1-19-2469/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2469 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Prokurör Margit Pärn ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Tõnu Jõela osas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung Tõnu Jõela isikukood: 36602226519, asukoht: Tartu vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistusaja algus ja lõpp: 10.06.2019 - 08.12.
2. vandeadvokaat Rein Napa riigi õigusabi korras kaugkohtuistung 15.09.2020 RESOLUTSIOON
3. Jätta Tõnu Jõela temale Tartu Maakohtu 12.11.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2469 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4. Välja mõista Tõnu Jõelalt menetluskuluna riigituludesse 119.40 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Rein Napa poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tõnu Jõela tunnistati Tartu Maakohtu 12.11.2019 kohtuotsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust ning süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi karistati vangistusega 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Sellest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. 27.05.2020 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Tõnu Jõela isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Süüdlane on taotlenud ka vabatahtliku elektroonilist valvet, Tartu vangla ei toeta Tõnu Jõela vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Tõnu Jõela tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Tõnu Jõela vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Tõnu Jõela vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine pole põhjendatud. Tõnu Jõela kannab käesolevalt karistust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Tõnu Jõela temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta 3 kuu, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
5. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
6. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama vabanemisjärgselt tugiteenuse raames pakutavas majutusüksuses aadressil xxx (xxx). Vangla on edastanud Tõnu Jõela 17.04.2020 taotluse saada tugiteenust ja vabanemisjärgset majutust xxx. Taotlus käesolevalt menetluses. Vanglale ei ole laekunud teavet, et kinnipeetava taotlus jääb rahuldamata. Samas pole kohtule esitatud ka tõendeid, et süüdlane nimetatud kohas elukoha saab ning kas see vastab ka elektroonilise valve nõuetele, sest kinnipeetav on selle kohaldamist vabatahtlikult soovinud. Ka kaitsja ei esitanud kohtule vastavasisulisi tõendeid. Seega ei pruugi isikul olla kindlat elukohta, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kuid hoolimata elukoha olemasolust või selle puudumisest ja vastavusest elektroonilise valve seadmisele, ei pea kohus õigeks T.Jõelat ennetähtaegselt vabastada. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud ning seega võib seda pidada ka positiivseks asjaoluks. Positiivsena võib märkida sedagi, et süüdlane ei jää vabanedes täiesti sissetulekuta, sest tegemist on 100% töövõimetu isikuga ning seetõttu on võimalik riigilt taotleda töövõimetuspensioni. Rohkem positiivset pole aga kohtul võimalik välja tuua. Varasemad karistused, mida süüdlasele on tema elu jooksul määratud ( kokku 9 ), ning reaalsed vangistuses viibimised ( käesolevalt
7. kord ) pole muutunud tema suhtumist ega pannud loobuma senistest eluviisidest. Ka käesolevalt ei eksisteeri kohtule esitatud materjalide pinnalt mitte midagi sellist, mis paneks arvama ja lootma, et kinnipeetav tulevikus enam õigusvastaselt ei käitu. Vastupidi, isiku kuritegude toime panemise dünaamika ei ole muutunud, samuti pole muutunud vägivaldsuse aste. Kuritegusid toime pannud nii planeerimatult kui ette planeeritult. Kuritegeliku käitumise põhjuseks puudulik probleemide lahendamise oskus, kuritegelikud hoiakud, puudulik oskus mõista teiste seisukohti, grupi mõju, sõltuvusprobleem, soov saada kerget tulu. Uute kuritegude toimepanemist soodustab ka süüdlase alkoholilembus. Nii nähtub vangla iseloomustusest, et alkoholi proovis isik oma sõnul esimest korda alaealisena, enne erikooli saatmist (6 klass). Erikoolis olles väidetavalt ei tarbinud, kuna ei olnud võimalust. Rohkem hakkas tarbima alkoholi, kui 18-aastaselt vabanes vanglast, tarvitas, nii lahjat, kui kanget alkoholi. Isiku sõnul jõi enne viimast vangistust tervisest tulenevalt ja teadlikult vaid lahjat alkoholi - õlut. Jõi mitmeid kordi nädalas, üks või paar päeva järjest, purju jäämiseni. Isiku sõnul on vägivaldsed kuriteod (ka käesoleva süüdimõistmise koosseisusus olevad vägivaldsed teod) ja ka muud varasemad kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Varasema vangistuse jooksul