Obsah (7)

§ 169§ 424§ 63§ 64§ 74§ 75§ 76

1-18-4518 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.september 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Katerin Hovi

§ 169järgi ja karistati 6-kuuse vangistusega.

Samuti mõisteti ta süüdi

§ 424

ja 4231 järgi ja

§ 63

lg 1 alusel karistati 10-kuuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

Sellest tuli koheselt ära kanda vangistus tähtajaga 2 kuud ning ülejäänud vangistus jäi

§ 74alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga tingimuslikult kohaldamata.

Süüdlasel tuli täita ka

§ 75lg 1 ja lg 2 p 6 ja 8 sätestatud kohustusi.

Tartu Maakohtu 13.12.2019 määrusega pöörati aga kandmata karistus täitmisele, karistuse kandmise aja alguseks määrati vangistusasutusse saabumise aeg. 22.06.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Rainer Kaeramaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla Rainer Kaeramaa vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Rainer Kaeramaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Katrin Hovi, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Rainer Kaeramaa tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kaitsealuse soovi ennetähtaegseks vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Rainer Kaeramaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Rainer Kaeramaa kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Rainer Kaeramaa temale mõistetud vangistusest ära kandnud 8 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx, kus elas ka enne vangistust. Korter kuulub isiku ema K. K. . Antud aadressil elab ka kinnipeetava emapoolne vanaema L. K. . Telefonivestlustest kinnipeetava emaga selgus, et kinnipeetaval on võimalus sinna vabaneda. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kuigi isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne, on kohtu hinnangul Rainer Kaeramaa puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Eelkõige suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on narkootilised ja psühhotroopsed ained. Nii nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on 2000.-ndate alguses tarvitanud kokaiini ja 2016 aktiivset kanepi suitsetamist. Kinnipeetava väitel kirjutati talle Prantsusmaal arsti poolt, peavaludega seoses, välja xxx toimeainega tabletid ning ta pidi neid kolm kuud võtma. Käesolevalt on karistatud mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Oli 2 kaks kuud vanglas ning ei saanud sel ajal tarvitada. Vabanedes jätkas xxx tarvitamist, väites, et vanglas hakkasid peavalud ning perearst suunas ta psühhiaatri vastuvõtule. Ravi lõpetati 2019 septembri alguses. Paraku nähtub prokuratuuri vastusest, et süüdlase suhtes on pooleli kriminaalasi xxx, kus teda kahtlustatakse taaskord käesoleva karistuse aluseks olevate liiklussüütegude toimepanemises. Sellest saab järeldada, et šokivangistus süüdlast mingil viisil ei mõjutanud, sest ülejäänud tingimisi mõistetud karistus tuli täitmisele pöörata ning menetlemisel on uus kriminaalasi. Tingimisi mõistetud karistuseosa pöörati täitmisele kolmanda erakorralise ettekande järel, sest süüdlane eiras terve katseaja vältel kohtu poolt määratud kohustusi ning ei teinud järeldusi temale antud võimalustest. Kohtuistungil süüdlane avaldas, et on nõus vabanedes käima sõltuvusvastasel nõustamisel ning on vangistuses vabanenud ravimisõltuvusest vangla psühhiaatri juures käies. Kohus tervitab R.Kaeramaa tahet midagi ette võtta (ravimi)sõltuvusest vabanemiseks, kuid ei pea põhjendatuks rajada ennetähtaegse vabastamise otsustust sellele. Nagu näha, ei pidanud R.Kaeramaa oma varasematest lubadustest midagi ning ka hetkel ei näe kohus ühtki sellist sisulist motivatsiooniallikat, mille nimel R.Kaeramaa kogu hingest pingutaks, et senistes eluviisides korrektuurid teha. Pealegi on läbimata tal III kvartalisse planeeritud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ning seetõttu puudub ka selle läbiviija hinnang süüdlase lubaduste ja plaanide realistlikkusele ning motivatsioonile. Ka ei räägi süüdlase kasuks töökoha puudumine. Vangla iseloomustusest ilmneb, et R.Kaeramaa pole küll tööpõlgur omades nii ametlikke kui ka mitteametlikke töökogemusi siin ja sealpool Eesti Vabariigi piire, kuid millega ja kus süüdlane tegelikult tegelenud on, jääb selgusetuks. Nimelt pole süüdlane suutnud kriminaalhooldajale kuude kaupa esitada tõendeid oma sisstulekute ja töötamiste kohta ning on vältinud ametlikku töötamist elatiskohustuse ja selle võlgnevuse tõttu. Töö leidmise teeb keeruliseks ka juhtimisõiguse puudumine ning selle taotlemine veel päris pikka aega. Kinnipeetava ema on kinnitanud, et nemad koos elukaaslasega on valmis R. Kaeramaad vajadusel majanduslikult toetama nii kaua, kuni kinnipeetav endale tööd leiab. Kohtu arvates pole see aga jätkusuutlik tegevus ja seda enam, et isikul on võlgnevusi summas 29599,28 eurot, millest elatisvõlg on 18523,28 eurot. Kokkuvõtvalt tuleb süüdlasel jätkata karistuse kandmisega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Materjalidest nähtub, et varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud – teda kahtlustatakse katseajal uue kuriteo toimepanemises ning kriminaalhoolduse ajal rikkus hulgaliselt talle määratud kohustusi, mis ta karistust kandma tõigi. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtki uut ja sisulist motivaatorit, mis paneks süüdlast väljapool vangistusasutust rohkem pingutama ja õiguskorrast ning kehtestatud kohustustest kinni pidama. Menetluskulud Rainer Kaeramaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.09.2020.a kohtuistungist määratud korras advokaat Margo Normann. Kaitsja esitas 17.09.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 105.60€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 105.60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Rainer Kaeramaalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik