) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tekitanud hagejale kahju seoses kassatsioonkaebuse tähtaegselt esitamata jätmisega.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud 5 juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või selle hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Pooled ei vaidle, et hageja on kostjale esitanud kahju hüvitamise nõude käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduses 04.08.
lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kostja väide, et advokaadibürood ei sõlmi kõikide isikutega ühesugustel tingimustel lepinguid on veenev. Asjaolu, et hageja on allkirjastanud kliendilepingu, ei luba iseenesest järeldada nagu tegemist oleks olnud tüüptingimustega lepinguga, mille tingimusi ei oleks pooled saanud eraldi läbi rääkida ja kokku leppida erinevalt sellest, mis kliendilepingus kirjas oli. Samas, on ka veenev hageja väide, et nõude esitamise tähtajas pooled eraldi läbirääkimisi ei pidanud, mistõttu võib kohtu arvates siiski kliendilepingu punkti 4.2. pidada tüüptingimuseks, sest kostja kasutas seda 6 kliendilepingu sõlmimisel, kuid vaidlust ei ole, et pooled ei olnud selles punktis eraldi läbi rääkinud.
lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
lg 3 p 9 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse teisele lepingupoolele ette ebamõistlikult lühike tähtaeg nõude esitamiseks, sealhulgas määratakse ebamõistlikult lühike lepingust või seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, et aegumistähtaja lühendamine lepingus oleks lepingust tulenevaid hageja õigusi ja kohustusi piiranud selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine oleks võinud muutuda küsitavaks. Kohus nõustub kostjaga, et lepingus kaheteistkümnekuulist tähtaega saab pidada mõistlikuks ajaks, et selle aja jooksul kaaluda, kas üleüldse esitada nõue, pöörduda ka õigusnõustaja või erinevate nõustajate poole nõu saamiseks ning lõpuks esitada nõue. Kostja väidet kinnitab ka hageja enda tegutsemine, kus hageja ongi kaheteistkümne kuu jooksul esitanud seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega nõude kahju hüvitamiseks, kuid teinud seda kostja kindlustusandjale nõude esitamisega (I kd t.l. 184). Seega, kui hageja tegelikkuses sai kahju hüvitamise nõude esitada kostja kindlustusandjale hüvitamiseks kaheteistkümne kuu jooksul, siis on mõistlik arvata, et hageja oleks saanud samasuguse nõude esitada ka kostjale., mistõttu on veenev kostja väide, et kaheteistkümnekuulist hagi aegumise tähtaega ei saa mitte kuidagi pidada ebamõistlikult hagejat kahjustavaks. Kohtu arvates ei luba kohtu eelnevat seisukohta iseenesest ümber lükata ka asjaolu, et hageja nõude esitamise kaheteistkümne kuu jooksul tegeles kodu vahetusega ja sotsiaalsete probleemidega, et kaheteistkümne kuuline nõude esitamise tähtaeg oleks ebamõistlik, sest kostja kindlustusandjale sai hageja kahju hüvitamise nõude esitada hoolimata samadest tegevustest, mille tõttu ta väidetavalt ei saanud kostja vastu nõuet esitada. Samas tuleks tüüptingimuse tühisust ja sellega seonduvaid asjaolusid hinnata nende sõlmimise aja hetkega, mistõttu hilisemad hageja toimetused seoses kodu vahetusega ja sotsiaalsed probleemid ei saakski kuidagi mõjutada lepingu sisule hinnangu andmist. Kohus leiab, et kaheteistkümnekuuline tähtaeg nõude esitamiseks ei ole ebamõistlikult kahjustav tüütingimus, sest isikul on võimalus selline nõue siiski esitada, kuid teha seda siis kaheteistkümne kuu jooksul. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Juhul kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 137 lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. 7 Lähtudes eeltoodust tuleb kaheteistkümnekuulist hagi aegumise tähtaega hakata lugema ajast, mil hageja sai teada kostja kohustuste rikkumisest, et nõuda kahju hüvitamist.
lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast kohustuse tekkimist.
lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast
Seega tuleb kohtul pooltevahelise kliendilepingust tuleneva nõude aegumistähtaja alguse tuvastamiseks teha kindlaks millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks pärast kliendilepingu väidetavat rikkumist. Pooled ei vaidle, et hagejat teavitati kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmisest telefoni teel 18.09.2015, 20.09.2015 oli hageja teadlik täitemenetluse uuendamisest ning 07.10.2015 soovitas vandeadvokaat hagejale, et kahju hüvitamise nõudega pöörduda kindlustusandja poole (I kd t.l. 150-151). Seega on põhjendatud arvata, et hageja pidi olema hiljemalt 07.10.2015 teadlik, et kostja kohustuste rikkumise tõttu on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Kohtu arvates on mõistlik aeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks kaks kuud kahjunõudest teadasaamisest, s.o. 07.12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.