KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18

) § 178 lg 1 ja 4 tähenduses. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et hageja huvi oleks laenulepingut sõlmides varasema tagamise huviga muutunud.

§ 178lg 4 kohaselt tekib kohustusega ühinemisel solidaarkohustus.

Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt

§-des 145, 149 ja 152 sätestatut. Maakohus oli seisukohal, et abieluvaralepingu p-s 3.3 on pooled sisuliselt kokku leppinud, et kumbki pool ei saa ise oma käitumisega tekitada teisele poolele kohustusi. Seega ei välista lepingu p 3.3 hageja õigust tagasinõuet esitada

§ 178

lg 1 ja 4 ning

§ 152lg 1 alusel.

1. Maakohus tuvastas hageja pangakonto väljavõtte alusel, et perioodil 01.01.2015 – 30.05.2017 on hageja kontolt laenulepingu nr 09220124535 katteks tehtud makseid kokku summas 11 930,88 eurot. Perioodil 31.05.2017 – 10.09.2018 on hageja kontolt laenu katteks tasutud 569,22 eurot. Seega kokku on hageja kontolt laenu katteks tasutud 12 500,10 eurot. Konto väljavõtetelt sama perioodi kohta nähtub, et kostja ja kostja õe poolt on hageja kontole kantud 5027 eurot. Hageja pangakontodelt küll nähtub, et perioodil 01.01.2015 – 10.09.2018 on hageja teinud kontole sularahamakseid kokku summas 5260,22 eurot, kuid asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et selles ulatuses raha oleks hageja saanud kostjalt või tema õelt pangalaenu maksete hüvitamiseks. Maakohus tuvastas vaidluse all oleva laenumakse 569,22 euro kohta, et hageja tegi nimetatud makse 30.03.2018 ning kostja tasus 20.04.2018 laenuandjale 575 eurot. Kohus tuvastas panga 25.02.2019 tõendi alusel, et kostja makse arvestati 30.04.2018 sissenõutavaks muutunud laenumakse katteks. Seega ei tasunud hageja 30.03.2018 makset pangale alusetult, vaid kostja kohustuse täitmiseks. 3 Eeltoodule tuginedes on hageja õigustatud esitama tagasinõude kostja vastu kokku summas 7472,75 eurot.
2. Maakohtule esitatud If P&C Insurance AS kindlustuspoliisilt nähtub, et kindlustusmaksete osas on kindlustusvõtjaks kostja ja kindlustusperioodideks on olnud 01.03.2015 – 29.02.2016 ja 01.03.2016 – 28.02.
3. Järelikult oli If P&C Insurance AS-i suhtes kohustatud isikuks kostja. Maakohus tugines

§-dele 78 lg 1 ja 4, 1018 lg 1 p 2 ja 1023 lg

1. Maakohus nõustus hagejaga selles, et kostja eest kindlustusmaksete tasumine vastas kostja huvile ja vähemalt eeldatavale tahtele selleks, et kostja kohustus tasuda kindlustusmakseid oleks täidetud ja säiliks kindlustuskaitse. Maakohus tuvastas, et perioodil 01.01.2015 – 30.05.2017 on hageja pangakontolt tasutud kindlustusmakseid kokku summas 204,72 eurot. Pangakonto väljavõtetelt ei ole võimalik tuvastada, et hagejale oleks kindlustusmaksete tegemiseks raha andnud kostja või kostja õde. Muid vastuväited peale selle, et hagejale andis kindlustusmakseteks raha kostja ja kostja õde, kostja hageja nõudele ei esitanud. Seega on hageja nõue kostja vastu summas 204,72 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus luges põhjendatuks ka seadusjärgse viivisenõude nii laenumaksete kui ka kindlustusmaksete osas. APELLATSIOONKAEBUS
2. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3. Esimene laen AS-ist SEB Pank võeti abielu ajal ning seda abieluvaralepinguga ei jagatud. Edasised laenulepingud olid varasemate laenude refinantseerimised. Seega on tegemist järjestikuste laenulepingute muutmistega, mistõttu kandis hageja samasugust vastutust laenulepingute täitmise eest nagu kostja. Abieluvaralepingu sõlmimise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 20 lg 2 sätestas, et perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Abielulahutus jõustus 18.10.2016, seega alates sellest ajast tuleb kohustused lugeda kohustusteks, mis ei ole tehtud perekonna huvides ning alates sellest ajast on hagejal võimalik nõuda kostjalt hüvitist. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et 27.10.2012 laenulepingu puhul ei ole tegemist varasemate lepingute muutmisega, vaid uue laenulepinguga.
4. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sõlmis 27.10.2012 laenulepingu kostja kohustuse täitmise tagamiseks. Maakohus leidis, et abieluvaralepingu p 3.3 ei välista tagasinõudeõigust, kuid ei ole seda põhjendanud. Samuti ei antud kostjale võimalust tõendada, et tegemist ei olnud kohustuse täitmise tagamisega.
5. Kindlustusmaksete osas leiab kostja, et kuna need on olemuselt seotud laenulepingu täitmisega, mis oli sõlmitud perekonna huvides, siis puudub hagejal nõue kindlustusmaksete hüvitamiseks. Ebaõige on maakohtu viide käsundita asjaajamise sätetele, kuivõrd hageja ajas kindlusmaksete tasumisega ka enda asja. VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Tsiviilasjast nähtuvalt sõlmisid pooled 06.11.2008 abieluvaralepingu, mille 3.1 kohaselt jäi kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX kostja lahusvaraks. Samuti jäid punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt kostja lahusvaraks kostja nimel võetud ja võetavad varalised õigused ja kohustused ning hageja lahusvaraks hageja nimel võetud ja võetavad varalised õigused ja kohustused. Punkti 3.3 kohaselt kannavad pooled ühist varalist vastutust ainult ühiselt võetud varaliste kohustuste eest, muul juhul vastutab kumbki abikaasa oma nimel võetud kohustuste eest oma lahusvaraga.
9. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole hageja väide, et kostja oleks enne abieluvaralepingu sõlmimist oma nimel laenulepingu sõlminud. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kostja sõlmis AS-iga SEB Pank laenulepingu kinnistu ostmise finantseerimiseks enne abieluvaralepingu sõlmimist. Kostja ei ole sellele maakohtus vastu vaielnud. Lisaks on kostja seda selgelt kinnitanud ringkonnakohtule 12.06.2020 esitatud menetlusdokumendis. 08.04.2009 sõlmis kostja, AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingu refinantseerimiseks, laenulepingu Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga. Sellega, et tegemist oli varasema laenulepingu refinantseerimisega, on kostja nõustunud 12.06.2020 seisukohas. Kuna abieluvaralepingu p 3.1 kohaselt oli kostja nimel võetud ja võetavad varalised kohustused kostja lahusvaraks, siis oli AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus ja 08.04.2009 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus kostja lahusvaraks. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tegemist oli poolte ühise kohustusega abieluvaralepingu p 3.3 järgi. Nimetatud punkti järgi kannavad pooled ühist varalist vastutust ühiselt võetud kohustuste eest. Punktide 3.1 ja 3.2 järgi on aga hageja või kostja nimel võetud varalised kohustused vastava poole lahusvara. Vaidlus puudub, et kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX jäi kostja lahusvaraks ning laenulepingud sõlmiti kostja nimel. Seega oli kohustuste puhul tegemist kostja lahusvaraga.
10. 27.10.2012 sõlmiti Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga laenuleping. Laenulepingust nähtub, et see sõlmiti 08.04.2009 laenulepingu refinantseerimiseks. Laenulepingusse oli kostja kõrvale laenusaajana kaasatud ka hageja. Arvestades, et AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingu alusel ostetud kinnistu jäi kostja lahusvaraks, AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust ja 08.04.2009 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus oli kostja lahusvara, mida kostja ei suutnud täita, siis saab hageja poolt 27.10.2012 laenulepingu sõlmimist hinnata kui hageja ühinemist kostja kohustusega võlausaldaja nõude tagamiseks

§ 178

lg 1 ja lg 4 alusel.

§ 178

lg 1 järgi võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine).

§ 178lg 4 sätestab, et kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus.

Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt käesoleva seaduse §-des 145, 149 ja 152 sätestatut. Vastavalt

§ 152

lg-le 1 läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et hagejal on tema poolt tasutud laenusummade osas tagasinõude õigus kostja vastu. Maakohtus leidis põhjendatult, et abieluvaralepingu p 3.3 ei välista 5 hageja tagasinõudeõigust, kuna kohustusega ühinemise eesmärgiks oli kostja lahusvaraks olnud kohustuse tagamine.

1. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust kostja väide, et tal ei olnud võimalust maakohtus tõendada, et hageja ei sõlminud laenulepingut kostja kohustuse tagamiseks. Kui kostja leidis, et tema õigust tõendite esitamiseks on rikutud, siis saanuks ta esitada tõendid ringkonnakohtule. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, milliseid tõendeid ta soovis esitada ega ole esitanud tõendeid ka ringkonnakohtule.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega kindlustusmaksetega seonduva nõude osas. Maakohus leidis õigesti, et kindlustuslepingu järgi oli kohustatud isikuks kostja, hageja täitis kindlustusmaksete tasumisega kostja kohustust ning hagejal on tasutud kindlustusmaksete osas kostja suhtes käsundita asjaajamisest tulenev tagasinõude õigus. Kolleegium märgib, et kostja apellatsioonkaebuse väide, et kindlustusmaksed olid olemuslikult seotud laenulepinguga, on uus väide. Seetõttu jätab kohus selle väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Pealegi on abieluvaralepingu p 3.1 kohaselt kostja nimel võetud ja võetavad varalised õigused ja kohustused kostja lahusvara. Vaidlust ei ole, et kindlustusleping sõlmiti kostja nimel, mistõttu on abieluvaralepingu p 3.1 järgi kindlustuslepingust tulenevad kohustused kostja lahusvara.
3. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et tõendamata on kostja väide, et hageja sai vaidlusaluste laenu- ja kindlustusmaksete tegemiseks raha kostjalt ja kostja õelt. Kostja ei ole maakohtu järeldust apellatsioonkaebuses ka vaidlustanud.
4. Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et kui kostja ei võta omaks hageja väidet, et esimene laenuleping sõlmiti kostja poolt enne abieluvaralepingut, siis palus hageja kohustada AS-i SEB Pank väljastama kosjaga sõlmitud laenulepingu, samuti kohustada Luminor Bank AS-i väljastama Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja kostja vahel 08.04.2009 sõlmitud laenulepingu. Kolleegium märgib, et kuna kostja on väite, et esimene laenuleping sõlmiti enne abieluvaralepingut, 12.06.2020 menetlusdokumendis sõnaselget omaks võtnud, siis tuleb lugeda, et hagejal ei ole taotlust tõendite väljanõudmiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
6. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud.
7. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 1020 eurot. Apellatsioonkaebuse vastuses on hageja palunud välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Hageja esitatud arvete kohaselt on esindajal kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 5,5 tundi ning 12.06.2020 menetlusdokumendi koostamisele 3 tundi. Esindaja tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
8. Arvestades apellatsioonimenetluse menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja poolt tehtud toiminguid, peab ringkonnakohus esindaja ajakulu põhjendatuks. Samuti ei ületa 6 esindaja tunnitasu keskmist tunnitasu määra. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 1020 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 7