← Eesti

2-19-15783/57

Obsah (16)§ 168§ 171§ 158§ 162§ 22§ 104§ 165§ 65§ 29§ 23§ 150§ 170§ 172§ 173§ 84§ 175

2-19-15783 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15783 Tsiviila

§ 168tähenduses.

  1. Vabastada Terje Eipre pankrotihalduri kohustustest J M (pankrotis) pankrotimenetluses.
  2. Jätta pankrotimenetluse kulud võlgnik J M (pankrotis) kanda.
  3. Määrata pankrotihaldur Terje Eipre tasuks 1721,25 eurot, millele lisandub käibemaks 344,25 eurot, kokku 2065,50 eurot. Tasu kuulub välja mõistmisele võlgnikult (sh osaliselt pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi arvelt) Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (arveldusarve nr xxx) kasuks.
  4. Jätta pankrotihalduri taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata.
  5. Algatada J M (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
  6. Määrata võlgniku usaldusisikuks M N (isikukood xxx).
  7. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 23.09.
  8. Kohus edastab käesoleva määrusega võlgnikule usaldusisiku aruande vormi, mis tuleb hiljemalt nimetatud kuupäevaks täidetuna ning koos nõutavate tõenditega kohtule esitada. Vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise kohtumääruses ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
  9. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  10. Toimetada kohtumäärus kätte võlausaldajale, võlgnikule, pankrotihaldurile ning usaldusisikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
  11. Harju Maakohtu 20.01.2020 määrusega kuulutati võlausaldaja Merkem Invest OÜ avalduse alusel välja J M pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Terje Eipre. 19.06.2020 esitas pankrotihaldur kohtule pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, mille palub kinnitada. Koos jaotusettepanekuga esitas pankrotihaldur kohtule ka raugemisaruande, milles teatab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 30.06.2020 määrusega, mis jõustus 31.07.
  12. 2

(7)2-19-15783 2. Pankrotihalduri poolt esitatud raugemisaruande kohaselt toimus J M pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek 04.05.2020, kus tunnustati nõudeid kogusummas 151 993,53 eurot. Vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks puuduvad. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedes tulenevad nõuded puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis puuduvad. Massikohustuste suuruseks käesolevas menetluses on 0,16 eurot (pangakulu). Pankrotimenetluse kuludeks on ajutise halduri bürookulud 59 eurot koos käibemaksuga (tasutud); ajutise halduri tasu deposiidist 1428 eurot koos käibemaksuga (tasutud); arvestuslik halduri tasu 2065,50 eurot koos käibemaksuga (tasumata); võlausaldaja Merkem Invest OÜ menetluskulud 1455 eurot (tasumata) ning võlausaldaja Merkem Invest OÜ poolt tasutud deposiidi summad (tasumata). Pankrotihaldur toob aruandes välja, et võlgniku arvelduskonto algjääk oli 43 eurot. Deposiidi vahenditest laekus 3500 eurot ajutise halduri ja halduri tasu katteks. Halduri andmetel puudub võlgnikul igasugune sissetulek pankrotimenetluse jooksul. Krediidiasutustes võlgnikul raha deponeeritud ei ole. Pankrotimenetluses olev hetke deposiidi jääk 2013 eurot. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul turuväärtust omav vara. Haldurile teadaolevalt on võlgnikul olnud ainult üks kohtuvaidlus Harju Maakohus tsiviilasjas nr. 2-19-2234, mis on tänaseks võlgniku suhtes lõppenud. Seega käesoleva aruande koostamise ajaks puuduvad võlgnikul nõuete tunnustamise vaidlused ning muud kohtuvaidlused. Senises menetluses kogutud ja analüüsitud andmete kohaselt ei ole antud juhul halduri hinnangul tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tekkinud süülise käitumise tulemusel (ülejõu elamine, ebamõistlikud rahapaigutused, mille tulemusel on kogunenud suured võlad, lisaks on võetud palju laene ja pole teenitud viimase aasta jooksul töötasu), kuid haldur ei tuvastanud otseselt

§ 171lg 2 ettenähtud alust.

Võlgniku suhtes on täitemenetlusi, sh lõpetatud, kokku ca 21 erinevat menetlust. Vanim täitemenetlus pärineb aastast 2003, suurem osa menetlustest on algatatud aastast

  1. Haldurile teadaolevalt on võlgnik ennast Töötukassasse arvele võtnud alates 02.09.
  2. Tänaseks pole võlgnik uut töökohta leidnud. Pankrotihalduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Seoses kohustustest vabastamise menetlusega toob haldur välja, et tema hinnangul ei muudaks võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma senist käitumist ja hakkaks tegelema tulutoova tegevusega võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Halduri arvates oleks kohustustest vabastamise menetluse algatamine arvestades võlgniku senist käitumist, sh. töötamise vältimist perspektiivitu. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku määrata vastavalt

§ 158

lg-le 6 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiit 3000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Kui deposiiti ei tasuta, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu.

  1. Pankrotihalduri tasu taotluse kohaselt taotleb ta tasu määramist tunnipõhise arvestuse alusel. Pankrotihalduril on oma ülesannete täitmiseks kulunud 20,25 tundi arvestusega 85 eurot tunnis, millest tulenevalt on taotletav tasu summas 1721,25, millele lisandub käibemaks 344,25 eurot, kokku 2065,5 eurot. Haldur esitas koos tasu taotlusega kohtule ka taotluse menetlusabi saamiseks, kuivõrd vahendite puudumise tõttu ei ole võimalik katta kulusid summas 1 464,70 eurot (sh halduri tasu ja menetluskulud). Seega palub haldur rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi riigi vahenditest veel tasumata (st. pankrotivaras vahendid puuduvad) halduri tasu ja muude menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga 1 464,70 eurot. Pankrotihalduri tasu ja menetlus kulutuste katteks anda menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse võlgnikult välja, summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Haldur palub kohtul mõista võlgnikult välja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks pankrotimenetluses puuduv summa 988,30 eurot (koos käibemaksuga).
  2. Kohus tegi 09.09.2020 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja 3

(7)2-19-15783 pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 16.09.
  1. Tähtaja jooksul nimetatud summat tasutud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
  2. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 6. Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et J M (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

7.

§ 168

näeb ette, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.

§ 104

lg 1 kohaselt võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument käesoleva seaduse § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. Lg 2 ütleb, et kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas. Käesoleval juhul on halduri aruandest lähtuvalt esitanud võlgnik vastuväited järgmiste nõuete osas: xxx AS - vastuväide viivise nõudele 15 903.42 EUR; Kohtutäitur Hille Kudu – vastuväide kohtutäituri tasule summad 594.50 EUR; xxx - vastuväide viivisenõudele summas 93 750 EUR; K P – vastuväide kogu nõudele; xxx - vastuväide kogu nõudele; xxx – vastuväide viivisenõudele summas 685.28 EUR; xxx – vastuväide viivisenõudele summas 1444.18 EUR; xxx vastuväide viivisele 16607.50 EUR. Seega ei ole võlgniku poolt vaidlustatud nõuete suhtes käesolev kohtumäärus täitedokumendiks

§ 168tähenduses, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlausaldajad esitanud hagi oma nõuete tunnustamiseks. 4

(7)2-19-15783 8.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Terje Eipre tuleb vabastada J M (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 9.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. 10. Haldur on viidanud, et soovib tasu määramist

§ 65

lg 11 alusel, mille kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Kohtu hinnangul ei kohaldu kohaldu asjas

§ 65

lg 11, kuivõrd võlgniku pankrot ei ole välja kuulutatud

§ § 171 lõike 11 alusel. Kohus kuulutas J M pankroti välja 20.01.2020

§ 29

lg-te 2 ja 3 alusel, kuivõrd võlausaldaja tasus kohtu deposiiti ajutise halduri poolt taotletud summa pankrotimenetluse kulude katteks. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse alles 20.02.2020. Seega lähtub kohus käesoleval juhul haldurile tasu määramisel

§ 65

lg-st 12, mille kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. 11.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

  1. Kohus leiab, et halduri poolt taotletavas ulatuses tasu kinnitamine põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Halduri tunnitasumäär 85 eurot jääb seadusega sätestatud piiridesse. Kohus määrab seega pankrotihaldur Terje Eipre tasuks 1721,25 eurot, millele lisandub käibemaks 344,25 eurot, kokku 2065,50 eurot. Tasu kuulub väljamõistmisele Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (arveldusarve nr xxx) kasuks.
  2. Pankrotihaldur on oma aruande resolutsiooni punktis 3 palunud kohtul kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 5 007,66 eurot (sh. käibemaks). Samas on haldur oma aruandes välja toonud, et käesolevaks hetkeks on kinnitamata pankrotimenetluse kuluks üksnes pankrotihalduri tasu summas 2065,50 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd muud pankrotimenetluse kulud on kohtu poolt varasemalt (st pankrotimäärusega) kinnitatud, siis puudub vajadus neid uuesti kinnitada. 14.

150 lg 4 ütleb, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul on võlausaldaja pankrotiavaldus 5

(7)2-19-15783 rahuldatud ning pankrot välja kuulutatud põhjusel, et võlausaldaja on tasunud deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotivara käesolevas pankrotimenetluses puudub. Kuivõrd pankrotiavaldus rahuldati, siis jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuna võlausaldaja poolt tasutud deposiidi eesmärgiks on pankrotimenetluse kulude katmine, siis kuulub pankrotihalduri tasu deposiidi jäägi arvelt ka tasumisele. Kohus on pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi jäägi summas 2013 eurot kandnud 05.06.2020 määruse alusel vastavalt halduri taotlusele võlgniku arvelduskontole. Nimetatud ulatuses asub deposiidi jääk halduri kinnitusel hetkel ka võlgniku kontol. Kohus määrab seega, et pankrotihalduri tasu kuulub mõistmisele võlgnikult (sh osaliselt pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi arvelt). 15. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus võlgnikule menetlusabi andmiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 183 lg 2 ütleb, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad.

§ 150

lg 11 ütleb, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, mõistab kohus halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seega näeb viidatud säte ette, millises ulatuses ning millistel alustel hüvitatakse pankrotimenetluses riigi vahenditest pankrotimenetluse kuludest halduri tasu. Nagu kohus ka varasemalt viitas, ei ole käesoleval juhul võlgniku pankrot välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, mistõttu ei esine

§ 150lg-s 11 viidatud alust pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks.

Lisaks on käesoleval juhul olemas võlausaldaja poolt tasutud deposiit, mille arvelt on suures osas võimalik kanda pankrotihalduri tasu. Ülejäänud pankrotimenetluse kulud on kohus niikuinii jätnud võlgniku kanda. 16.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on 20.02.2020 esitanud kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Võlgnik on esitanud avalduse hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. 17. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Kohus leiab, et tuleb algatada J M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. 18.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest ei nähtu, et võlausaldajate üldkoosolek oleks teinud ettepanekuid usaldusisiku määramiseks. Küll aga on kohtule esitatud nõusolek, mille kohaselt on M N nõus hakkama J M usaldusisiku kohustusi täitma. Haldur on 6

(7)2-19-15783 avaldanud, et tal puuduvad vastuväited usaldusisiku määramise osas. Kohus määrab seega M N (xxx) täitma võlgniku usaldusisiku kohustusi. 19. Kohus selgitab võlgnikule ja usaldusisikule nende kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132).

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. 20.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. Kohus lisab aruande vormi käesolevale määrusele. 21.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.