olema ka juhtorganite otsustega tutvumise õigus (vt sarnaselt tulundusühistu kohta Riigikohtu 14. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-16, p 14). Kolleegium märgib, et kõik Farmi juhtorganite otsused ei saa sisaldada ärisaladust ja Farmi ei ole ka põhistanud, milles ärisaladus täpsemalt seisneb.

45.2. Seega rahuldas ringkonnakohus avaldaja teabenõude p 14 õigesti osas, millega avaldaja soovis tutvuda Farmi juhatuse ja nõukogu otsustega, ja selles osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata.

46.Farmi on seisukohal, et ringkonnakohus ei oleks tohtinud rahuldada ka teabenõude p 7, milles avaldaja küsis Farmi ja tütarühingute huvide konflikti käsitlemise põhimõtteid. Farmi väitel sellist 16(17) 2-18-13213 dokumenti ei ole, mistõttu ei saa seda ka tutvumiseks esitada. Samuti väidab Farmi, et suuliselt on kõnealust teavet avaldajale juba antud. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei ole kohustanud Farmit esitama avaldajale huvide konflikti käsitlemise põhimõtteid kajastavat dokumenti, vaid on kohustanud andma aktsionärile selle kohta teavet. Seda, kas teavet on üldkoosolekul antud või mitte, on ringkonnakohus hinnanud ja leidnud, et vastamine ei ole tõendatud. Ringkonnakohus ei ole seejuures menetlusõiguse norme rikkunud. Riigikohus kassatsioonimenetluses tõendeid ei hinda ega asjaolusid ei tuvasta (TsMS § 688 lg-d 3–5). Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata ka osas, millega ringkonnakohus rahuldas avaldaja teabenõude p 7.

47.Kokkuvõttes jääb Farmi määruskaebus rahuldamata.

V 48. Riigikohtule 7. septembril 2020 esitatud menetlusdokumendis palub avaldaja võtta asja materjalide juurde väljavõtte TERE üld- ja isikuandmetest äriregistri infosüsteemis. TsMS § 688 lg 5 esimese lause kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Praegusel juhul ei ole tõend esitatud ringkonnakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tõendamiseks, seega ei võta Riigikohus tõendit vastu ja näeb ette selle eemaldamise kohtute infosüsteemist. Kuna dokument ei ole esitatud paberil, ei ole vaja seda tagastada.

49.Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus. Menetluskulude rahaline suurus määratakse asja uuel läbivaatamisel kindlaks TsMS § 174 lg-tes 4 ja 6 sätestatu kohaselt.

50.Avaldaja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Farmi määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 17(17)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.