KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8756 Tsiviilasi XX avaldus YY

) § 123 lg-le 1, § 116 lg-le 2, § 124 lg-le 1, § 137 lg-tele 1 ja

1. Lapse ema on kohtule esitatud avaldust põhjendanud vajadusega lapse elukoht Tallinnasse registreerida, kuid tegelikkuses oli lapse elukoht avalduse esitamise ajal juba Tallinnasse registreeritud. Seega ei olnud avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse saamiseks esitatud tulenevalt õiguskaitsevajadusest. 22.08.2019 istungil kinnitas lapse isa, et on nõus, et laps käib ema valitud XXX, kuna lapse huvides on käia elukohajärgses koolis. Eeltoodust nähtuvalt puudub vanemate vahel käesoleval ajal vaidlus ema poolt avalduses tõstatatud küsimustes – lapse viibimiskoha ja hariduse küsimuste üle otsustamisel. Lapse isa soovib samuti lapse hooldusõigust teostada ning on võimeline seda tegema. Lapse ja isa vahel on lähedane suhe, laps ja isa suhtlevad regulaarselt, isa juures on lapsel head elamistingimused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse ema avalduse rahuldamata.
2. Maakohus viitas

§ 143lg-le 1.

Käesoleval ajal ei ole nädal ja nädal graafik lapse huvides. Laps on kaks aastat, alates vanemate lahkuminekust elanud ainult emaga, samuti ei ole vanemate omavaheline suhtlus sellevõrra probleemivaba, et lapse asjade arutamine kahe kodu jagamisel sujuks.

1. Lapse suhe isaga on lähedane. Laps elas koos isa ja emaga ühise perena esimesed viis ja pool aastat oma elust. Lapse sünni järel oli isa koos lapsega vanemapuhkusel kuni lapse lasteaeda minekuni. Laps on kinnitanud, et soovib isaga koos olla sh ka isa kodus.
2. Kohus määrab lapse ja isa suhtlemise selliselt, et laps viibib isaga üle nädala nädalavahetustel ja üle nädala ööbib isa kodus ühe öö nädala sees. Lapse vaba aja pühad ja vaheajad - veedab laps vanemate juures võrdselt.
3. Lapse ema tahtis jagada lapse vaheajad selliselt, et vaheajad poolitatakse. Lapse isa soovis jagada vaheajad selliselt, et laps viibib terve sügis-, suusa- ja kevadvaheaja ühe vanemaga. Ema põhjendas oma soovi sellega, et laps ei taha emast terve nädala järjest eemal olla. Isa põhjendas oma soovi sellega, et vaheaja poolitamisel ei jõua kumbki vanem ajaliselt lapsega reisida.
4. Kohtu seisukoht on, et laps on väike ja emaga emotsionaalselt tugevalt seotud ning seetõttu aastal 2020 jagatakse vaheajad selliselt, et laps viibib kummagi vanema juures järjest mõne päeva. Edasiselt, lapse kasvades, võib koosviibimise aegu pikendada.
5. Kohus määrab, et suhtlemise kord kehtib kuni lapse 11-aastaseks saamiseni. Seejärel lepivad vanemad, arvestades lapse soovi, kokku uued suhtlemise ajad. Lapse isa määruskaebus
6. Lapse isa esitas 27.11.2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada (s.o resolutsiooni p-de 2.1 kuni 2.12 osas) ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada lapse isa avaldus suhtlemiskorra reguleerimiseks selliselt, et laps elab paaritutel nädalatel isa juures ja paarisnädalatel ema juures. Lapse isa palus jätta menetluskulud lapse ema kanda ning vaadata asi läbi kohtuistungil.
7. Maakohtu poolt kindlaksmääratud suhtluskord ei ole kooskõlas lapse huvidega ja paneb lapsele liialt ebamõistliku vastutuse. Kohtulahendi täitmise sõltuvusse seadmine lapse 6 soovist välistab lahendi täidetavuse ja annab lapsega kooselavale vanemale võimaluse lapsega manipuleerida. Lapse ema käitub lapse suhtes pahatahtlikult, manipuleerib lapsega ja võõrandab last isast.
8. Lapse ema ei täida kohaselt kindlaks määratud suhtluskorda. Pärast maakohtu määruse kättesaamist ei ole lapse ema võimaldanud isal lapsega kohtuda ega suhelda telefoni teel ilma ema juuresolekuta. On arusaamatu, et pärast maakohtu lahendit ei soovi laps järsku isaga kohtuda ega telefoni teel suhelda.
9. On ebaselge ja arusaamatu, millistel motiividel ja kaalutlustel kohus sellise suhtluskorra määras. Kohus ei täitnud põhjendamiskohustust ja ületas suhtluskorra kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Lapse ema vastumääruskaebus
10. Lapse ema palub 11.12.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ja anda hooldusõigus lapse hariduse ja viibimiskoha küsimustes üle lapse emale. Lapse ema palus jätta menetluskulud lapse isa kanda.
11. Lapse ja isa vahel on kindlaks määratud suhtluskord Harju Maakohtu 13.11.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-1859, mille p 1.
12. sätestab, et lapse ema võimaldab isal lapsega kohtumisi igal teisel nädalavahetusel. Arusaamatuks jääb, millised asjaolud tingivad eeltoodud suhtlemiskorra muutmise ning seega puudus alus lapse isa vastuavalduse menetlemiseks.
13. Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata ema avalduse, tuginedes vaid sellele, et isa nõustus kohtmenetluse ajal, et lapse huvides on tõepoolest käia kodulähedases koolis, hoolimata asjaolust, et enne seda ja menetluse ajal on ta käitunud igati lapse huvide vastaselt. Maakohus on täielikult arvestamata jätnud isapoolse tegevuse seoses lapse reisiga Türki. Arusaamatuks jääb, miks maakohus on eiranud eestkosteasutuste ja lapse esindaja seisukohta, kes kõik on ema avaldust toetanud ning leidnud, et lapse ema avaldus on põhjendatud ning lapse huvides. Lapse huvides ei ole kindlasti see, et kõiki teda puudutavaid küsimusi tuleb isa kiuslikkuse tõttu lahendada eestkosteasutuste ja kohtu abil. Menetluse edasine käik
14. Lapse ema, eestkosteasutused ja lapsele määratud esindaja palusid jätta lapse isa määruskaebuse ja rahuldamata
15. Lapse isa ja lapsele määratud esindaja palusid jätta rahuldamata. Eestkosteasutused toetasid lapse ema vastumääruskaebust osaliselt (s.o ühise hooldusõiguse lõpetamise osas).
16. Maakohus jättis kaebused rahuldamata ja saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17. Kolleegium, tutvunud kaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus määras, et lapsega suhtlemise korraldamisel tuleb arvestada lapse soovi ning osas, milles maakohus määras, et vanemad võivad lapse soovil lapsega suhtlemise aegu muuta. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning kaebuste väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus ja vastumääruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 7
18. Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu maakohtu määrusele osas, milles maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamata.

§ 137

lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 2 p-i 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-11 p-s 20 selgitanud, et vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise küsimustes võivad viidata siiski sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides.

1. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamata jätmise kohta otsustuse tegemisel diskretsioonipiire ja lapse ema vastumääruskaebuses toodud väited ei anna seetõttu alust maakohtu määruse muutmiseks. Iseenesest asjaolu, et lapse ema maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks. Maakohus on piisavalt ja iga valdkonna (viibimiskoht, haridusküsimus) puhul eraldi põhjendatud otsustust, miks ta ei pea ühise hooldusõiguse lõpetamist põhjendatuks.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest nähtuks, et vanemad ei ole võimelised ühist hooldusõigust teostama, et isa ei soovi hooldusõigust teostada või et isa ei lähtuks lapse parimatest huvidest. Eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldavad mõlemad vanemad. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmiseks ei piisa asjaolust, et üks vanem soovib lapse osas olulisi otsustusi ainuisikuliselt teha. Lapse ema ei ole veenvalt põhistanud, et otsuste vastu võtmine avaldaja poolt ainuisikuliselt lapse hariduse ja viibimiskoha osas vastab lapse huvidele rohkem, kui vajadus säilitada vanemate ühine hooldusõigus. Lapse ema ei ole välja toonud ühtegi tõsist ja korduvat erimeelsust lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes. Vanemad ei vaidle lapse viibimiskoha (sh elukoha) üle, asja materjalidest ei nähtu, et lapse isa sooviks, et lapse püsiv elukoht oleks tema juures. Isa ei ole esitanud vastuväiteid ka sellele, et laps käib XXX, seega puudub vanemate vahel vaidlus lapse hariduseküsimuses. Vanemad on käesoleval juhul võimelised teostama ühist hooldusõigust ja ühele vanemale ainuotsustusõiguse andmine olulistes küsimustes ei ole lapse huvides. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud üksnes juhuks, kui tulevikus võivad tekkida vanemate vahel erimeelsused viibimiskoha- ja haridusküsimuses. Vastuseks lapse ema väitele, et ema hinnangul on maakohus eiranud eestkosteasutuste ja lapse esindaja seisukohta, kes on lapse ema avaldust toetanud, märgib ringkonnakohus, et ühise hooldusõiguse üle otsustamisel kohaldab kohus kaalutlusõigust ning ei ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
3. Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määrusele osas, milles kohus määras kindlaks suhtluskorra isa ja lapse vahel. Lapse ema on välja toonud, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-18-1859 on kindlaks määratud isa ja lapse suhtlemiskord, siis jääb arusaamatuks, millised asjaolud tingiksid olemasoleva ja vanemate poolt täidetava suhtlemiskorra muutmist käesolevas asjas.
4. Lapsega suhtlemise korra määrab kohus

§ 143

lg 2¹ järgi vanema nõudel, kuid

§ 143

lg 5 järgi võib kohus suhtlemiseks vajalikke meetmeid kohaldada ka omal algatusel. Sellisel juhul peab kohus seda menetlusosalistele selgelt väljendama ja menetlusosalistega arutama. Ringkonnakohus märgib, et Harju Maakohtu 13.11.2018 8 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-1859 on tõepoolest vanemate vahel kompromissi korras kokku lepitud isa ja lapse suhtlemise kord selliselt, et lapse ema võimaldab isal lapsega kohtumisi igal teisel nädalavahetusel. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole käesolevas asjas esitatud avalduses lapse isa välja toonud TsMS § 480 lg 1 teise lauses sätestatud asjaolusid. Siiski on 29.10.2019 istungil mõlemad vanemad nõus olnud uue suhtluskorra kindlaksmääramisega ning kohus on istungil suhtluskorra kindlaksmääramist kõigi menetlusosalistega arutanud. 29.10.2019 istungi protokollist nähtuvad mõlema vanema taotlused uue suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Eeltoodut arvestades ei anna ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et lapse isa ei ole oma avalduses välja toonud TsMS § 480 lg 1 teise lauses sätestatud asjaolusid, käesoleval juhul alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ka asjaolu, et maakohus ei ole lapse isa avaldust eraldi määrusega (sh protokollilisega) menetlusse võtnud ei anna käesoleval juhul alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on lapse isa avaldust menetlenud ning menetlusosalised on saanud selle osas esitada oma seisukohad. Mõlemad vanemad on olnud nõus sellega, et kohus määrab kindlaks uue suhtluskorra. 36. Ringkonnakohus ei pea maakohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorda põhjendatuks osas, milles maakohus määras, et lapsega suhtlemise korraldamisel tuleb arvestada lapse soovi. Selles osas kuulub maakohtu määrus tühistamisele. Ringkonnakohus märgib, et kohus määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaks vastavalt lapse huvidele (

§ 123lg 1, Laste

KS § 21 lg 1) ning lapse soov ja lapse huvid ei pruugi igas olukorras kattuda. Lapse ja vanema suhtlusõiguse määramisel ei ole määravaks ainult lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel oleks vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning ei kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt analoogia korras RKTKm nr 2-15-16111, p 18). Kuivõrd suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (RKTKm nr 3-2-1-83-11, p 21), siis on eelduslikult lapse huvides see, et ta tunneb oma vanemaid ja saab lahus elava vanemaga suhelda (RKTKm nr 2-15-16111, p 18). Suhtluskord, mille kohaselt lapse ja isa kokkusaamised toimuvad eelkõige lapse soovil, võib tekitada segadust ja asjatuid vaidlusi selle täitmisel ning ei pruugi võimaldada hoida isal püsivat lähedus- ja kiindumussuhet lapsega. Lisaks ei saa ringkonnakohtu hinnangul vastutust suhtluskorra täitmise üle jätta praeguseks 8-aastase lapse kanda.

1. Muus osas on maakohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus suhtluskorra kindlaksmääramisel lähtunud eelkõige vanemate poolt 29.10.2019 istungil arutatust ning on teinud lapse huvidest lähtuva lahendi ning arvestanud seejuures asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kindlaks määratud suhtluskord tagab isa ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga. Kolleegiumi hinnangul ei ole lapse isa suutnud piisavalt põhistada, kuidas vastab tema poolt taotletud suhtluskord lapse huvidele ja on lapsele parim. Arvestades vanematevahelist konfliktset suhtlust nõustub ringkonnakohus Saue valla ja lapsele määratud esindaja arvamusega, et lapse isa poolt soovitud suhtluskord ei ole käesoleval juhul teostatav ega lapse huvides. Lapse isa poolt nõutud suhtluskorra kehtestamine nõuab vanematelt tihedat ja toimivat koostööd ja suhtlust, et tagada lapsele mõlemas kodus stabiilne elukorraldus ja rutiin. Olukorras, kus vanemate vahelised suhted on konfliktsed, ei ole selline suhtluskord igapäevaselt ei lapse huvides ega ka reaalselt teostatav. Kolleegiumi hinnangul tagab maakohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord lapse huvidele vastava stabiilse ja rutiinse elukorralduse, sh õpikeskkonna olemasolu ning kodu- ja turvatunde.
2. Ringkonnakohus on menetlusosalistega arutanud võimalust käsitleda laste isa poolt esitatud avaldust TsMS § 563 kohase lepitusmenetluse algatamise avaldusena. Kuivõrd 9 lapse ema sellise ringkonnakohtu käsitlusega ei nõustunud, siis märgib ringkonnakohus, et käesoleva kohtumääruse rikkumine korral on lapse isal võimalik TsMS § 563 lg 1 järgi esitada kohtule avaldus lepitusmenetluse algatamiseks.
3. Lapse isa esitas määruskaebuses taotluse asja läbivaatamiseks istungil. TsMS § 667 lg 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse. Maakohus on vanemad isiklikult ära kuulanud ning täiendava istungi korraldamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik.
4. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
5. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse üksnes osas, milles maakohus määras, et lapsega suhtlemise korraldamisel tuleb arvestada lapse soovi ning jätab ülejäänud osas maakohtu määruse muumata, siis puudub ringkonnakohtu hinnangul alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots