1-18-7200/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.septembril 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Maarja-Liisa Kõiv (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-18-7200 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Vassili Sinilnikov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav Vassili Sinilnikov, isikukood: 38901132747; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: puudub. Karistuse kandmise algus ja lõpp: 02.06.2018 02.06.2022 Kaitsja Vandeadvokaat Dmitri Školjar Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 17.08.2020 ja 17.09.2020 RESOLUTSIOON Jätta Vassili Sinilnikov temale Harju Maakohtu 12.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7200 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Välja mõista Vassili Sinilnikovilt menetluskuluna riigituludesse 252,24 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Dmitri Školjari poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 12.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7200 tunnistati Vassili Sinilnikov süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Samuti mõisteti ta süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust, millest arvestati maha KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3, mistõttu ärakandmisele kuulub liitkaristus 4 aastat vangistust alates 02.06.

1. 30.06.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Vassili Sinilnikov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vassili Sinilnikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning ei toeta Vassili Sinilnikov tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega Kaitsja toetab kaitsealuse soovi. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vassili Sinilnikov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vassili Sinilnikov kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Vassili Sinilnikov temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 2 aasta 3 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Samuti on ta nõustunud elektroonilise valvega. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isiku ütlustest ning vangla iseloomustusest ei nähtu üheselt, et kinnipeetaval oleks vabanedes kindel elukoht. Enne vangistust puudus süüdlasel kindel elukoht, enda sõnul ööbis tihti oma tuttava juures. V.Sinilnikov soovis vanglast vabanemise korral asuda elama MTÜ-sse rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti. Kriminaalhooldusametnik võttis 10.06.2020 telefoni teel ühendust O. I., kes kinnitas kriminaalhooldajale, et nad ei saa V.Sinilnikovile garanteerida elukohta, kuna käesoleval ajal on allesjäänud vabu kohti väga vähe. O. I. kinnitas, et on vanglas olles vestelnud V.Sinilnikoviga sellest, kuid konkreetset kokkulepet elamiskoha osas ei sõlmitud. Seega puudub isikul vabanemise korral kindel elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti eeldab kindla elukoha olemasolu ka elektrooniline valve ning see elukoht peab vastama lisaks veel ka elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ettenähtud tingimustele. Järelikult kinnipeetavat ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada ei saa. Samuti on kohtu hinnangul Vassili Sinilnikov puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. Kinnipeetava käitumine on olnud pikalt kriminaalne ning kuriteod on muutnud järjest raskemaks. Vangistuses on ta samuti
2. korda. Materjalidest nähtuvalt viibib kinnipeetav alates 04.02.2020 eraldi lukustatud kambris, millest tulenevalt pole võimalik rehabiliteerivaid tegevusi läbi viia. Samuti oli materjalide kohtusse saatmise ajal süüdlasel 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, tänaseks on neid jäänud
3. Seega on süüdlase käitumine vangistuses olnud agressiivne, sest valdavalt on tegemist allumatuse võis suisa füüsilise ründe ohuga kinnipeetava poolt (sülitab ametnike suunas, ei allu korraldustele, solvab, ründab ja ähvardab ametnikke). Kriminaalhoolduse all on rikkunud korduvalt nõudeid. Toime pandud kuriteod näitavad selgelt, et isik ei väärtusta ühiskonna norme. Vangla hinnangul on sõnades olemas motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuid käitumises see ei väljendu, kuna isik paneb endiselt toime kuritegusid, käitumine vanglas ei kannata kriitikat, suhtumine ühiskonda ja teiste inimeste suhtes on ükskõikne ja hoolimatu. Tunnistab küll tehtut, kuid ei kahetse ja ei hinda adekvaatselt tegude tagajärgi. Rehabiliteerivates sotsiaalprogrammides keeldub osalemast, kuna ei näe probleemi oma käitumises. Samuti oleks neid ka keeruline läbi viia, kuna süüdlane pidevalt rikub korda ning viibib kartsas või lukustatud kambris. Selliselt iseloomustatud kinnipeetavalt on igati alus karta uute kuritegude toimepanemist. Materjalidest ning isiku ütlustest nähtuvalt ei ole paraku kinnipeetava hoiakutes ka tegelikke muutusi toimunud. Ka puudub kinnipeetaval vabanemisel toetav lähivõrgustik, kes suudaks teda seadusekuulekale teele suunata. Samuti räägib tema vastu garanteeritud töökoha ja legaalse sissetuleku puudumine. Vabanemisfondis raha 20,65 eurot, samas K-raha andmetel on seisuga 26.06.2020 kinnipeetava vastu esitatud rahalisi nõudeid 17535,73 eurot. Tegemist on isikuga, kes ei armasta legaalset tööd teha ja pigem elatub vargustest, kui teenib elatist legaalselt. Riski suurendab ka tema sõltuvust joovastitest, nii alkoholist kui ka narkootikumidest. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et meditsiiniosakonna andmetel on esinenud heroiin üledoose, kuid süüdlane sõltuvust ei tunnista. Psühhiaatrile väitnud viimase tarvitamise aja 03.2018, õele 02.07.
4. Meditsiiniosakonna andmetel oli põhiuimasti fentanüül, mida süstis mitu korda nädalas. Kohtuistungil selgitas, et sõltuvust alkoholist pole, küll on narkootikumidest. Soovib läbida programmi „12 sammu“. Kohus tervitab kinnipeetava soovi, kuid ilmselgelt peab ta enese, oma väärtusmaailma ja elukorralduse osas tegema suuri muutusi, et teenida ära õiguskaitseasutuste usaldus. Käesoleval juhul see nii pole ja süüdlasel tuleb karistuse kandmisega jätkata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vassili Sinilnikov tuleb jätta temale Harju Maakohtu 12.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7200 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Menetluskulud Vassili Sinilnikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.09.2020.a kohtuistungist määratud korras advokaat Dmitri Školjar. Kaitsja esitas 17.09.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 252.24€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 252.24 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Vassili Sinilnikovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik