Obsah (9)

§ 63§ 68§ 66§ 83§ 57§ 424§ 4231§ 85§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-20-2253 (2330,20,001

§ 63lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel karistati M.

Ananjevit toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, s.o LS § 224 lg 2 järgi, 19 päeva arestiga.

§ 68

lg 2 alusel arvati karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 09.05.2020 kell 00.07 kuni 10.05.2020 kell 00.07, s.o 1 päev. Vabastati M. Ananjev VTMS § 44 lg 4 alusel kinnipidamiselt pärast kohtuotsuse kuulutamist. Ärakandmisele kuulub veel 18 päeva aresti.

§ 66lg 1 alusel määrati, et M.

Ananjevil on õigus kanda ülejäänud 18 päeva aresti ositi, 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambris – Vahtra 3, Narva. Aresti kandmisele tuleb ilmuda 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Korraga ärakantava aresti kestus on minimaalselt 2 päeva.

§ 83lg 1 alusel konfiskeeriti M.

Ananjevile kuuluv mootorsõiduk BMW 530D, reg.märgiga XXX , VIN-kood xxx.

1. Maakohus leidis, et M. Ananjevi süü on tõendamist leidnud. 3.
2. Episood väärteos LS § 224 lg 2 järgi. Kohtuistungil M. Ananjev tunnistas ennast süüdi selles, et ta pani toime talle ette heidetava väärteo. Tema ütluste kohaselt oli ta pärast tööd kodus, hakkas igav. Ta läks autosse, tahtis võtta tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga hiljem nõustus. Ta viis neid sinna, tuli tagasi, parkis ära ja tulid politseitöötajad. Ta oli tarvitanud enne seda kui asus mootorsõidukit juhtima alkoholi. Ta jõi ära purgi õlut ja suvilas jõi kolm 70 grammilist pitsi viina. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud. Lisaks menetlusaluse isiku süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad tema poolt mootorsõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku kinnipidamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Seda, et M. Ananjev juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas juhile keelatud seisundis tõendab ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos selle lisaks oleva lugemi näiduga. Ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus haakub eeltoodud tõenditega ning tõendab M. Ananjevi poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist, kuna selle kohaselt 09.05.2020 Sillamäe linnas XXX juures M. Ananjevi kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et esineb alkoholilõhn juhi suust ning otsustati kõrvaldada menetlusalune isik sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis alates 09.05.2020 kell 00.07 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Ka sõiduki teisaldamise akt 09.05.2020 tõendab seda, et 09.05.2020 juhtis M. Ananjev mootorsõidukit BMW 530D (reg.nr XXX ), kuna see sõiduk asus sel kuupäeval aadressil XXX , Sillamäe. Eelnevaga on vastuvaidlematult ja üheselt mõistetavalt leidnud tõendamist see, et M. Ananjevi tegevus vastab LS § 224 lg 2 objektiivsele sisule. Maakohus nõustus kohtuvälise menetlejaga selles, et M. Ananjev pani LS § 224 lg 2 objektiivsele koosseisule vastava teo toime tahtlikult. Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud, et mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud. Tal ammu polnud juhilubasid ning 2 ta tahtis sõita. Enne seda kui ta asus mootorsõidukit juhtima jõi ta ära purgi õlut ja suvilas jõi kolm 70 grammilist pitsi viina. Ta läks autosse, tahtis võtta tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga hiljem nõustus. Maakohus asus seisukohale, et M. Ananjevi tegevus vastab subjektiivsest küljest otsese tahtluse tunnustele. Käesoleval juhul tuleneb menetlusaluse isiku ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, et ta oli teadlik, et vahetult enne mootorsõiduki juhtimist oli ta tarvitanud alkoholi. Seega oli ta teadlik sellest, et juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kuid sellele vaatamata otsustas ta tulla vastu tuttavatele tüdrukutele ning nad suvilasse sõidutada. Nimetatu tähendab seda, et M. Ananjev teadis, et juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ning möönis seda. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. M. Ananjev on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. 3.
3. Episoodi väärteos LS § 201 lg 2 järgi. Kohtuistungil M. Ananjev tunnistas ennast süüdi selles, et ta pani toime talle ette heidetava väärteo. Tema ütluste kohaselt oli ta pärast tööd kodus, hakkas igav. Ta läks autosse, tahtis võtta tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga hiljem nõustus. Ta viis neid sinna, tuli tagasi, parkis ära ja tulid politseitöötajad. Ta on teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud. Ka kohtule esitatud tõend 09.05.2020 tõendab seda, et Maksim Ananjevi juhtimisõigus on kehtetu alates 04.03.2020 ning nimetatud tõendi kohaselt kuulub talle muuhulgas ka mootorsõiduk BMW 530D (reg.nr XXX ), mille juhtimist talle väärteoprotokolli kohaselt ette heidetakse. Seda, et menetlusalusel isikul puudus 09.05.2020 juhtimisõigus tõendab ka Politseija Piirivalveameti 14.08.2019 otsus. Lisaks menetlusaluse isiku süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad tema poolt mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust isiku kinnipidamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki teisaldamise akt 09.05.
4. On vastuvaidlematult ja üheselt mõistatavalt leidnud tõendamist see, et M. Ananjevi tegevus vastab LS § 201 lg 2 objektiivsele sisule. Maakohus nõustus kohtuvälise menetlejaga selles, et M. Ananjev pani LS § 224 lg 2 objektiivsele koosseisule vastava teo toime tahtlikult. Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud, et mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud. Tal ammu polnud juhilubasid ning ta tahtis sõita. Ta läks autosse, tahtis võtta tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga hiljem nõustus. Maakohus oli seisukohal, et M. Ananjevi tegevus vastab subjektiivsest küljest otsese tahtluse tunnustele. Käesoleval juhul tuleneb menetlusaluse isiku ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, et ta oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus. Seega oli ta teadlik sellest, et juhib 09.05.2020 mootorsõidukit isikuna, kelle juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. Sellele vaatamata otsustas ta tulla vastu tuttavatele tüdrukutele ning nad suvilasse sõidutada. Nimetatu annab aluse järeldada, et M. Ananjev teadis, et juhib mootorsõidukit isikuna, kellele puudub juhtimisõigus ning tahtis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.
5. Episood väärteos LKindlS § 81 järgi. Kohtuistungil M. Ananjev tunnistas ennast süüdi selles, et ta pani toime talle ette heidetava väärteo. Tema ütluste kohaselt oli ta pärast tööd kodus, hakkas igav. Ta läks autosse, tahtis võtta 3 tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga hiljem nõustus. Ta viis neid sinna, tuli tagasi, parkis ära ja tulid politseitöötajad. Ta ei teadnud seda, et asudes mootorsõiduki juhtima 09.05.2020, et sellel sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus. Ta ei teinud midagi selleks, et välja selgitada enne mootorsõidukit juhtima asumist, kas mootorsõidukil on kehtiv liikluskindlustus. Ta mõtles, et see veel kehtib, sest ta tegi selle ligikaudu üheks kuuks ja ei arvanud, et kuu möödub nii kiiresti. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud. Lisaks tõendab menetlusaluse isiku poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist Maanteeameti e-teenindusest tehtud väljavõte mootorsõiduki BMW 530D (reg.nr XXX ) kohta, isiku kinnipidamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki teisaldamise akt (tl 10). Seega on vastuvaidlematult ja üheselt mõistatavalt leidnud tõendamist see, et M. Ananjevi tegevus vastab LKindlS § 81 objektiivsele sisule. Maakohus leidis, et M. Ananjev pani LKindlS § 81 objektiivsele koosseisule vastava teo toime ettevaatamatusest. Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud, et ta ei teadnud seda, et asudes mootorsõiduki juhtima 09.05.2020, et sellel sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus. Ta ei teinud midagi selleks, et välja selgitada enne mootorsõidukit juhtima asumist, kas mootorsõidukil on kehtiv liikluskindlustus. Ta mõtles, et see veel kehtib, sest ta tegi selle ligikaudu üheks kuuks ja ei arvanud, et kuu möödub nii kiiresti. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtima asumiseks tal ei olnud. Maakohus oli seisukohal, et M. Ananjev mitte teades sellest, et BMW-l 530D (reg.nr XXX ) puudub kehtiv liikluskindlustus oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohustundliku suhtumise korral ette nägema ning enne sõidu alustamist kontrollima üle, kas liikluskindlustus on veel kehtiv. Nimelt tuleneb LS § 33 lg 2 p-st 9, et juht on kohustatud kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping, enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses (edaspidi liikluskindlustuse leping) ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus. Käesoleval juhul M. Ananjev pani toime väärteo seega hooletusest, kuna ta ei teadnud, et liikluskindlustus ei ole enam kehtiv, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Jättes täitmata juhile LS § 33 lg 2 p-st 9 tuleneva kohustuse ei olnud tema suhtumine tähelepanelik ja kohusetundlik. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.
6. Karistuse osas leidis maakohus järgmist. Käesoleval juhul on M. Ananjev pannud toime ühe teo, mis vastab kolmele erinevale süüteokoosseisule ning seetõttu tuleb talle toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, s.o LS § 224 lg 2 järgi mõista karistus. Kohtuväline menetleja palus karistada M. Ananjevit arestiga 20 päeva ja kohtuvälise menetleja esindaja pidas võimalikuks määrata aresti kandmine ositi. Menetlusalune isik palus, et ta võiks istuda osade kaupa, et mitte kaotada tööd ning ta tõi kohtuistungil välja, et homme tal on vaja kell 6 bussiga tööle minna. Käesoleval juhul on M. Ananjev toime pannud ühe teoga kolm erinevat väärtegu, mis muudab tema süü keskmisest suuremaks, sest ühtegi mõjuvat põhjust tal 09.05.2020 mootorsõiduki juhtima asumiseks ei esinenud ning ta oli ka teadlik sellest, et ta on eelnevalt tarvitanud alkoholi ning tal puudub juhtimisõigus, kuid sellele vaatamata otsustas ta enda sõnul tulla vastu tuttavate tüdrukute soovile, seades sellise käitumisega abstraktsesse ohtu nii enda kui ka kaasreisijad ja muud liiklejad. Paratamatult pärsib mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis isiku reaktsioonivõimet. Samas arvestades väärteo toimepanemise aega, siis saab eeldada seda, et liiklustihedus ei olnud väga suur. Arvestades aga seda, et väärtegude toimepanemine toimus 4 linnasiseselt, siis see asjaolu suurendab jällegi isiku süüle antavat hinnangut. Nimelt üldteada on see, et linnas on enam liiklejaid kui mõnes teises väiksema asustustihedusega kohas ning seega on ka oht rasketeks tagajärgedeks seal liiklusalaste rikkumiste korral suurem. Hinnates süüdlase käitumist, arvestab kohus ka kahetsust, mis selle väljendamise hetkel istungil tundus puhtsüdamlik (

§ 57lg 3 järgi on see karistust kergendav asjaolu).

Nimelt tõi menetlusalune isik välja, et saab aru, et jälle astus sama reha peale ning palus teda vabandada. M. Ananjevi liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistused on kahtluseta seotud praeguse menetluse esemeks olevate süütegudega ja neid tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. M. Ananjevil on Politsei- ja Piirivalveameti teatise kohaselt kaks kehtivat väärteokaristust - LS § 223 lg 1, LS § 236 lg 1 ja § 237 lg 1 ja LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 4 alusel. Arvestades seda, et M. Ananjevit on varasemalt karistatud samalaadse väärteo eest juba raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga, siis ka käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul võimalik saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki rahatrahviga. Hinnates M. Ananjevi süü suurust, mis on keskmisest suurem, ning arvestades ka karistust kergendava asjaolu esinemist peab kohus põhjendatuks karistada teda 19 päeva pikkuse arestiga.

§ 68

lg 2 alusel arvata karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 09.05.2020 kell 00.07 kuni 10.05.2020 kell 00.07, s.o 1 päev. Ärakandmisele kuulub veel 18 päeva aresti. Karistuse mõistmisel tuleb vaieldamatult lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning ühiskonna põhiväärtustest ja nendes kehtivatest õigushüvede vahetust kaitsest. Eeltoodud motiividel ei pea kohus põhjendatuks M. Ananjevile mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuna kohtu hinnangul selline karistus eripreventiivset eesmärki, s.o seda, et menetlusalune isik tulevikus ei paneks toime samalaadseid väärtegusid ei saavutaks, sest teda on juba varasemalt karistatud keskmääras raskemaliigilise karistusega, kuid selline karistus soovitud eripreventiivset eesmärki ei saavutanud. Kohtuistungil taotles M. Ananjev seda, et ta võiks kanda karistust osade kaupa, et mitte kaotada tööd ning homme tal on vaja kell 6 bussiga tööle minna. Ka tõi ta välja, et praegu on selline olukord, et kriis, koondamised. Kohtuvälise menetleja esindaja pidas võimalikuks määrata aresti kandmise ositi. Maakohus leidis, et põhjendatud on süüdlase tööalast seisundit arvestades määrata karistuse kandmine ositi. Nimelt selgus kohtuistungil, et M. Ananjev on töötanud peaaegu juba neli aastat Eesti Energia AS-is, mis viitab sellele, et töökohustuste täitmisega saab ta kenasti hakkama ning teda oodatakse töösse panustama. Kõikidest meediakanalitest kuuldub ja nähtub see, et iga päev lisandub seoses majanduskriisiga uusi töötuid ning eriti keeruline on olukord Ida-Virumaal. Kohtu poolt mõistetava karistuse eesmärgiks ei ole kindlasti see, et menetlusalune isik kaotaks enda töökoha, kuna see võib tema edasisele elukäigule ja õiguskuulekusele soovimatut negatiivset mõju avaldada. Ka ühiskonna kaitsmist silmas pidades tuleb sellist tagajärje vältida. Seega

§ 66lg 1 alusel määras kohus, et M.

Ananjevil on õigus kanda ülejäänud 18 päeva aresti ositi, 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambris – Vahtra 3, Narva. Aresti kandmisele tuleb ilmuda 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Korraga ärakantava aresti kestuseks on minimaalselt kaks päeva. Kuna maakohus pidas põhjendatuks anda M. Ananjevile võimalus karistust kanda ositi, siis tuleb ta vabastada VTMS § 44 lg 4 alusel kinnipidamiselt pärast kohtuotsuse kuulutamist. Kui M. Ananjev ei ilmu arestimajja karistuse kandmiseks tuleb tema suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja karistuse kandmisele. VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. 5 3.5. Maakohtu seisukoht konfiskeerimise kohta. mootorsõiduki kui väärteo toimepanemise vahendi Kohtuvälise menetleja esindaja taotles

§ 83

lg 3 alusel mootorsõiduki BMW kui süütegude toimepanemise vahendi konfiskeerimist. Menetlusalune isik M. Ananjev tõi kohtuistungil välja, et põhjendatud on temalt mootorsõiduki konfiskeerimine kui ta on süüdi. Küsimusele, kas menetlusalune isik on ka varasemalt sama mootorsõidukiga BMW väärtegusid toime pannud, vastas ta, et liiklusõnnetuses seal oli tema sõiduauto, siis kui teda peeti alkoholijoobes kinni, siis mitte. Ta hindab mootorsõiduki BMW (reg.märgiga XXX ) turuväärtuseks 2300 eurot. Kohtule esitatud tõend 09.05.2020 tõendab seda, et M. Ananjev on mootorsõiduki BMW 530D (reg.nr XXX ) omanik ning ka nähtub sellest tõendist see, et selle mootorsõiduki väljalaskeaasta on

1. Lisaks nähtub sellest tõendist see, et M. Ananjev on veel ühe sõiduki omanikuks (BAOTIAN BT49QT-20C – reg.nr XXX ) ning ühe sõiduki kasutajaks (Ford Mondeo – reg.nr XXX ). Mootorsõidukit, mis on käesolevas väärteoasjas väärtegude toimepanemise vahendiks, on vaadeldud vaatlusprotokollis koos fototabeliga 09.05.
2. Nimetatud protokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks m/s BMW 530D (reg.nr XXX ). Sõiduki esistange on kriimustatud ning kohati kinnituskohtadest lahti, esitiivad mõlgitud, vasakpoolne külg läbi kriimustatud, tagastangel mõlgid, läbi kere on hulgaliselt rooste kahjustusi. Sõiduki pakiruumis on subwoofer ning erinevad seadmed, juhipoolne uks on seest lahti kisutud. Eeltoodu nähtub ka sellele protokollile lisatud fototabelist. Nähtuvalt maakohtule esitatud tõendist 09.05.2020 koos lisaga, milleks on veebilehelt auto24.ee tehtud väljavõte, on mootorsõiduki BMW 53OD (reg.märgiga XXX ) keskmine hind 1300-3500 eurot. Samal veebilehel sarnaste andmetega müügil on üks mootorsõiduk, mille hind on 3090 eurot. Kõrvutades eeltoodud andmeid M. Ananjevi poolt antud hinnanguga enda mootorsõiduki BMW (reg.märgiga XXX ) turuväärtuse kohta saab asuda seisukohale, et ta ei ole endale kuuluva vallasasja väärtust, millel on ka mitmeid eeltoodud defekte, üle hinnanud. Seega tuleb otsustada seda, kas põhjendatud on menetlusaluselt isikult konfiskeerida eeltoodud väärtuses vara, kuna ta on tahtlikult toime pannud väärteod. Nähtuvalt Politsei- ja Piirivalveameti 14.08.2019 otsusest pani M. Ananjev 13.07.2019 kell 18.57 XXX , Sillamäel toime sama mootorsõidukiga, s.o BMW-ga 530D (reg.nr XXX ) väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 236 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi. Selles väärteoasjas ta ei veendunud oma manöövri ohutuses ja sõites parkimiskohale riivas oma sõiduki vasaku esiosaga kõrvale pargitud sõidukit, millega tekitas selle omanikule varalist kahju. Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus ta sündmuskohalt ja ei teavitanud politseid, kui teavitamine on kohustuslik. Maakohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud teha negatiivne tulevikuprognoos M. Ananjevi edasise õiguskuulekuse osas. Maakohtul puudus veendumus selles, et mõistetava karistusega on võimalik M. Ananjevit mõjutada selliselt, et ta enam kunagi tulevikus ei astu nö sama reha otsa ja ei pane toime uusi samalaadseid liiklusalaseid väärtegusid. Välistatud ei ole ka tema varasema karistatuse valguses see, et ta paneb toime sama mootorsõidukiga

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo või

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Nimelt tuleneb selle väärteoasja materjalidest, et mingit mõjuvat põhjust M. Ananjevil ei esinenud asumaks 09.05.2020 mootorsõidukit juhtima. Tema enda ütluste kohaselt tingis tema poolt vähem kui ühe aasta möödumisel viimaste väärtegude toimepanemisest uute raskete väärtegude toimepanemise valmisolek tulla tüdrukutele vastu transporditeenuse osutamisel. Seega kui jätta BMW-ga 530D (reg.nr XXX ), mis on välimuse poolest pigem edev sõiduvahend ning seetõttu pälvib ka enam noorte tähelepanu ja suurendab soovi sellega sõita, M. Ananjevilt 6 konfiskeerimata, siis esineb küllaltki suur tõenäosus, et menetlusalune isik ei suuda enda tuttavatele ära öelda seoses palvega neid sõidutada ning ka ise hoiduda rooli taha istumast. Nähtuvalt käesoleva väärteoasja asjaoludest ja M. Ananjevi varasemast karistatusest Viru Maakohtu 28.03.2019 otsusega pole välistatud menetlusaluse isiku vastutulelikkuse või selle sõiduauto kasutuseeliste kasutamise korral kõige raskemate väärtegude toimepanemine ning täielikult ei saa välistada ka eelnimetatud kuritegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Nähtuvalt menetlusaluse isiku varasematest karistusandmetest on tema puhul suunamaks teda edaspidisele õiguskuulekusele rakendatud juba erinevaid leebemaid meetmeid nii rahatrahvi, juhtimisõiguse äravõtmise kui ka aresti näol. Paraku nimetatud karistused enda eesmärki ei saavutanud ning M. Ananjev jätkas väärtegude toimepanemist ja kasutas selleks sama sõiduvahendit, millega ta oli juba varasemalt rasked väärteod toime pannud. Sellest johtuvalt esineb risk, mis ei ole millegagi minimaliseeritud, et M. Ananjev võib asuda taaskord sama mootorsõidukit juhtima ning teha seda ka joobeseisundis. Sellest lähtuvalt, vältimaks raskeid tagajärgi, mis nii sõiduki juhtimisõiguseta kui ka joobes juhtimine endaga kaasa võivad tuua, on sõiduauto konfiskeerimine kohtu hinnangul igati põhjendatud. Maakohtu hinnangul, arvestades konfiskeeritava vara väärtust ning seda, et menetlusalusele isikule kuulub veel üks sõiduk ning ta on ka ühe sõiduki kasutaja, siis ei ole käesoleval juhul konfiskeerimise kohaldamine ka ebaproportsionaalne meede, kuna ei riiva ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust. Ühiskonna õiglus-, ohu- ja turvatunne on sedavõrd kaalukamad, kui isiku õiguste riivamine tema omandis olevale sõiduautole. Seega, vältimaks uute samalaadsete, aga veel raskemate süütegude toimepanemist sama süüteo toimepanemise vahendiga, mis kuulub ainuisikuliselt M. Ananjevile, tuleb süüteo toimepanemise vahend, s.o sõiduauto BMW-ga 530D (reg.nr XXX )

§ 83

lg-st 1 tulenevalt konfiskeerida.

§ 85

lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse ja lõike 3 kohaselt toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne lahendi jõustumist käsutamiskeeluna. APELLATSIOON, EELMENETLUS APELLATSIOONILE RINGKONNAKOHTUS JA VASTUS

1. 25.06.2020 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus M. Ananjevi esitatud apellatsioon, kust erinevates dokumentidest nähtub, et menetlusalune isik soovib esitada apellatsiooni ning ta ei ole rahul sõiduki konfiskeerimisega.
2. Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2020 määrusega jäeti apellatsioon käiguta ning anti M. Ananjevile tähtaeg apellatsiooni puuduste kõrvaldamiseks.
3. Tähtaegselt esitas M. Ananjev nõuetekohase apellatsiooni, mille kohaselt palub M. Ananjev asi läbi vaadata kirjalikus menetluses. M. Ananjev toob välja, et ta tunnistab oma süüd ja palub tagastada tema sõiduk. Selline rikkumine toimus teisekordselt ning ta lubab, et see jääb ka viimaseks, kuna ta suhtub sõiduki juhtimisse väga hoolikalt ning püüab korrektselt liiklusseadust järgida.
4. Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2020 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti aega kuni 30.07.2020 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas.
5. Nimetatud ajaks esitas kirjalikud seisukohad kohtuvälise menetleja PPA esindaja Irina Reino, kes leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja leiab, et Viru Maakohus detailselt põhjendas oma otsus sõiduki konfiskeerimise osas ja maakohtu poolt tehtud otsus täies ulatuses vastab M. Ananjevi süüle ja preventiivsetele eesmärkidele. 7 RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et M. Ananjevi apellatsioon ei anna alust maakohtu otsust muuta. Kaebuse taotlus tühistada maakohtu otsus ja mitte kohaldada M. Ananjevi suhtes mõjutusvahendina mootorsõiduki (BMW 530D registreerimismärgiga XXX ) konfiskeerimist

§ 83lg 1 alusel on põhjendamatu.

1. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust teo toimepanemise tuvastamise osas ja sellele antud õigusliku hinnangu üle. Apellatsiooni esemeks on M. Ananjevile maakohtu otsusega kohaldatud mõjutusvahend.
2. Kehtiva õiguspraktika kohaselt on kohus pädev lahendama karistuse küsimuse seadusele ning enda siseveendumusele tuginevalt, lähtudes teosüüle vastava karistuse mõistmisel mh teo tehioludest, isikut iseloomustavatest andmetest ja muudest tema vastutust mõjutavatest asjaoludest.
3. Menetletavas asjas on maakohus argumenteerinud M. Ananjevile mõistetud karistust ja sõiduki konfiskeerimist äärmise põhjalikkusega ning pole eksinud materiaalõiguse vastu ega rikkunud menetlusõigust. Kohus ei ole jätnud M. Ananjevi karistamise seisukohalt olulisi asjaolud arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus muuhulgas

§ 56

lg 1 esimest lauset kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsusega M. Ananjevile mõistetud karistus on vajalikult põhjendatud ja tühistamisele ei kuulu. Maakohus on esitanud jälgitava ja motiveeritud põhjenduse miks on sõiduki konfiskeerimise kohaldamine M. Ananjevi isiku puhul põhjendatud. Sõiduki konfiskeerimisega seotud asjaoludele on maakohus pühendanud mitu lehekülge (toimik lk 56p -57, punktid 63-73).

1. Apellatsioon ei sisalda ringkonnakohtu jaoks midagi uut, mida maakohus poleks teadnud asudes otsustama sõiduki konfiskeerimise küsimust. Apellatsioonis M. Ananjev märgib lihtsalt üldsõnaliselt, et tunnistab oma süüd ning palub sõiduk tagastada. Samas tõdeb apellant lihtsakoeliselt, et on küll korduv liiklusrikkuja, kuid lubab, et rohkem rikkumisi ta toime ei pane ja püüab liiklusseadust järgida edaspidi korrektselt.
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud üldsõnaline ja lihtsakoeline lubadus olla edaspidi liikluskäitumises hoolikam, ei veena ringkonnakohut maakohtu järeldusi ümber hindama. Juhinduvalt Riigikohtu praktikast on maakohus teinud õigustatult järelduse, et M. Ananjevi puhul on põhjendatud teha tema edasise käitumise osas negatiivne tulevikuprognoos.
3. Märkimist väärib asjaolu, et M. Ananjev on kasutanud sõidukit, millega ta on varasemalt juba väärtegusid toime pannud. Ilmselgelt pole varasemad leebemad meetmed M. Ananjevit õiguskuulekusele ikkagi suunanud. Nii rahatrahv, juhtimisõiguse äravõtmise kui ka arest pole loodetud eripreventiivset eesmärki M. Ananjevi puhul saavutanud. Seega tuleb tõdeda, et M. Ananjev on suhtunud varem määratud karistustesse ükskõikselt ning ei ole teinud siiani vajalikke järeldusi.
4. Maakohus on põhjendanud ka asjaolu, miks sõiduki konfiskeerimine ei ole M. Ananjevi isiku puhul ebaproportsionaalne meede. Ringkonnakohus leiab samuti, et M. Ananjevi isiku ja tema käitumises tuvastatud süü puhul ei ole sõiduki konfiskeerimine mõjutusvahendina tajutav ülekaristamisena.
5. Sõiduki konfiskeerimine peab muuhulgas M. Ananjevit mõjutama mõtlema oma liikluskäitumise, õigusrikkumiste sisu ja olukorra tõsiduse üle.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et vältimaks uute samalaadsete, aga veel raskemate süütegude toimepanemist sama süüteo toimepanemise vahendiga, mis kuulub 8 ainuisikuliselt M. Ananjevile, tuleb süüteo toimepanemise vahend, s.o sõiduauto BMW-ga 530D (reg.nr XXX )

§ 83lg-st 1 tulenevalt konfiskeerida.

1. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. mai 2019 otsuse muutmata ja M. Ananjevi apellatsiooni rahuldamata. Kohtunik Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) 9