Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-8397 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8397

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja xxx sõlmisid 26.07.2018 laenulepingu nr xxx, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 8500 € kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 20-kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 163,29 € alates 20.08.2018 kuni viimase osamakseni 20.07.2024 summas 163,48 € (maksegraafik). Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 10,9% aastas. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus lepingu tingimuste p. 5.1 järgi tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 5.1 ning ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 20.10.

1. 21.02.2019 a. loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital ASile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Hageja palub välja mõista kostjalt: hageja kasuks võlgnevus 8314,63 €, intressid 377,38 €, viivised 1179,42 €, lepingu haldustasud 7,50 € ja sissenõudekulud 35,00 €, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 8314,63 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,029863% päevas, alates 10.06.
2. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõivu 600 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused 2 2-20-8397 Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult kätte toimetatud 29.06.2020.a. (e-post aadressile xxx). Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 600 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, tegemist on nn tüüphagiga ning esindajaks ei ole olnud advokaat ega vandeadvokaat. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 720 eurot (600+120).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (720 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3