2-18-7207 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Valga kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 08. september 2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-7207 Menetlustoimi

§ 173lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.

On alust arvata, et võlgnik töötab Soomes ja varjates enda sissetulekuid jätab võlausaldajatele väljamaksed tegemata, kahjustades seeläbi võlausaldajate huve ning selline tegevus on tahtlik.

1. Võlgniku ärakuulamine toimus 29.06.
2. a. Võlgnik ei tea täpseid tähtaegu aruande esitamiseks. Kohtumäärusega, millega menetlus algatati, on võlgnik tutvunud. Võlgnik ütleb, et ei ole esitanud esimest aruannet, võlgnik töötas ning tal ei olnud aega. Raha on kõrvale pannud, pidi ka maksma märtsi kuus. Eraldised on tehtud kontole, mis on SEB pangas. Konto on hetkel miinuses 200 eurot. Alguses 700 eurot kõrvale pandud, aga raha kasutati ära (võlgnik kasutas raha omaks otstarbeks). Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnik on välismaal töötanud, täpsemalt Soomes (3 erinevat firmat/tööandjat), augusti algusest kuni jaanuarini. Töötasu oli 14 eurot tund. Sissetulek laekus SEB kontole. Töö sai otsa ning jäi uut tööd ootama. Hetkel võlgnik ei tööta, on Töötukassas arvel alates jaanuari kuu lõpust. Ootab, millal saab Soomest uuesti tööd, Eestis seetõttu tööd otsida ning vormistada ei pea vajalikuks (kui Soomest tuleb teade töö kohta, siis peaks Eesti töökohalt lahkuma). Miks ta ei ole läinud näiteks maasikaid korjama Eestis- ei oska seletada. Töötasu peaks tal olema vähemalt 1000 eurot kuus, et oleks mõtet tööle minna.
3. Tartu Maakohtu 29.06.
4. a kirjaga palus kohus edastada SEB pangal võlgniku arvelduskontode väljavõtted alates kohustustest vabastamise menetluse algusest kuni esitamise hetkeni, et kontrollida võlgniku sissetulekuid menetluse jooksul. 8.
5. SEB vastuse kohaselt on võlgnikul SEB pangas kolm arvelduskontot ning üks kogumiskonto. 8.1.
6. Arvelduskonto nr EE031010011839880221 eesmärk ei ole kohtule selge. Nimetatud kontoväljavõttelt ei nähtu ühtegi kannet. 8.1.
7. Arvelduskonto nr EE971010031707522222 kujutab endast kogumishoiust (nn kogumiskonto). 8.1.
8. Arvelduskonto nr EE791010010805637014 kujutab endast võlgniku igapäevaseks kasutamiseks mõeldud kontot. Sellele kontole on laekunud võlgniku sissetulek (töötasu, sularaha sissemaksed, kanded eraisikutelt). 8.1.
9. Arvelduskonto nr EE941010011827723222 kujutab ennast võlausaldajatele raha kogumiseks mõeldud kontot. 3
10. Kohus on teinud ka täiendavad päringud registritele. Võlgniku suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul üks täitemenetlus (29.04.2020, rahatrahv, sissenõudja Politsei-ja Piirivalveamet). Võlgniku nimele ei ole registreeritud sõidukeid. Võlgnik on kasutajana registreeritud käesoleva menetluse jooksul ühele sõiduautole. Äriregistri andmetel ei ole võlgnik ühegi äriühinguga seotud. Võlgniku nimel ei ole kinnisvara. Töötamise registri kohaselt võlgnik tööl ei ole. KOHTU SEISUKOHT
11. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 11.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb

§ 175

lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud alljärgnevaid pankrotiseadusega talle pandud kohustusi. 13.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku suhtes on kestnud kohustustest vabastamise menetlus natuke alla kahe aasta, millest umbes kuus kuud on võlgnik töötanud Soomes (august 2019 kuni jaanuar 2020). Hetkel on võlgnik töötu ning ootab Soome tööandjalt uut tööpakkumist. Võlgnik Eestis tööd ei otsi, kuid on registreeritud Töötukassas. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel otsida tulutoovat tegevust. Ringkonnakohus on selgitanud, et olukorras, kus võlgnikul on tekkinud teiste isikute ees rahalised kohustused, ei saa ta vabalt valida, millisel erialal sissetulekut teenida, vaid peab seaduse mõtte kohaselt tegema kõik endast oleneva võlgade vähendamiseks. (TlnRnKm 17.05.2017, 2-14-51423) Kui võlgnik erialast tööd ei leia, peab ta vastu võtma mis tahes töö, et võimaldada võlausaldajatele kohustustest vabastamise perioodil väljamakseid. (TlnRnKm 04.09.2017, 2-09-15681) Seega kohustustest vabastamise menetluses ei saa lugeda võlgniku poolt mõistliku tulutoova tegevusega tegelemise kohustust täidetuks, kui võlgnik ainult ootab, millal tema endine tööandja teda uuesti tööle võtab, ning samal ajal muud tööd ei otsi ega ole tööga hõivatud. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-90-16). Võlgnik D. Zxxxxxxxxx ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline leidma Eestis igasugust tööd, kuid seda ta pole teinud, vaid on jäänud 4 ootama, millal Soomest tehakse talle tööpakkumine. Võlgnik on põhjendamatult (pole toonud asjaolusid, mis takistaksid Eestis töö leidmist) jätnud uue töö otsimata ning jäänud ootama kindlat tööpakkumist. Kohus ei pea seda käesolevas menetluses vastuvõetavaks tegevuseks. Eriti kuna uue töö ootamine on kestnud umbes viis kuud (alates 2020. a jaanuarist), samal ajal oleks võlgnik saanud Eestis leida töö. Võlgnik on väljendanud, et tal on vaja sissetulekut, mis on vähemalt 1000 eurot kuus. Olukorras, kus võlgnikul puudub eriala ja muud piirangud, mis takistavad tal tööle minemast, ei saa ta õigustada ennast väitega, et ootab paremat (tasuvamat) tööd. Alati on ka võimalus töökohta vahetada, kui leitakse parem töö, mistõttu võlgniku põhjendus, et Eestis tööd leides peaks ta Eesti töökohalt lahkuma, et minna Soome, kui ta saab Soomest tööd, ei ole asjakohane põhjendamaks Eestis töö mitteotsimist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel otsima mõistlikku tulutoovat tegevust. 14.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 08.03.

1. a määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.09.
2. a, järgmine kuus kuud hiljem, s.o 01.03.
3. a, jne. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kaks aruannet – esimene aruanne tähtajaga 01.09.2020 ning teine tähtajaga 01.03.
4. Võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi aruannet. Esimest aruannet võlgnik tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 23.09.
5. a meeldetuletuse, milles andis võlgnikule aega kuni 07.10.
6. a, et esitada aruanne. Võlgnik kohtu nimetatud tähtajaks aruannet ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse korduse 16.10.
7. a. Kuna võlgnik aruannet siiski ei esitanud, määras kohu, et võlgnik tuleb kutsuda ärakuulamisele (toimumisaeg 02.12.
8. a). Võlgnikule kirja teel kutset kätte toimetada ei olnud võimalik, e-posti teel kutse kättesaamist võlgnik ei kinnitanud. Võlgnikuga ei olnud võimalik võtta ühendust ka telefoni teel. Kohus seletas võlgnikule 04.12.
9. a saadetud kirjas veelkord võlgniku kohustusi ning palus esitada aruande hiljemalt 10.12.
10. a. Võlgnik vastas kohtu kirjale 17.12.
11. a e-posti teel. Võlgnik tõi kirjas välja järgneva info: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx Hxxxxxxx, Финляндия, Kxxxx rak oy(фирма), Betooniehitaja ning võlgniku nime ning aadressi. Kirjale oli lisatud ekraanipilt kontoväljavõttest, milles on osaliselt näha tehtud ülekanded füüsilisele isikule. Võlgniku poolt esitatut ei ole võimalik lugeda aruandeks. Võlgnik ei ole toonud täielikult välja infot oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Neljal real on toodud aadress, firma nimi ning ametinimi. Sellisest lühikesest tekstist lähtudes ei ole võimalik täielikult kontrollida võlgniku kohustuste täitmist ning vajadusel suunata võlgnikku tema kohustuste täitmisel. Võlgniku poolt aruandes välja toodud aadressilt ei ole olnud võimalik teda kätte saada, kuna võlgnik viibis suurema osa ajast Soomes tööl. Kirjale lisatud poolik kontoväljavõte (kuna tehtud 5 ainult ekraanipilt kontoväljavõttest) samuti ei andnud piisavalt infot võlgniku sissetulekute ning võlausaldajatele raha eraldamise kohta. Teine aruanne on samuti kohtule esitamata. Kohus saatis võlgnikule 27.03.
12. a meeldetuletuse, milles andis võlgnikule aega kuni 10.04.
13. a, et esitada aruanne. Võlgnik kohtu nimetatud tähtajaks aruannet ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse korduse 17.04.
14. a ning 29.04.
15. a. Kohus sai teada võlgniku tegevusest käesoleva menetluse ajal alles 29.06.2020 a toimunud kohtuistungil. Võlgnik on jätnud kohtule teatamata mitmed olulised asjaolud: nt töökoha vahetus, töö lõppemine, elukoha/viibimiskoha vahetus, kontaktandmete vahetus. Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust ega ka teabe andmise kohustust. Võlgnik ei ole olnud kohtule ka piisavalt kättesaadav. Võlgnikuga ei ole olnud võimalik võtta ühendust tema e-posti teel, telefoni teel ega ka lihtkirja teel. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 15. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (kohus võib muuta vastavalt asjaoludele). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. (

§ 173lg 3-6).

Tartu Maakohtu 08.03.

1. a määruse, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, punkti 6 kohaselt tuleb Dxxxxx Zxxxxxxxxxxx eraldada võlausaldajatele väljamaksmiseks igakuuliselt 50 eurot võlgniku teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
2. veebruar). Kui võlgniku sissetulek ületab tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, siis on võlgnik kohustatud eraldama võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks 65% summast, mis ületab eelnimetatud tulu. Sellisel juhul ei tohi eraldatav osa olla väiksem kui 50 eurot. Võlgnikule tuleb üle anda ülejäänud osa ehk 35%. (Kohus muutis seaduses sätestatud määra.) Võlgnik on rikkunud temale pandud raha eraldamise ning väljamaksmise kohustust. Võlgnik on jätnud tegemata oma sissetulekust eraldised. Võlgniku igapäevaseks majandamiseks mõeldud kontoväljavõtte, millele on laekunud tema sissetulekud, kohaselt on võlgnik saanud perioodil 30.03.2019-02.07.2020 töötasu järgnevalt: Kuupäev Tööandja Summa 01.04.2019 Imsigni OÜ 567,03 10.05.2019 Lauer and Lauert OÜ 585,05 16.05.2019 Lauer and Lauer OÜ 825,95 30.05.2019 Lauer and Lauert OÜ 1048,69 14.06.2019 Lauer and Lauert OÜ 829,00 23.08.2019 Kremi Rak OÜ 637,00 06.09.2019 Kremi Rak OÜ 1122,00 20.09.2019 Kremi Rak OÜ 1066,00 02.10.2019 Kremi Rak OÜ 884,00 6 Kremi Rak OÜ Kremi Rak OÜ Kremi Rak OÜ Kremi Rak OÜ Kremi Rak OÜ Kremi Rak OÜ Kremi Rak OÜ Kremi Rak OÜ 15.10.2019 30.10.2019 14.11.2019 28.11.2019 19.12.2019 27.12.2019 10.01.2020 22.01.2020 500,00 838,00 1016,00 973,00 1292,00 993,00 250,00 100 Arvestades võlgniku töötasu laekumisi oleks võlgnik pidanud nimetatud perioodi jooksul eraldama võlausaldajatele järgnevalt (arvestades ka ühe ülalpeetava olemasolu menetluse jooksul; aastal 2019 kätte jääv summa 720 eurot, aastal 2020 kätte jääv summa 778,67 eurot): Kuu Eraldatav summa Aprill 2019 Mai 2019 Juuni 2019 Juuli 2019 August 2019 September 2019 Oktoober 2019 November 2019 Detsember 2019 Jaanuar 2020 Veebruar 2020 Märts 2020 Aprill 2020 Mai 2020 Juuni 2020 Juuli 2020 50 753,87 50 50 50 636,13 650,87 549,90 678,17 50 50 50 50 50 50 50 Kokku oleks võlgnik pidanud eraldama ning välja maksma vähemalt summas 3 818,94 eurot. (Võlgniku arvelduskontolt nähtuvad ka sularaha sissemaksed ning ülekanded teistelt isikutelt. Nende osas ei ole kohtul infot, kas tegemist on võlgniku sissetulekuga või mitte, seega on need jäetud arvestamata.) Võlgnik nimetatud kohustust täitnud ei ole. Võlausaldajatele raha kogumiseks mõeldud kontole on laekunud võlgnikult ülekanded järgnevalt: Kuupäev 20.05.2019 31.05.2019 20.09.2020 Kokku Summa 400 eurot 300 eurot 200 eurot 900 eurot Seisuga 02.07.2020 on konto lõppjääk 0,01 eurot. Konto väljavõttelt nähtub, et raha on tagasi kantud võlgniku igapäeva arveldusteks mõeldud kontole. Võlgnik ei ole seaduse kohaselt loovutanud ettenähtud osa oma sissetulekust võlausaldajatele (mille tulemusel ei ole võlgnik ka teinud võlausaldajatele väljamakseid, rikkudes usaldusisiku kohustusi). Võlgnik on ärakuulamisel kinnitanud, et ta kasutas kogutud raha ära enne kui jõudis 7 väljamaksed teha. Võlgnik on rikkunud PankS § 173 lõigetes 3-5 ettenähtud kohustusi, mida täpsustab Tartu Maakohtu 08.03.
3. a määrus.
4. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt raskelt hooletu ning rikkunud

§ 173lg 1-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik ei ole näinud piisavalt vaeva ning otsinud endale tööd. Võlgnik on jäänud ootama, millal ta saab uue tööpakkumise oma varasemalt Soome tööandjalt. Võlgnik ei ole kohtule ka avaldanud objektiivseid põhjuseid, miks võlgnikul oleks Eestis töö tegemine välistatud. Tema ainuke kriteerium on olnud piisav sissetulek (vähemalt 1000 eurot) ning selle tõttu välistanud töötamise Eestis. See on ilmselgelt piiranud võlgniku kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, mis arvestades praktikas leitud seisukohti, ei ole vastuvõetav ega näita kohtule tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid käesolevas menetluses kasvõi osaliselt. Võlgnik ei ole kohtule teada andnud oma tegemistest, elu- ja tegevuskoha vahetustest, sissetulekutest ning varast, tuues vabanduseks, et tal ei ole olnud aega, et kohtule aruannet esitada. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul täielik info. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist, peab võlgnik tagama selle, et temaga oleks võimalik ühendust võtta. Selle on võlgnik jätnud tegemata. Võlgnik ei ole eraldanud võlausaldajatele raha. Eraldatud raha, arvestades sissetulekuid, ei olnud piisav ning on võlgniku poolt ära kasutatud enda otstarbeks ning mitte võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et võlausaldajatele väljamaksmiseks mõeldud kontole kantud summa (kokku 900 eurot) tagasi kandmine võlgniku igapäevaarveldusteks mõeldud kontole ei ole mitte usaldusisiku kohustuste rikkumine, vaid võlgniku kohustuste rikkumine, kuna eraldise tegemine teisele (n.ö. usaldusisiku) kontole on olnud võlgniku kohustus, mida võlgnik on täitnud. Samas on võlgnik ise selle summa sealt enda kontole tagasi kandnud, andmata võimalust seda võlausaldajatele väljamaksetena laiali jagada. Võlgnik on seda kõike teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Võlgnik pole kordagi pöördunud kohtu poole, et oma kohustuste sisu täpsustada, küsida nõu või näidata muul viisil, et võlgnik tahab neid täita. Võlgnik ei ole olnud kohtule kättesaadav, samas on nendel vähestel kordadel, kui võlgnik on kohtuga ühendust võtnud, suhelnud neid vahendeid kasutades, millelt kohus on proovinud võlgnikku kätte saada (nt e-post). Kohtule nähtub sellest selgelt, et isik ei ole huvitatud selle menetluse läbimisest. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole olnud kättesaadav, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgnik on jätnud tema poolt ettenähtud raha eraldamata ning võlausaldajatele välja maksmata. 17.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada 8 kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus on ka küsinud seisukohti võlausaldajatelt. Kohtule on esitanud oma seisukohad kaks võlausaldajat, kes leiavad, et arvestades võlgniku käitumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning võlgnik jätta vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 18. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud

§ 173

lõigetes 1-5 toodud kohustusi olles vähemalt raskelt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 19.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Dxxxxx Zxxxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Dxxxxx Zxxxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 20.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Dxxxxx Zxxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Dxxxxx Zxxxxxxxxxxvabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 9