lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Fränk Valdmann (isikukood: 39205204923) Eesti Vabariigi kodanik aadress: xxxx e-post: xxxx karistatus: karistusregistri kohaselt üks kriminaalkaristus ja üks kehtiv väärteokaristus kehtiv Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: ppa@politsei.ee Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Rahuldada Fränk Valdmanni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.08.2020 otsusele väärteoasjas nr 2510,20,001074 osaliselt, s.o määratud põhikaristuse määra osas. Teha uus otsus, millega kergendada Fränk Valdmannile määratud põhikaristust ning mõista talle
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 5 (viis) kuud hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 4-20-3575 Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri teadmiseks Maanteeametile. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 25.08.2020 otsusega karistati Fränk Valdmanni liiklusseaduse (edaspidi:
) § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks selle eest, et ta 23.05.2020 kell 00:26 ajal Jaama tn xxxx juures Paide linnas, Järva maakonnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, nimelt oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,60 mg. Sellise tegevusega rikkus ta
lg 3 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 järgi kehtivat karistust, ka selle rikkumise eest võib karistusena kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist nii põhi- kui lisakaristusena. See pole isikut aga mõjutanud ning tema poolt toimepandavad süüteod muutuvad ajas ohtlikumaks. Karistuse eesmärk ei olegi anda võimalus menetlusalusele isikule valida temale meelepärasemat ja sobilikumat karistust, karistus ei saagi olla kerge ja mugav kanda. Üldohtlike süütegude puhul kus kaitstavaks õigushüveks on eelkõige inimese elu, peavadki olema karistused sellised, mis mõjutavad rikkuja elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kokkuvõttes palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. 2 4-20-3575 KOHTU PÕHJENDUSED 4. Väärteoprotokolli nr AB1579227 kohaselt juhtis kaebuse esitaja 23.05.2020 kella 00:26 ajal Paide linnas Jaama tn xxxx juures Kastani tänava suunas mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,60 mg (tl 1). Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt oli 23.05.2020 toimunud kahel mõõtmisel alkoholisisaldus menetlusaluse isiku ühes liitris väljahingatavas õhus 0,65 mg +/- 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,60 mg/l (tl 10). Taatlustunnistus nr TTRC-20/00060 kohaselt on väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0028 taadeldud 17.04.2020 ning vastab esitatud nõuetele (tl 9). Kaebuse esitaja on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud alates 23.05.2020 kella 00:37
lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (tl 4). Tunnistaja A S ütlustega on tõendatud, et olles 23.05.2020 patrullteenistuses koos teise kolleegiga nägi ta Paide linnas Jaama tänaval bussipeatusest välja keeramas tumedat universaalkerega sõidukit, mille kõrvalistuja poolel avanesid korraga nii esimene kui tagumine uks, samas sõiduk kiirendas intensiivselt ja selle tulemusel uksed sulgusid inertsist. Sõiduk liikus seejärel suunaga Kastani tänava suunas. Pidasid peatumismärguandega sõiduki kinni, peatunud sõidukist jooksis seejärel juhi kohalt välja pikemat kasvu noormees tagasi bussipeatuse suunas, kus seisis teine sõiduk xxxx reg märgiga xxxx, milles oli veel kaks meesterahvast ja üks naisterahvas. Jooksik hüppas xxxx avatud külje uksest sisse ja ronis kiiruga üle seal istunud meesterahvast teisele poole. Tema haaras xxxx sõidukis jooksikul käest kinni, kutsus samas appi teised patrullid, kui need saabusid, siis otsustas jooksik vabatahtlikult sõidukist xxxx väljuda ja selleks isikuks osutus kaebuse esitaja (tl 5-6). Seda tõendab ka isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 2). Tunnistaja A K ütlustega, kes oli 23.05.2020 öösel patrullteenistuses koos A Sega, kinnitab samuti kaebuse esitaja joobes juhtimiselt tabamise üksikasju (tl 7-8). Kaebuse esitaja 10.08.2020 esitatud kirjalikus vastulauses ta oma süüd tunnistab ja kahetseb. Selgitab, et juhtis sõidukit ainult ca 20 m ja üksnes põhjusel, et soovis sõidukit oma sõbra maja ette ära parkida, mis asus lähtekohast ca 50 m kaugusel. Kogu seltskond oli alkoholijoobes ja ta ei tahtnud oma elukaaslase autot jätta järelevalveta (tl 28). Eeltooduga on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja juhtis 23.05.2020 kella 00:26 ajal Paide linnas Jaama tn xxxx juures Kastani tänava suunas mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,60 mg. 5.
lg 3 järgi ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kaebuse esitajal oli mootorsõidukijuhina ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,60 mg alkoholi. Seega on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
S § 16 lg 2 mõttes. Nimelt on ta ka ise selgitanud, et kuigi ta teadis oma alkoholijoobes olemisest otsustas ta sõidukiga siiski sõita ja see turvalisuse eesmärgil mujale parkida. Tunnistab, et kogu tema seltskond tarbis alkoholi ja kõik olid ka alkoholjoobes. Tunnistajad A S ja Agnes Kaasik kinnitasid ka oma ütlustes, et isik oli silmnähtavalt joobes ning seda kinnitas ka mõõtmisel tuvastatud alkoholi kogus (vähemalt 0,60 mg/l). Tegemist ei olnud alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, siis pidi kaebuse esitaja kohtu arvates teadma oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Seega leiab 3 4-20-3575 kohus tuvastatud asjaolusid hinnates, et kaebuse esitaja pidi selgelt teadlik olema oma alkoholijoobest ning sellest tulenevast keelust juhtida mootorsõidukit. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja rikkus
lg 3 nõudeid ja pani toime
S § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 7.
lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 lubab süüteo eest lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on seadusandja
väärtegu pidanud niivõrd ohtlikuks, et on pidanud vajalikuks võimaldada isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist nii põhi- kui ka lisakaristusena. 8. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati kaebuse esitajat
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Arvestades, et
lg 2 kohaselt võib isikut karistada juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni, siis on kaebuse esitajale karistus määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. 9. Hinnates kaebuse esitaja süü suurust talle
Tal tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,60 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et tema süü on
Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud tahtlikult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seda iseloomustab ka tõik, et sõitma asudes olid kaebaja sõiduki kõrvalistujapoolsed uksed avatud ja need sulgusid sõiduki kiirendades inertsist. Just see pälvis ka juhuslikult läheduses viibinud politseipatrulli tähelepanu. Selline olukord iseloomustab kaebaja joobeseisundist tulenevat ebaadekvaatset käitumist, mis liikluses on täiesti lubamatu. Ebaadekvaatne käitumine järgnes ka peale tema sõiduki kinnipidamist politseinike poolt, s.o peale süüteo lõpuleviimist, kus ta sündmuskohalt minema jooksis ja varjus peitu teise sõiduki tagaistmele. Teisest küljest aga tuleb arvesse võtta ka seda, et ta ei realiseerinud õnneks oma käitumisega mingit reaalset ohtu ühegi kõrvalise isiku suhtes, ta viibis sõidukis, mida juhtis üksi ning puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks joobes olles pikalt sõidukit juhtinud. Politseipatrull pidas ta kinni koheselt peale seda kui ta oli politseinike tähelepanu äratanud sõidukiga sõitu alustanud. Samuti tuleb arvesse võtta seda, et rikkumine toimus öisel ajal kui liikluses osales vähem liiklejaid. Samuti pole tuvastatud, et ta oleks lisaks joobes juhtimisele pannud toime muid liiklusnõuete rikkumisi. Seega tuleb ta süüd hinnata keskmiselt suureks. 10. Väärteootsusest nähtuvalt on kergendavaks asjaoluks märgitud vastulauses esitatud süü tunnistamine ja kahetsus ning kohus peab samuti võimalikuks seda kergendava asjaoluna arvestada. Samas hinnates kaebaja keskmiselt suurt süüd ja kergendava asjaolu olemasolu on kohtuväline menetleja määranud karistuse sanktsioonimäära keskmises määras. Kohtu hinnangul peab aga kahetsus mõjutama karistust kergendamise suunas, mida antud juhul kohtuvälise menetleja tehtud otsusest ei nähtu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 4 4-20-3575 11. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi. Karistusregistri väljatrüki andmetel on kaebuse esitajat 10.04.2019 toimepandud
Samas tuleb arvesse võtta seda, et nimetatud karistus on täidetud ehk rahatrahv tasutud alles 07.08.2020 ehk peale käesoleva teo toimumist kui menetlusalune isik juba teadis, et teda ootab järgmise väärteo toimepanemise eest karistuse määramine. Kohus peab tõenäoliseks, et kergema karistuse lootuses on see seepärast ka ca 1 a ja 4 kuud hiljem alles tasutud. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et eelnev leebe rahatrahv liiklusalase väärteo eest ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkas veelgi raskemate liiklusalaste rikkumiste toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et põhikaristusena rahatrahvi määramine ei ole põhjendatud. Rahatrahvina kohaldatav põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja kaebuse esitaja on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult korduvast nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks isiku ajutiselt liiklusest kõrvaldamise. Kaebuse esitajat saab õiguskuulekusele mõjutada vaid liiklusest ajutiselt eemaldades, millega tagatakse nii süü heastamine kui ka teiste liiklejate turvalisus. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega mille alla kuulub ka turvaline liikluskord. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on seega põhjendatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.