Obsah (7)

§ 96§ 8§ 112§ 98§ 99§ 13§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1890 Haldusasi XX kaebus Maksu- ja Tollia

§ 96lg 5); VO on tehtud ajal, kui OÜ Mobitex on õigusvõimeline äriühing.

1. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja on rikkunud deklareerimiskohustust ja tasumiskohustust ning kaebaja on eelnimetatud kohustusi rikkunud tahtlikult. Vastustaja möönab, et väljastas VO ilma, et oleks eelnevalt suutnud tuvastada asjaolu, et kaebaja oli esitanud vastutusotsuse projektile oma eriarvamuse. Selle puuduse kõrvaldas vastustaja otsuse tegemisega, milles kajastas nii kaebaja eriarvamuse väiteid kui ka maksuhalduri vastuväiteid kaebaja seisukohtadele. Samas kaebaja eriarvamuse väidete analüüsimine 26.07.2019 otsuses ei muuda VO-d õigusvastaseks. VO projekti esitamisega ning 26.07.2019 otsusega tagas vastustaja kaebajale õiguse olla ära kuulatud.
2. VO lisas 1 esitatud OÜ Mobitex saldopäringus on maksudeklaratsioonide kaupa esitatud OÜ Mobitex tasumata maksunõuded. Samuti on OÜ Mobitex põhivõla kujunemine toodud maksustamisperioodide kaupa VO tabelis 2 lk-del 10 ja
3. OÜ Mobitex intressiarvestus on toodud VO lisades 11 ja kaebajalt sissenõutava intressi osa lisas
5. Kaebajal kui OÜ Mobitex likvideerijal on jätkuvalt e-maksuametis ligipääs OÜ Mobitex maksuarvestusele ning kaebaja on saanud vastutusotsusega sissenõutavate maksusummade õigsuse ise üle kontrollida. Väiteid OÜ Mobitex maksuvõla arvestuse ebaõigsuse kohta ei ole kaebaja esitanud.
6. Kaebaja väited selle kohta, et ta ei olnud süüdi OÜ Mobitex maksuvõla tekkimises, sest ta ei saanud aru, ei ole tõsiselt võetavad. Jättes kaebaja perekonna eramu ehitamise kulud OÜ Mobitex arvele, samuti arvestades elamu ehituskulude arveid äriühingu käibemaksuarvestuses, saab tegemist olla ainult kaebaja tahtliku tegevusega. Kaebaja, kes omas pikaajalist ettevõtluse kogemust, ei saanud perekonna elamule sedavõrd suuri kulutusi tehes olla heauskne. OÜ-l Mobitex ei olnud ajavahemikul
7. a septembrist kuni
8. a veebruarini mingit formaalset alust Xxxxxxxx kinnistule kulutuste tegemiseks.
9. Kaebaja ei saa panna ebaõigete maksudeklaratsioonide esitamist raamatupidaja süüks. Asjaolu, et raamatupidaja esitab füüsiliselt maksudeklaratsioonid, ei vabasta äriühingu juhatuse liiget vastutamast deklareeritud andmete õigsuse eest (

§ 8lg 1).

Teiseks annab informatsiooni toimunud tehingute kohta raamatupidajale ikkagi äriühingu juhatuse liige. Pealegi ei käsitle VO ebaõigelt vormistatud raamatupidamiskirjendeid, nagu kaebuses väita püütakse, vaid kaebaja poolt rikutud OÜ Mobitex deklareerimiskohustust, s.t ebaõigete andmete kajastamist maksudeklaratsioonides. Seejuures väidab kaebaja eksitavalt, et ettevõtte deklaratsioonid on nõuetekohaselt parandatud. OÜ Mobitex esitas parandusdeklaratsioonid enne maksuotsuse tegemist ning neis kajastatud asjaolud on maksuotsuse tegemisel arvesse võetud. Samas ei kõrvaldanud OÜ Mobitex parandusdeklaratsioonide esitamisega maksusumma määramise vajadust, s.t OÜ Mobitex ei esitanud kontrollitud perioodil nõuetekohaselt parandatud ja õigete andmetega maksudeklaratsioone.

1. Ebaõige on kaebaja väide, et maksuhaldur venitas põhjendamatult maksuotsusele eelnenud kontrollimenetlusega, mille tõttu suurenesid OÜ Mobitex intressid. MTA 11.10.2016 otsusega vähendati OÜ-lt Mobitex intresse ajavahemike eest, millal maksuhaldur kontrollimenetluse käigus toiminguid ei teinud. Seega on maksuotsusele eelnenud kontrollimenetluse põhjendamatut pikkust Mobitex OÜ intressisumma vähendamisega arvesse võetud. 6
2. OÜ Mobitex taotles maksuvõla ajatamist üksnes viisil, et äriühing tasub igakuiselt 250 eurot. Nimetatud suurusega igakuised maksed ei oleks aga taganud maksusumma laekumist enne aegumist. Pärast maksuotsuse tegemist ei olnud kaebaja kui OÜ Mobitex juhatuse liige enam huvitatud OÜ Mobitex maksuvõla tasumisest. OÜ Mobitex tegevusega seonduvaid asjaolusid on kirjeldanud Tallinna Halduskohus 21.12.2019 kohtumääruse haldusasjas nr 3-16-2055 p-s
3. Samuti ei kasutanud kaebaja OÜ Mobitex juhatuse liikmena Xxxxxxxx kasutusvalduse lepingust tulenevaid võimalusi kinnistu kasutamise eest tasu nõudmiseks Xxxxxxxx kinnistu omanikult ega ka OÜ-lt Mobitex. Seega rikkus kaebaja OÜ Mobitex juhatuse liikmena tasumiskohustust mitte ainult kontrollitud perioodil, vaid ka pärast maksuotsuse tegemist.
4. Kaebaja esitab mitmeid etteheiteid VO-le seetõttu, et vastustaja ei ole kogu 10.10.2016 maksuotsuse ja selle aluseks oleva kontrollakti sisu VO-s otseselt kajastanud, vaid piirdunud viidetega. VO õiguspärasuse tagamiseks ei ole vajalik kõiki eelnevalt juba kajastatud asjaolusid taas üle korrata, vaid piisab viidetest. Pealegi on maksuotsuses kajastatud asjaolud läbinud kohtuliku kontrolli. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub VO-s toodud seisukohtadega (vt HKMS § 165 lg 2) ning põhjendab otsust järgmiselt.
6. VO tegemisel on MTA tuginenud

§ 8lg-le 1, §-le 41 ja §-le 96.

Kaebaja hinnangul ei ole maksukohustuse määramiseks

§-s 41 märgitud alused täidetud, kuna maksukohustus on aegunud ning lisaks ei ole õigeaegselt tagatud kaebaja ärakuulamisõigust. 42.

§ 8

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt peavad äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks olema täidetud järgmised eeldused:

1. a)juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi;
2. b)rikutud on kohustust tagada

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 12; 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, p 12).

§ 96

lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (Riigikohtu 27.11.2012 otsus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap h;

§ 96lg 5).

Nimetatud eeldused on praegusel juhul täidetud ning XXile tehtud VO tühistamiseks ei ole alust.

1. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et MTA koostas OÜ-le Mobitex 10.10.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/031473-187, millega MTA määras äriühingule täiendavalt tasumiseks maksukohustusi summas 20 832 eurot ning nimetatud maksuotsus on jõustunud. Määratud maksukohustust ei ole OÜ Mobitex ka tasunud. Õige on kaebaja tähelepanek, et vaatamata maksuotsuse jõustumisele tuleb vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud tuvastada vastutusotsuses ja sellele eelnenud vastutusmenetluses. 10.10.2016 maksuotsuses ei olnud maksuhaldur tuvastanud äriühingu juhatuse liikme tahtlust, kuna see polnud maksukohustuse tekkimiseks vajalik. VO-s asus maksuhaldur seisukohale, et tahtlus siiski esines. Õige on kaebaja seisukoht, et maksuotsuse formaalne õigusjõud laieneb ainult äriühingule, seega OÜ-le Mobitex. Sisuliselt on maksuhaldur teinud maksuotsusega siduvalt kindlaks äriühingu õigusvastase käitumise. Kuna äriühingu juhatuse liige on selle seaduslik esindaja, siis laieneb see hinnang ka tema käitumisele ning õiguskindluse huvides ei saa riik kord kindlaks tehtud asjaolusid ja neile antud hinnanguid hakata vastutusotsuse menetluses, mis kujutab endast maksuotsuse menetluse jätkumenetlust, ilma pikemata ümber hindama. Olulist funktsiooni täidab seejuures isiku ärakuulamine, ilma milleta ei saa õigusriigis õigusi kitsendava haldusotsuse järeldusi isikule laiendada. Kaebaja oli OÜ Mobitex juhatuse liikmena maksuotsuse menetlusse kaasatud ning ta kuulati selles menetluses juhatuse liikmena volitatud esindaja kaudu ka ära (vt MTA lisa nr 19, Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-357, p 16). 7
2. Seega võib äriühingule eelnevalt tehtud maksuotsust kasutada tõendina vastutusotsuse põhjendamisel. Maksuhaldur võib vastutusotsuses viidata maksuotsuses tuvastatud asjaoludele või seal esitatud tõenditele. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu, milline põhjuslik seos tuleb tuvastada. Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või muudel põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-117-13). Vaidlustatud VO-s on MTA välja toonud, et seisuga 08.07.2019 on OÜ Mobitex maksuvõlg kokku summas 49 058,61 eurot (põhivõlg 23 108,38 eurot ning intress 25 950,23 eurot). Nimetatud summa koosneb maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksustamisperioodide septembrist 2014 kuni veebruarini 2015, aprillist kuni juunini 2015 ning septembri 2015 maksukohustustest, samuti perioodidel oktoober 2016, november 2016, august 2017, september 2017, detsember 2017, jaanuar 2018 ning september 2018 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressidest. VO-ga nõutakse kaebajalt 32 168,57 eurot, mis koosnebki maksuotsusega OÜ-le Mobitex täiendavalt tasumisele määratud maksukohustustest kogusummas 20 832 eurot ning nimetatud maksusummadelt seisuga 10.04.2018 arvestatud intressidest kogusummas 11 336,57 eurot.
3. Kaebaja väidete kohaselt on OÜ Mobitex deklaratsioonid nõuetekohaselt parandatud. OÜ Mobitex esitas juuli, septembri, oktoobri 2014 parandusdeklaratsioonid 18.08.2016, s.o enne maksuotsuse tegemist (vt MTA lisa nr 4). Seega tuli MTA-l parandusdeklaratsioonides esitatud andmetega maksuotsuse tegemisel arvestada, mida MTA on ka teinud. Kohus nõustub vastustajaga, et parandusdeklaratsioonidega ei kõrvaldanud OÜ Mobitex maksusumma määramise vajadust.
4. Kaebaja heidab vastustajale ette, et OÜ Mobitex soovis maksuvõlga ajatada, kuid maksuhaldur keeldus ajatamisest õigusvastaselt.

§ 112

lg 2 järgi võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning §-s 112 lõikes 4 nimetatud asjaolusid. MTA jättis 08.01.2018 otsusega nr 13-1/9 rahuldamata OÜ Mobitex maksuvõla ajatamise taotluse. OÜ Mobitex taotles maksuvõla ajatamist üksnes viisil, et äriühing tasub igakuiselt 250 eurot. Nimetatud suurusega igakuised maksed ei oleks taganud maksusumma laekumist enne aegumist (MTA lisa nr 93). Kohtu hinnangul on MTA keeldumise alused põhjendatud. MTA kohustus on tagada, et maksud laekuksid riigile tähtaegselt ning riik ei kannaks kahju. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis 28.03.2018 otsuse nr 3-16-2055 p-s 12, et OÜ Mobitex maksuvõla ajatamisest keeldumine oli õiguspärane, kuna MTA-l on vastava otsuse langetamisel ulatuslik diskretsiooniõigus. Kaebaja ei ole ka kaebuses välja toonud, et OÜ Mobitex oleks soovinud suurendada summat selliselt, et maksukohustus oleks tasutud enne selle aegumist. 47. Kaebaja leiab, et ei ole oma kohutusi rikkunud raske hooletuse tulemusel, mistõttu on maksuvõla sissenõudmine kaebajalt vastutusotsuse tegemise seisuga aegunud.

§ 98lg 1 järgi on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral, sealhulgas maksuvõla tekkimisel käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud isiku poolt kuriteo toimepanemise korral, on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. MTA asus VO-s järeldusele, et kaebaja suhtes kohaldub viieaastane aegumistähtaeg, kuna kaebaja rikkus tahtlikult

-st ja maksuseadustest tulenevaid maksukohustusi. Vanim tasumata OÜ Mobitex maksukohustus pärineb 2014. a septembrist (käibemaks).

§ 99

lg 1 p 2 kohaselt peatub maksusumma määramise aegumine maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.03.2018 otsusega (jõustus 28.04.2018) haldusasjas nr 3-16-2055 OÜ Mobitex kaebuse 10.10.2016 maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata. See tähendab, et maksusumma määramise tähtaeg peatus perioodiks 13.12.2016 kuni 28.04.

1. Seega saabub 8 vanima maksusumma määramise tähtaeg 05.03.
2. Ebaõige on ka kaebaja väide, et maksuhaldur venitas põhjendamatult maksuotsusele eelnenud kontrollimenetlusega, mille tõttu suurenesid OÜ Mobitex intressid. MTA vähendas 11.10.2016 otsusega OÜ-lt Mobitex intressi perioodi 09.06.2016– 10.10.2016 eest, kokku summas 2792,89 eurot (vastustaja lisa nr 3). Seega on maksuotsusele eelnenud kontrollimenetluse põhjendamatut pikkust Mobitex OÜ intressisumma vähendamisega arvesse võetud.
3. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et maksuhaldur koostas VO enne, kui kaebajale tagati ärakuulamisõigus. VO-st nähtuvalt edastas maksuhaldur kaebajale 24.05.2019 VO projekti nr 137/00966-2 54, mis toimetati kaebajale kätte e-posti kaudu 24.05.
4. VO projektist nähtuvalt tuli kaebajal esitada 10 päeva jooksul projekti kättesaamisest arvates arvamus ja vastuväited projektile. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja esitas vastuväited tähtaegselt, kuid MTA kinnitusel ei jõudnud vastuväited tehnilistel põhjustel pädeva ametnikuni. Samas arvestas MTA kaebaja vastuväidetega ning käsitles neid vaidlustatud 26.07.2019 otsuses nr 13-7/00966-3-
5. Eelnevaga tagas MTA kaebaja ärakuulamisõiguse tulenevalt

§ 13lg-st 1.

49. MTA on lugenud kaebaja süü vormiks tahtluse. Tahtlus tähendab võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtluse puhul peab äriühingu seaduslik esindaja mõistma, et rikub

§-s 8 nimetatud kohustusi (s.o kohustust tagada esindatava

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine) ning soovima nimetatud kohustusi rikkuda (nt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 14; 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 16). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda kaudsete tõendite ja asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 20; 12.06.2013 otsus nr 33-1-17-13, p 16; 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 18). Kohus nõustub MTA-ga ning ei pea eluliselt usutavaks kaebaja seisukohti, et kaebaja oli deklaratsioonide ning parandusdeklaratsioonide esitamisel eksituses.

1. VO p-s 3 on põhjendatud kaebaja tahtlust järgmiselt: 1) kaebaja oli äriregistri kande kohaselt OÜ Mobitex ainus juhatuse liige perioodil 24.03.2004– 10.04.2018 ning alates 10.04.2018 äriühingu likvideerija. Vastuses MTA korraldusele vastas kaebaja, et peale kaebaja ei olnud äriühingul teisi volitatud esindajaid. Ligipääs OÜ Mobitex emaksuametisse sisselogimiseks perioodil maist 2014 kuni 10.04.2018 oli raamatupidajal, kes korraldas ka nimetatud ajal raamatupidamist. Äriühingu maksukohustuste osas teostasid kontrolli peale raamatupidaja ka kaebaja. OÜ-s Mobitex otsustas rahade liikumise üle perioodil maist 2014 kuni 10.04.2018 kontrolli kaebaja ja raamatupidaja, sh kassa üle. OÜ Mobitex pangakaardid olid väljastatud perioodil maist 2014 kuni 10.04.2018 kaebajale ja autojuhtidele. OÜ Mobitex internetipangas omas ligipääsu- ja ülekandeõigusi perioodil maist 2014 kuni 10.04.2018 üksnes kaebaja. Kaebaja esitas ka raamatupidajale arveid jms dokumente, mida OÜ Mobitex raamatupidamises kajastada 20.05.2014–10.04.
2. OÜ Mobitex nimel teostas tehinguid ajavahemikul mast 2014 kuni 10.04.2018 üksnes kaebaja. Kaebaja on ka OÜ Mobitex likvideerija, kuna äriühing lõpetas majandustegevuse seoses üldise majandussurutisega, sh rahvusvahelises transiidiäris (vt vastustaja lisa nr 87). Eelnevast tuleneb, et kaebaja omas ainuisikulist kontrolli OÜ Mobitex tegevuse üle maksuvõla tekkimise perioodil, s.o septembrist 2014 kuni veebruarini 2015, aprillist 2015 kuni juunini 2015 ning septembris
3. Seega kõnealuste maksustamisperioodide TSD ja KMD deklaratsioonide esitamise ning tasumise tähtajad saabusid kaebaja juhatuse ainuliikmeks oleku ajal. Kaebaja seisukoht, et ta ei valda raamatupidamisega seonduvat, mistõttu tegeles OÜ Mobitex raamatupidamisega, sh deklaratsioonide esitamisega raamatupidaja, on paljasõnaline. Kaebaja omab pikaaegset ettevõtlusega tegelemise kogemust (u 15 aastat), millest võib järeldada, et kaebajal on piisavalt teadmisi äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise kohta. Isegi kui arvestada, et kaebaja ei valda raamatupidamist spetsiifiliselt, peab ta 9 aru saama tehingutega seonduvast, sh sellest, millised tehingud kuuluvad maksustamisele (vt äriseadustiku § 187 lg 1 ja lg 2). 2) kaebaja tegi teadlikult OÜ Mobitex nimel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ning kajastas teadlikult OÜ Mobitex raamatupidamises kõnealuste väljamaksetega seotud kuluarveid, eesmärgiga vähendada äriühingu poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu ning viia ettevõtlusest raha välja tulumaksuvabalt. XXi eesmärgiks oli jätta OÜ Mobitex maksukohustused täitmata. Kaebaja ei nõustu, et kodukontori investeeringud täitsid ainult kaebaja või kaebaja lähedaste huve seoses Xxxxxxxx hoone ja kinnistuga, kuna hoone tegutses avatud kodukontorina. Kaebaja möönab, et raamatupidamises oleks pidanud kõiki kulutusi proportsionaalselt jagama nii ettevõtte kui kinnistu omanike vahel, et tasakaalustada kodukontori kasutusega kaasnevat ebamugavust pereliikmetele. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 28.03.2018 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-16-2055, et OÜ Mobitex kasutab Xxxxxxxx ruume oma ettevõtluses, kuid Xxxxxxxx ehitamise ja korrastamisega seotud kulud ei ole seotud OÜ Mobitex ettevõtlusega ega maksustatava käibega. Kulutused on tehtud XXi ja tema perekonna huvides ning OÜ Mobitex üksnes kasutab XXi ja tema abikaasa omandis olevat kinnisasja. Asjaolu, et söögilaua taga töötab kaebaja huvides XX või tema abikaasa või et raamatupidaja istub elamu verandal, ei saa järeldada, et kinnistu korrastamiseks tehtud kulutused on tehtud ettevõtluse tarbeks. Samuti pole määrav, et toas asuvad ettevõtte arvuti ja raamatupidamisdokumendid. Kohus nõustub kaebajaga, et ringkonnakohus ei ole eraldiseisvalt tuvastanud kaebaja süüd, kuid eelnev ei olnud ka vajalik. Samas ei nõustu kohus, et MTA-l puudus õigus tugineda haldusasjas nr 3-16-2055 tuvastatud asjaoludele. Kuna kaebaja oli OÜ-s Mobitex ainuosanik ja juhatuse liige, saab teha ühese järelduse, et kaebaja tegi teadlikult otsused äriühingu rahaliste vahendite kasutamise osas.
4. Kaebaja viitab, et VO-s ei ole arusaadav, millistest tehingutest/arvetest kaebaja vastutus tuleneb. Kohus eelnevaga ei nõustu. MTA on VO p-s 3 alapunktis b, mis viitab MTA 10.06.2016 kontrollaktile nr 12.2-3/031473-14, välja toonud tehingud, mis kuuluvad maksustamisele. Kaebaja ei ole vaides ega kaebuses MTA väiteid tehingute osas ümber lükanud – see kohustus tuleneb

§ 150lg-st 1.

Lisaks on VO lisas 1 esitatud OÜ Mobitex saldopäringus maksudeklaratsioonide kaupa esitatud OÜ Mobitex tasumata maksunõuded. Samuti on OÜ Mobitex põhivõla kujunemine toodud maksustamisperioodide kaupa VO tabelis 2 lk-del 10 ja 11. OÜ Mobitex intressiarvestus on toodud VO lisades 11 ja kaebajalt sissenõutava intressi osa lisas 17. 52.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

st ja maksuseadusetest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Äriühingu juhatuse liikme

§-st 8 tulenev vastutus on ühtlasi kohustus korraldada äriühingu majandustegevust selliselt, et sellest tekkivad maksukohustused oleksid tegelikud, õigeaegselt deklareeritud ning tasumisele kuuluvad maksusummad tasutud. Juhatuse liige vastutab selle kohustuse täitmise eest isegi juhul, kui ta delegeerib vastava kohustuse täitmise mõnele teisele isikule. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud aru, et juriidilise isiku juhatuse liikmena vastutab ta ka juriidilise isiku tegevuse õiguspärase korraldamise eest. Kaebaja omab pikaaegset äriühingu juhtimise kogemust, mistõttu ei saa ta VO-le vastu vaielda pelgalt väitega, et ta ei tunne raamatupidamise spetsiifikat. Kaebaja ei ole ka väitnud, et raamatupidaja on kaebaja tahte vastaselt esitanud ebaõigeid deklaratsioone kaebaja nimel. VO-ga kaebajalt nõutav maksuvõlg on tekkinud ajal, mil kaebaja oli ainus ettevõtte juhatuse liige.

1. Õige ei ole kaebaja lähenemine, et puuduvad õigusaktid ja kohtupraktika selle kohta, millises osas on lubatud deklareerida investeeringuid kodukontorites. KMS § 29 lg 4 sätestab, et kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii KMS § 29 lgs 1 nimetatud tehingute tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha ainult KMS § 29 lg-s 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik KMS § 29 lg-s 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu eristada ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel kasutatava kauba või 10 teenuse sisendkäibemaksust, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri otsusega, lähtudes kauba või teenuse tegelikust kasutusest. KMS § 2 lg 6 sätestab, et omatarve on maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta võõrandamine ja teenuse tasuta osutamine, samuti ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta kasutamine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimisvõi kontrollorgani liikme poolt isiklikuks tarbeks või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Kui kaebaja on deklareerinud sisendkäibemaksu täies ulatuses ja maksuhalduri hinnangul ei ole see põhjendatud, on maksuhalduril analoogselt võimalik tuvastada ettevõtlusega seonduv proportsioon ja piirata ülejäänud osas sisendkäibemaksu mahaarvamist või maksustada seda omatarbena. Kui ettevõtlusega mitteseonduvas osas on tegemist kaebaja juhtorgani liikmele tehtud hüvega, on nimetatud osa põhjendatud maksustada erisoodustusena TuMS § 48 lg-te 1 ja 4 ning SMS § 2 lg 1 p 7 alusel (vt nt Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1601).
2. MTA 08.07.2019 vastutusotsus nr 13-7/00966-3 ja 26.07.2019 otsus nr 13-7/00966-3-2 on õiguspärased ning tühistamiseks puudub alus, mistõttu jääb kaebus rahuldamata.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole kohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11