2-20-7997 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2020. a Lubja 4, Tallinnas Tsiviilasja number 2-20-7997 Tsiviilasi ASL P

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud ASL Projekt OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegutses võlgnik ehitussektoris. Võlgnik ei suutnud kasumlikult majandada juba aastal 2018, samuti aastal

1. Mõlemad nimetatud majandusaastad lõpetati jooksva kahjumiga, mida suudeti seni katta eelnevalt kogunenud jaotamata kasumi arvelt.
2. a viis Maksu- ja Tolliamet läbi võlgniku maksurevisjoni, milles tuvastas mitmete võlgniku hankepartnerite ebakorrektse maksukäitumise ning määras 20.03.
3. a maksuotsusega täiendavalt tasumisele kuuluvaid makse summas 41 696,77 eurot. Võlgnik kaalus maksuotsuse vaidlustamist, kuid loobus sellest. Võlgnik kaalus Maksu- ja Tolliametiga maksuvõlgade ajatamise graafiku sõlmimist, kuid samasse perioodi langes riiklik eriolukord, mille tulemusena peatati või öeldi üles mitmed eelnevad kokkulepped ehitustööde teostamiseks. Juhatus ei näinud kujunenud olukorrast muud väljapääsu, kui võlgniku lõpetamine. Juhatus ei näe tänases ebastabiilses situatsioonis, kus majandustegevus on lõppenud, võimalusi võlgniku tervendamiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara, kuid tasumata on võlad Maksu- ja Tolliametile ning mitmetele hankijatele (võlad kokku 54 552,28 eurot). Võlgnik palub kohtul kuulutada välja OÜ ASL Projekt pankrot ning viia läbi pankrotimenetlus. 26.06.
4. a nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 56 817,85 eurot, vara puudub. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Püsiv 2

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise haldur on tuvastanud, et võlgniku endine juhatus on pärast 20.03.2020 maksuotsuse saamist ning vaatamata eriolukorrale, jätkanud võlgniku majandustegevust ning samaaegselt müünud maha ka kogu võlgniku põhivara. Saadud tulu kasutati peamiselt juhatuse liikmele ajutises menetluses põhjendamata väljamaksete tegemiseks. Võlgniku arveldusarvelt toimusid endisele juhatuse liikmele V G majandusrahana väljamaksed järgmiselt: 18.05.2020 - 2 000 eurot, 16.05.2020 - 2 000 eurot, 16.05.2020 - 1 000 eurot 15.05.2020 - 2 000 eurot. 29.04.2020 - 2 000 eurot 27.04.2020 - 740 eurot 26.04.2020 - 1 000 eurot 17.04.2020 - 1 000 eurot 16.04.2020 - 1 500 eurot 08.04.2020 - 1 500 eurot 31.03.2020 - 2 000 (lõppmaks, laenuleping) 30.03.2020 3 500 ( laenuleping 01.31.2019) __________________________________ Kokku: 20 240 eurot Lisaks sellele on ajutise haldur tuvastanud, et juriidilisest isikust võlgniku põhivaraks olnud sõidukid olid müüdud tunduvalt alla nende turuväärtuse.

1. aprillil 2020 müüdi xxxx, hinnaga 1500 eurot, V D. 09.04.2020 on võlgniku poolt tasutud arve nimetatud sõiduki remontimise eest, kokku summas 5303,28 eurot. Taolise sõiduki hind varieerub sõidukite müügiportaalis www.auto24.ee 5900 eurost kuni 7450 euroni.
2. mail 2020 on müüdud xxxx, hinnaga 500 eurot + km, ostjaks E OÜ. Xxxx, esm. reg. aasta 1995, Müügiportaalis www.auto24.ee avaldatud müügikuulutuste kohaselt algavad hinnad taolise sõiduki eest alates 1 100 eurost.
3. mail 2020 oli müüdud xxxx hinnaga 300 eurot + km, ostjaks E OÜ. Analoogsed müügipakkumised puuduvad, kuid taoline hind vastab pigem vanametalli väärtusele. Kõik see kogumis viitab maksejõuetuse põhjustamisele karistuseadustiku (KarS) § 384 mõttes. Eespool kirjeldatud juhatuse tegevus vastab KarS §-s 3841 sätestatud võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise koosseisule. KarS § 3841 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest, kui võlgniku suutlikkus rahuldada kahjustatud võlausaldajate nõudeid vähenes sellega suurele kahjule vastava summa võrra või enam, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest karistatakse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Ajutises menetluses on tuvastatud, et pärast põhivara müüki ning viimase raha ülekandmist toimus osaku võõrandamine A OÜ-le ning toimus juhatuse vahetus. Alates 21.05.2020 ametis oleva juhatuse liikme roll kirjeldatud tegevuses ei ole hetkeseisuga tuvastatud, kuid endise juhatuse käitumine viitab plaanipärasele vara äriühingust väljaviimisele. Sellele viitab muuhulgas ka see asjaolu, et pärast xxxx võõrandamist on selle kasutajaks jäänud võlgniku endine juhataja V G. 3

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Tehingud endise juhatuse liikmega vajaksid täiendavat analüüsi edasise pankrotimenetluse käigus. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 1 187,50 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 74 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud.

§§ 23

ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult, juhatuse liikmelt ning endiselt juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 037,40 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Svetlana Pildeni kasuks.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul rahalisi vahendeid ei ole, seega kuulub riigi arvelt Svetlana Pildeni hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot). PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule H Tile. 10.09.2020. a esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu kohtule taotluse ASL Projekt OÜ äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks, kuna Maksu- ja Tolliamet on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris), palub Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu pikendada ASL Projekt OÜ äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni taotluse lahendamise määruse jõustumisest. Enne kuue kuu möödumist lubada esitada ASL Projekt OÜ äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul. 4

) § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud taotlus tuleb rahuldada. Kohus leiab, et põhjendatud on taotluses esitatud seisukoht, et ASL Projekt OÜ maksuvõlgade eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks on vajalik ASL Projekt OÜ õigusvõime olemasolu. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus eelviidatud lahendis. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb ASL Projekt OÜ äriregistrist kustutamine edasi lükata kuni kuueks kuuks. Kohus kohustab Eesti Vabariiki Maksu- ja Tolliameti kaudu teavitama kohut ja ASL Projekt OÜ ajutist pankrotihaldurit ASL Projekt OÜ maksuvõla eest vastutavatele isikutele vastutusotsuse esitamisest.

§ 29

lg 8 kohaselt määrab kohus tähtaja pikendamisel kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. ASL Projekt OÜ-l puudub vara ajutise pankrotimenetluse kulude katteks, sh edasiste likvideerimiskulude katteks. Ajutisel pankrotihalduril on võimalik esitada kohtule taotlus tasu ja kulude katteks alles likvideerimismenetluse lõpuks. Kohus leiab, et kuna eelnevalt ei ole võimalik prognoosida ASL Projekt OÜ likvideerimismenetluse kulusid, siis tuleb Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu tasuda likvideerimiskulude katteks kohtu deposiiti 396,25 eurot. Pärast ajutise pankrotihalduri poolt tasu ja kulude aruande esitamist määrab kohus kindlaks likvideerimismenetluse kulud. Juhul, kui likvideerimismenetluse kulud osutuvad väiksemaks deposiiti makstud rahast, siis on võimalik tagastada enammakstud summa Eesti Vabariigile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks makstavaks summaks 396,25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5