lg 2 p 2,3 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega.
lg 2 alusel suurendati Toomas Märdimäele mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.09.2019 kohtuotsusega 1-19-3272 mõistetud kandmata karistuse, so 7 kuu ja 12 päeva vangistuse võrra, mõistes Toomas Märdimäele lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati 22.09.2019. 09.07.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Toomas Märdimäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla T. Märdimäe vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Toomas Märdimäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Meelis Juursoo, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Toomas Märdimäe tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Toomas Märdimäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Toomas Märdimäe kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Toomas Märdimäe temale mõistetud vangistusest ära kandnud veidi alla 1 aasta, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx. Vestluses sotsiaalmaja juhataja A.-L. J. selgus, et neil on võimalik T. Märdimäele vabanemiselelamispinda pakkuda. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
Isik tunnistab alkoholi probleemi ning soovib muutuda. Ka kohtuistungil avaldas, et peab mingisse programmi minema, et rohkem enam ei jooks. Kui muidu ei saa, siis peab meditsiini poole pöörduma, tugirühma minema. Paraku on kinnipeetav seda mõelnud ja lubanud varemgi, kuid ei ole selleks mitte midagi ette võtnud. Ka on ta eelnevas vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening", kuid sellest ei ole teinud oma järeldusi ega muutnud ennast. Kohtu hinnangul selge plaan puudub tal nüüdki, sest süüdlase jutt on äärmiselt umbmäärane, puuduvad konkreetsed plaanid ja selged kokkulepped. Ka ei pea kohus kõige paremaks ja õiguskuulekat eluviisi toetavaks tema elukoha valikut. Tõsi, see on parem, kui T.T. juurde naasmine, kuid kahjuks elavad sotsiaalmajas teiste kõrval ka mitte kõige elutervemate eluviisidega isikud, kellele meeldib muuhulgas alkoholi tarvitada. Selline elukeskkond ning võimetus vabaduses tegeleda alkoholiprobleemiga, võivad kiiresti tingida uute õigusrikkumiste toimepanemise. Ka puudub kinnipeetaval seadusekuulekate lähedaste toetus. Isiku päritoluperekonda kuulub vend T. M., kes elab ja töötab xxx, suhted vennaga toetavad, kuid vanglale teadaolevatel andmetel ei suhtle aga kinnipeetav oma vennaga vangistuses viibides. Isikul on ka täisealine tütar, kelle kasvatamises isik ei osalenud. Suhted tütrega on pealiskaudsed, suhtlevad väga harva. Et toetavad sotsiaalsed suhted puuduvad, viitab ka süüdlase elukohavalik – xxx. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isikul puudub kindel töökoht. Kuigi isik ise loodab tööle saada O. L. , kus ta kunagi ka töötas, kuid seda võimalust ei nähtu ei vangla iseloomustusest ega toimikust. Tõsi on see, et kinnipeetav päris tööpõlgur pole, töötab vangistuses probleemideta, kuid vabaduses motivatsioon tööd leida on siiski jäänud kesiseks. Nii on ta näiteks avaldanud, et töölt O. L. lahkus omal soovil ning isiku peamiseks sissetulekuks oli enne vangistust töötu abiraha, juhutöödelt teenitud palk ning elukaaslase invaliidsuspension. Tartu Vangla 03.06.2020 andmetel on isikul tasumata nõudeid summas 13 475 eurot. Vestlusel avaldas, et nõuete aegumise tõttu ta ei ole motiveeritud neid tasuma, kuigi kohtus arvas, et hakkab neid vaikselt tasuma. Seegi näitab, et süüdlase väärtushinnangud, suhtumine temal lasuvatesse kohustustesse pole jätkusuutlikud. Sissetuleku puudumisel eksisteerib ka tõenäosus, et tekivad lisapinged, mida isik asub maandama alkoholi tarvitades ning mis isiku puhul viib ka uute kuritegude toimepanemiseni. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Toomas Märdimäe tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Materjalidest nähtub, et varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud – katseajal pani T.Märdimäe lühikese ajavahemiku järel toime uue kuriteo, mille tõttu praegu karistust kannabki. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtki uut ja sisulist motivaatorit, mis paneks süüdlast väljapool vangistusasutust rohkem pingutama ja õiguskorrast ning kehtestatud kohustustest kinni pidama. Menetluskulud T.Märdimäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.09.2020.a kohtuistungist määratud korras advokaat Marit Seesmaa. Kaitsja esitas 16.09.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 223.20€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 223.20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb T.Märdimäelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.