KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. augustil 2020 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-20-2823 (2440,20,002590) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi se

§ 207lg 2, § 217 lg 1, § 214, § 2171 lg 1, § 242 lg 1, § 248 lg 1, § 249 lg 2, § 2618; LKinld

S § 81 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško Menetlusalune isik RESOLUTSIOON Mihhail Bobkov, isikukood 38303205214, xxx kodanik, emakeel xxx keel, elukoht xxx, töökoht X, e-post xxx VTMS § 29 lg 1 p 1, § 107 lg 1 p 1, § 108-113, § 136 lg 1, § 137 lg 1, 2, 3, kohus OTSUSTAS:

1. Lõpetada väärteomenetlus Mihhail Bobkovi AutoVS § 68 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt süüdistuses, et Mihhail Bobkov isikuna, kelle suhtes kohaldub AutoVS § 36 lg 1 sätestatud nõue ehk vedu teostava isiku kohutusliku koolituse läbimise nõue, teostas 03.06.2020 kella 13:55 paiku tasulist autovedu Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, ei olnud eelnevalt läbinud nõuetekohast autojuhi ameti- ja täiendkoolitust, isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu.
2. Lõpetada väärteomenetlus Mihhail Bobkovi

§ 207

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt süüdistuses, et ta juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud üle 3500 kg täismassiga veoautost koosnevat autorongi, millega teostas AutoVS § 2 lg 1 p 1 kohast veosevedu 03.06.2020 kell 13:55, tulles koormaga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mootorsõidukiga (Volvo FH-480 registreerimismärgiga xxx) ja haagisega (KRONE SDP 27 registreerimismärgiga xxx), millel oli tehnonõuetele vastavuse kontrollis eelnevalt tuvastatud oluline rike või puudus, mistõttu ei ole eelpool nimetatud autorongi lubatud kasutada veoseveoks, - isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 1 / 20 3. Lõpetada väärteomenetlus Mihhail Bobkov

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt süüdistuses, et 05.06.2020 kell 21:00 sõiduki kontrollimisel ei esitanud haagise KRONE SDP 27 registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistust või selle koopiat. Mihhail Bobkov ei olnud kantud liiklusregistrisse nimetatud haagise omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana ning omanik, kasutaja ega vastutav kasutaja ei viibinud kontrollimise hetkel sõidukis,- väärteotunnuste puudumise tõttu. 4. Mihhail Bobkov süüdi tunnistada

§ 214

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et juhtides mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut vastavalt

§-le 131 lg 1 ( mille järgi on analoog- või digitaalse sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik töö- puhke ja muu aja arvestamiseks), jättis digitaalsesse sõidumeerikusse sisestamata oma autojuhi kaardi kuuel perioodi, nimelt: - 05.06.2020 kell 20:18 - 03.06.2020 kell 13:55 - 31.05.2020 kell 18:30 - 24.05.2020 kell 03:09 - 20.05.2020 kell 04:39 - 09.05.2020 kell 15:31 - 08.05.2020 kell 14:41. 5. Mihhail Bobkov süüdi tunnistada

§ 249

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et juhtides veoautot, teostades vedu, rikkus regulaarsele puhkeajale kehtestatud nõudeid ( Euroopa Nõukogu määruse art 8 lg 2) perioodil 20.05.2020 alates kella 04:39 kuni 21.05.2020 kella 04:39, kasutades juhi regulaarse ööpäevase puhkeaega kestvusega 5 tundi ja 18 minutit, kuigi nõutav puhkeaeg on mitte vähem kui 9 tundi. 6. Mihhail Bobkov süüdi tunnistada

§ 211

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et juhtis 05.06.2020 kell 21:00 sõidukit, mille sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll, viimane kontroll oli teostatud 25.01.2018, rikkudes Euroopa Nõukogu määrusega art 23 lg 1 järgi mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerikule kehtestatud nõudeid. 7. Mihhail Bobkov süüdi tunnistada

§ 2618

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, aga nimelt selles, et juhtis 05.06.2020 kell 21:00 avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot Volvo FH-480 registreerimismärgiga xxx, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu. 8. Mihhail Bobkov süüdi tunnistada LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, aga nimelt selles, et juhtis 05.06.2020 kell 21:00 sõidukit Volvo FH-480 registreerimismärgiga xxx, millel ei olnud kohustuslikku liikluskindlustust. KarS § 63 lg 1 alusel mõista Mihhail Bobkovile raskeima sanktsiooni alusel

§ 249

lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 120 trahviühikut summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Rahatrahv 480 eurot tuleb 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE

1. 2 / 20 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920400002621 ja selgitus „Mihhail Bobkov 4-202823 rahatrahv“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Mihhail Bobkov süüdi tunnistada

§ 248

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et juhtides sõidukit perioodil 13.05.2020 kella 07:44 kuni 13.05.2020 kella 17:17 ei kasutanud pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi vähemalt 45minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15-minutilise sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga, rikkudes Euroopa Nõukogu määruse 561/2006 art 7 sätet, juhi sõiduaja pikkus 5 tundi ja 30 minutit. Mõista Mihhail Bobkovile

§ 248

lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut summas 80 (kaheksakümmend) eurot. Rahatrahv 80 eurot tuleb 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920400002605 ja selgitus „Mihhail Bobkov 4-202823 rahatrahv“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Mihhail Bobkov süüdi tunnistada

§ 2171

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et 05.06.2020 kell 21:00 kontrollimisel jättis esitamata salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid, rikkudes mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõudeid -Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 165/2014 art 36 lg 1 ja 2 ja

§ 88

lg 10, seda perioodi kohta, nimelt: - 08.05.2020 kella 00:00 kuni 12.05.2020 kella 15:41; - 13.05.2020 kella 17:20 kuni kella 17:47; - 18.05.2020 kella 17:42 kuni kella 19:04; - 19.05.2020 kella 11:54 kuni kella 12:34; - 19.05.2020 kella 18:52 kuni 20.05.2020 kella 09:57; - 21.05.2020 kella 01:12 kuni 22.05.2020 kella 10:52; - 22.05.2020 kella 19:32 kuni 05.06.2020 kella 21:00, Mõista Mihhail Bobkovile karistuseks

§ 2171lg 1 järgi rahatrahv 140 trahviühikut summas 560 (viissada kuuskümmend) eurot.

Rahatrahv 560 eurot tuleb 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920400002618 ja selgitus „Mihhail Bobkov 4-202823 rahatrahv“. 3 / 20 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse ärakirjad edastada Mihhail Bobkov’ile e-posti aadressile ja PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (või kättesaadavusest) ehk hiljemalt 20.08.2020 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 30.09.2020 Kohtuotsus rahatrahvide osas jõustub 15-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 16.10.2020 juhul, kui ükski menetluspool ei ole otsuse peale apellatsiooni esitanud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 05.06.2020 koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi liikluspolitseinik A. R. väärteoprotokolli, millest nähtuvalt süüdistatakse Mihhail Bobkovi selles, et tema 05.06.2020 asukohas Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, Tallinn-Narva 161 km pani toime järgneva väärteo: - juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid juht jättis digitaalsesse sõidumeerikusse sisestamata oma autojuhikaardi kuuel perioodil ( perioodid on väärteoprotokollis loetletud); - ei esitanud kontrollimisel salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 seitsme perioodi kohta ( perioodid on väärteoprotokollis loetletud), rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid; - rikkus regulaarsele puhkeajale kehtestatud nõudeid kahel perioodil ( perioodid on väärteoprotokollis loetletud); - rikkus vaheajale kehtestatud nõudeid – pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15- minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30- minutilise vaheajaga; - sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll, kuna viimane kontroll oli teostatud 25.01.
2. Seega ei taganud juht meeriku korrapärast toimimist ja selle nõuetekohast kasutamist; - teostas 03.06.2020 kella 13:55 paiku tasulist autovedu, tulles koormaga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki ning juht ei olnud eelnevalt nõuetekohaselt läbinud autojuhi ameti- ja täiendkoolitust; - juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit; - juhtis avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautut, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu; - mootorsõidukil puudus liikluskindlustus; 4 / 20 - juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud üle 3500-kilogrammise täismassiga (N3) kategooria veoautot; - juhil ei olnud kontrollija nõudel esitamiseks kaasas haagise registreerimistunnistust või registreerimistunnistuse koopiat. Juht ei olnud kantud liiklusregistrisse omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana ning omanik, kasutaja ega vastutav kasutaja ei viibinud kontrollimise ajal sõidukis. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2, Autoveoseaduse § 36 lg 1, 2, § Liiklusseaduse § 73 lg 2, 7, § 131 lg 1, § 130 lg 1, § 131 lg 1, § 38 lg 2, § 130 lg 1, § 131 lg 3, § 1904 lg 2 sätteid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liikluskindlustuse seaduse § 81, Autoveoseaduse § 68, Liiklusseaduse § 207 lg 2, § 217 lg 1, § 214, § 2171 lg 1, § 242, § 248 lg 1, § 249 lg 2, § 2618 järgi. Algul peab kohus peatuma järgmisel probleemil. Eeskätt märgib kohus, et väärteoprotokollile tuginedes (väärteotoimik lk 8) mitte ainult keskmisele isikule, vaid ka kohtunikule on raske aru saada, millised asjaolud suhestuvad mis teoga, samuti millist õigusakti ja millist sätet teoga on rikutud ja millise karistusseaduse alusel on tegu väärteona karistatav. Faktiliste asjaolude kirjeldus kujutab ennast katkestamatult esitatud teksti, milles punktid ja komad on omal kohal, kuid faktide esitlus ei anna võimalust mõista, kas ja millal lõpeb üks tegu või rikkumine ja algab järgmine. Kohus möönab, et sel juhul oleks tegu menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumisega, sest väärteoprotokollis lk 8 sõnastatud süüdistuses on isikul ennast kaitsta või isikut kaitsta kas oluliselt raskendatud või isegi võimatu. Kohus selgitas isikule kohtuistungil lahti, mis tegu, millise karistusseaduse alusel karistatav (konkreetsemalt kontrollitav kohtuistungi salvestise alusel) ja küsis seejärel, kas isik on konkreetses teos ennast süüdi tunnistab. Kohus komponeeris süüdistuses kirja pandud faktid järjestikusse, esile on toodud teo toimepanemise koht, aeg, tegu, mis õigusnormi teoga rikutud ja mis karistusseaduse alusel on see karistatav. Kohus esitles süüdistise nii, nagu on see esitatid kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtul tekkis veendumus, et vähemalt pärast kohtu selgitusi, milles isik konkreetselt ja mis seaduse alusel süüdistatakse, oli isikule süüdistus piisavalt arusaadav ja tal oli võimalik kujundada oma seisukohta ja ennast kaitsta. Kohus leiab, et tegutsedes sellisel viisil, ei olnud kohtu poolt rikutud menetlusseaduse piiri ja isikule sai puuduliku süüdistuse sisu kohtuistungil selgeks tehtud. Väärteoasjades ei kohaldata võistleva protsessi reegleid, puudub professionaalne süüdistaja (prokurör) ja professionaalse kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik. Samas on kohus kohustatud arutama väärteo asjas täies ulatuses, selgitades välja nii süüdistust toetavaid kui ka süüdistust ümberlükkavaid asjaolusid. Lähtudes ausa menetlemise põhimõttest, tegigi kohus isikule kohtuistungil selgeks, mis konkreetne süüdistus on talle esitatud. Kohtuväline menetleja ei avaldanud kohtuistungil kordagi, et kohus oleks süüdistusest kuidagi valesti aru saanud või oleks süüdistust kergemeelselt korrigeerinud. Nüüd analüüsib kohus esitatud süüdistust rikkumiste episoodide kaupa, näitab, millised faktilised asjaolud on tuvastatud ja millistes ei ole vaidlust, kontrollib, kas tuvastatud faktilised asjaolud vastavad süüdistuses kirjeldatud faktidele ja lõpuks annab tuvastatud ja süüdistuses esitatud faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu. Ei ole vaidlust faktis, et menetlusalune isik, Mihhail Bobkov, on X OÜu töötaja (lk 29 ). Mis valdkonnas tegutseb X OÜ, selliseid tõendeid väärteotoimikus ei ole, kuid vaidlust ei ole faktis, et Mihhail Bobkov teostas autovedu autoveoseaduse mõttes. Menetlusalune isik seda ei eita. Vaidlust ei ole faktis, et 05.06.2020 oli menetlusalune isik peatatud veoseveo teostamisel liiklusjärelevalve käigus ja isikule ja autole teostati kontroll. 5 / 20
3. Autoveoseaduse § 68 järgi kvalifitseeritav rikkumine Isikule on selles osas esitatud järgmine süüdistus, et olles isik, kelle suhtes kohaldub AutoVS § 36 lg 1 sätestatud nõue ehk vedu teostava isiku kohutusliku koolituse läbimise nõue, teostas 03.06.2020 kella 13:55 paiku tasulist autovedu Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, ei olnud eelnevalt läbinud nõuetekohast autojuhi ameti- ja täiendkoolitust. Isik tunnistas süüd osaliselt, selgitades, et vastav koolitus on tal tegelikult läbitud. Kuid tema viga on selles, et ta ei saanud kätte vastavat kaarti maanteeametist. Koolitust kinnitav tunnistus on tal olemas. Koolitus oli läbitud aprill- mai 2020 Jõhvi autokoolis kaugõppes. Ta küsis koolitajalt, kuidas edasi ja talle selgitati, et dokumendid edastab koolitaja maanteeametile, kaart tuleb vormistada maanteeametis. Ta teadis, et pidi minema maanteeametisse, maksma riigilõivu ja saama kätte kaart. Muid tõendeid, peale menetlusaluse isiku ütluste, ei ole kohtule esitatud ega väärteotoimikus ole midagi, mis puudutaks eelnimetatud süüdistuse episoodi. Menetlusaluse isiku ütlused ei ole millegagi ümber lükatud. Seega, leiab kohus tuvastatuks, et isikul on vastav koolitus läbitud, koolitaja tunnistus on välja antud, koolitaja on maanteeametile vastavad andmed edastanud, vastavat koolitust kinnitavat maanteeameti kaarti ei ole isik endale vormistanud ja kontrollimisel ei olnud tal esitada kontrollijale vajalikku dokumenti. Isikule on esitatud süüdistus ainult selles, et ta teostas autovedu 03.06.2020, olles isik, kellel ei olnud vastav koolitus läbitud. Ei ole vaidlust küsimuses, et menetlusalune isik on autojuht autoveoseaduse § 36 lg 1 mõttes, kellele kohaldub nõue olla koolitatud. Nimetatud õigusnorm sätestab: „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti“. Menetlusalusele isikule ei kohaldu ükski erand autoveoseaduse § 36 lg 3 mõttes. § 36 lg 5 näeb ette, et autojuhil peab olema koolituse läbimist kinnitav maanteeameti antud pädevustunnistus. Ilmselt seda dokumenti peab silmas menetlusalune isik, kui selgitab, et koolitus oli läbitud, kuid vastav kaart maanteeametis ei olnud vormistatud. § 36 lg 6 näeb ette, et koolituse läbimist tõendatakse liiklusregistri andmete, pädevustunnustuse või Euroopa Nõukogu määruse 1072/2009 art 5 ettenähtud juhitunnistusega. § 38 näeb ette pädevustunnistuse väljaandmise korra, mille lg 6 sätestab kohustuse tasuda riigilõiv. Õigusliku raamistiku kohaselt, pidi menetlusalusel isikul olema läbitud vastav koolitus, vormistatud pädevustunnistus. Kontrollijale piisab kas pädevustunnistust või andmeid otse liiklusregistrist, et veenduda koolituse läbimises. Kohtuliku arutamise käigus on menetlusaluse isiku ütlustega tuvastatud, et menetlusalusel isikul oli 03.06.2020 ajaks koolitus läbitud, kuid pädevustunnistus ei ole vormistatud. Järelikult ei olnud ega saanudki vastavaid andmeid liiklusregistris olla. Autoveoseaduse § 68, mille järgi isik süüdistatakse, näeb ette vastutuse autoveo teostamise eest koolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris. Selline süüdistus ei ole aga menetlusalusele isikule esitatud. Teda süüdistatakse autoveo teostamises isiku poolt, kellel ei ole koolitus läbitud. Seega, menetlusalust isikut ei saa süüdi tunnistada autoveoseaduse § 68 järgi, sest isikule ei ole esitatud süüdistust, et ta teostaks autovedu koolitust tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris ( kuigi selline vastav tegu on tuvastatud ja isik 6 / 20 ise seda ei eita). Kohtuliku arutamise käigus ei ole võimalik enam süüdistuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid muuta. Selles osas on väljakujunenud kohtupraktika, üks viimastest, Riigikohtu lahend 02.04.2018, 4-16-9132/51, kohus peab vajalikuks tuua tsitaat: „
4. Kohtupraktikas on selgitatud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli
6. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. detsembri
10. a otsus asjas nr 3-1-1-88-14, p 6.3).“ Autoveo teostamine isiku poolt, kellel ei ole läbitud vastav koolitus on üks fakt; autoveo teostamine koolituse läbimist kinnitava dokumendita või kandeta liiklusregistrisse on sisu poolest muu süüdistuse fakt. Kohus selgitab kohtuvälise menetlejale, et autoveoseadus ei näe ette vastutust autoveo teostamise eest isiku poolt, kellel ei ole läbitud vastav koolitus. Samuti ei näe autoveoseadus ette vastutust autoveo teostamise eest isiku poolt, kes on rikkunud koolituse läbimise ja selle läbimist kinnitavate dokumentide vormistamise muid reegleid. Karistatavad on ainult konkreetsed ( autojuhi ametikoolitusega seotud) rikkumised autoveoseaduse § 67 ja 68 järgi. Seega kohtuväline menetleja on süüdistuse esitanud valesti ja selline viga ei ole enam kõrvaldatav. Seadus paneb karistusliku vastutuse sõltuvusse faktist, kas isik teostab autovedu koolitust kinnitava dokumendita või liiklusregistrisse kandeta (autoveoseaduse § 68), või kas isikul on koolituse läbimist kinnitav dokument esitada kontrollijale, seda aga ainult rahvusvahelisel autoveol (autoveoseaduse § 67). Sellel põhjusel jõuab kohus järeldusele, et isiku tegu, nagu on see süüdistuses kirjeldatud, ei ole karistatav autoveoseaduse § 68 järgi, samuti ei vasta süüdistuses kirjeldatud tegu mingile muule väärteokoosseisule. Väärteomenetlus autoseaduse § 68 järgi kuulub lõpetamisele isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 2.

§ 207

lg 2 järgi kvalifitseeritav rikkumine Väärteoprotokollist on võimalik aru saada, et isikule on süüdistus esitatud selliselt, et: ta juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud üle 3500 kg täismassiga veoautost koosnevat autorongi, millega teostas AutoVS § 2 lg 1 p 1 kohast veosevedu 03.06.2020 kell 13:55, tulles koormaga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mootorsõidukiga (Volvo FH-480 registreerimismärgiga xxx) ja haagisega (KRONE SDP 27 registreerimismärgiga xxx), millel oli tehnonõuetele vastavuse kontrollis eelnevalt tuvastatud oluline rike või puudus, mistõttu ei ole eelpool nimetatud autorongi lubatud kasutada veoseveoks. Menetlusalune isik tunnistas end süüdi osaliselt ja selgitas kohtuistungil, et auto haagisega käis ta tehnilisel läbivaatusel, täpsemalt aega ta ei mäleta, autol ja haagisel olid avastatud teatud rikked ja tehnoülevaatus pikendati ühe kuu võtta, mille kestel võib sõita, kuid peab avastatud rikked ära parandama. Ta ei teadnud, et sõita saab, kuid tööd teha ei tohi. Selles episoodis on tõenditest kohtule esitatud: Lk 19, sõiduki xxx vastutav kasutaja on X OÜ ja üks kasutajatest on Mihhail Bobkov; 7 / 20 Lk 33, sõiduki taustakontroll lehest nähtub, et veoautol xxx kehtib tehnoülevaatus kuni 30.06.2020; Lk 34, sõiduki xxx tehnoülevaatuse kontrollkaardist nähtub, et ülevaatus oli teostatud 20.05.2020, otsustus – esitada kordivale ülevaatusele, eelmine ülevaatus kehtib kuni 30.06.2020, avastatud 4 väheolulist riket ja 3 olulist riket, nimelt vasak lähitulelaterna valgusallikas on defektne, eesmised ääretulelaterna valgusallikad on defektsed, sõidumeeriku paigaldusplaat ei ole korras. Haagise kohta ei ole esitatud ühtki tõendit, välja arvatud menetlusaluse isiku ütlused. Tehnoülevaatuse kontrollkaardiga lk 34 on kinnitatud menetlusaluse isiku ütlused, et tehnoülevaatus oli pikendatud kuni 30.06.2020.

§ 207näeb ette vastutuse: „

§ 207

lg 2 järgi ettenähtud väärteokoosseis on täidetud juba siis, kui isik juhib kontrolli mitteläbinud sõidukit või autorongi, milles on kontrolli mitteläbinud haagis, kui veoauto või autorongi täismass on üle 3500 kg. Lk 19, sõiduki xxx registreerimistunnistusest nähtub, et sõiduki täismaas on 20000 (ühik ei ole näidatud, eeldatav, et kg). Nimetatud sõidukil kehtis tehnoülevaatus kuni 30.06.2020 vastavalt tehnoülevaatuse kontrollkaardile lk

1. Taustakontrolli lehest lk 33 nähtub muuhulgas, et sõiduki andmetesse on sisustatud info, et sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus kuni 30.06.
2. Haagise osas andmeid ei ole, kuid menetlusaluse isiku ütlustel, kehtis 03.06.2020 ka haagise ülevaatus. See ütlus ei ole millegagi ümber lükatud. Seega 03.06.2020 juhtis menetlusalune isik sõidukit xxx haagisega ehk juhtis autorongi, millel kehtis tehnoülevaatus kuni 30.06.
3. Asjaolu, kas isik teostas autovedu, kas ületas sõidukiga piiri või sõitis ainult isiklikul põhjusel, ei oma

§ 207

lg 2 väärteokoosseisu puhul mingitki tähtsust, mistõttu neid asjaolusid kohus ei kontrolligi. Liiklusseadusest, autoveoseadusest ei nähtu sanktsiooninormi, millega oleks karistatav menetlusaluse isiku tegu, mis seisnes selles, et teostades autovedu 03.06.2020, juhtis ta sõidukit, millel oli 20.05.2020 avastatud oluline rike, kuigi tehnoülevaatuse kehtivus oli pikendatud kuni 30.06.2020. Autoveoseadus ei näe ette ka vastutust veose veo teostamise eest sõidukiga, millel on eelnevalt avastatud oluline rike. Mistõttu on tähtsusetu süüdistuses näidatud faktiline asjaolu, et isik sõitis üle piiri veosega, teostas autovedu sõidukiga, millel eelnevalt oli avastatud oluline rike. Seega puuduvad menetlusaluse isiku tegevuses väärteokoosseisu tunnused ja väärteomenetlus

§ 207lg 2 järgi kuulub lõpetamisele.

3.

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritav rikkumine 8 / 20 Väärteoprotokollist on võimalik aru saada, et isikule on süüdistuse esitatud

§ 242

lg 1 järgi selliselt: 05.06.2020 kell 21:00 sõiduki kontrollimisel ei esitanud haagise KRONE SDP 27 registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistust või selle koopiat. Mihhail Bobkov ei olnud kantud liiklusregistrisse nimetatud haagise omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana ning omanik, kasutaja ega vastutav kasutaja ei viibinud kontrollimise hetkel sõidukis. Kohtuistungil tunnistas isik oma süüd osaliselt ja selgitas ütlustes, et haagise tehniline pass jäi teisse autosse, kuid tal oli tegelikult olemas digitaalne koopia telefonis. Kontrollija ei küsinud, kas koopia on olemas, vaid väitis, et tehniline pass peab olema kaasas. Selles episoodis muid tõendeid ei ole kohtule esitatud ja menetlusaluse isiku ütlused ei ole millegagi ümber lükatud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et 05.06.2020 kandis menetlusalune isik kaasas ja tal oli esitada kontrollijale haagise registreerimistunnistuse digitaalne koopia, mis on taasesitatav telefoni rakendusega.

§ 242lg 1 näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest.

Isikule esitatud süüdistuses ei ole näidatud, millist õigusnormi on isik rikkunud, kuid rikkumise sisu on esitatud arusaadavalt – isik ei esitanud kontrollijale haagise registreerimistunnistust või selle koopia.

§ 88

lg 1 sätestab, et „Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.“ Seega, ei pea ilmtingimata juhil olema kaasas registreerimistunnistus, vaid selline dokument võib olla asendatav koopiana. Menetlusalune isik kinnitas, et tal oli esitada kontrollijale haagise registreerimistunnistuse koopia. Kuna isiku ütlused ei ole millegagi ümber lükatud, on kohtul alust jõuda järeldusele, et isik ei ole

§ 88

lg 1 sätestatut või muud õigusnormi rikkunud.

§ 88

lg 3 näeb ette, et „Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.“

§ 88

lg 1 on üldnorm, mis sätestab kohustuse omada enda juures sõiduki ja/või haagise registreerimistunnistuse, mis on asendatav koopiana.

§ 88

lg 3 on erinorm, mis kehtestab erandit, millal ei peagi isikul registreerimistunnistust üldse kaasas olema – kui ta on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana, või sellised isikud viibivad sõidukis ja tal on kaasas isikut tõendav dokument. Kohus selgitab kohtuvälise menetlejale antud juhtumil materiaalõiguse kohaldamist - kui isikul on kaasas registreerimistunnistuse koopia ( seaduse mõttes ei ole tähtsust, mis viisil see koopia on valmistatud, peamine, et see on tõendanud selle väljastanud asutus, seda loomulikult siis, kui koopia on paberikandjal), ei aktualiseeru

§ 88lg 3 sätestatu.

Kui isikul on kaasas

§ 88

lg 1 mõttes registreerimistunnistuse koopia, ei oma tähtsust, kas isik on liiklusregistrisse kantud või omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis. Seega puudub menetlusaluse isiku teos

§ 242lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseis ja väärteomenetlus kuulub lõpetamisele.

4.

§ 214

järgi kvalifitseeritav rikkumine 9 / 20 Väärteoprotokollist on võimalik aru saada, et isikule on süüdistus esitatud

§ 214

järgi järgmiselt: juhtides mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut vastavalt

§-le 131 lg 1 ( mille järgi on analoog- või digitaalse sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik töö- puhke ja muu aja arvestamiseks), jättis digitaalsesse sõidumeerikusse sisestamata oma autojuhi kaardi kuuel perioodi, nimelt: - 05.06.2020 kell 20:18 03.06.2020 kell 13:55 31.05.2020 kell 18:30 24.05.2020 kell 03:09 20.05.2020 kell 04:39 09.05.2020 kell 15:31 08.05.2020 kell 14:

1. Selles episoodis tunnistas isik süüd täielikult ega vaidlustanud süüdistuses näidatud faktilisi asjaolusid. Menetlusaluse isiku ütlused on kinnitatud tahhograafi andmete arvutiprogrammi väljatrükkidega, millest nähtub, et süüdistuses näidatud ajal jättis menetlusalune isik oma juhikaardi sisestamata sõidumeerikusse, ehk jättis sõidumeeriku kasutamata. 08.05.2020 kasutamata jätmine, isik ületas piiri kl 14.41 ja juhikaart on väljas, lk 72, 75-76; 09.05.2020 kasutamata jätmine, isik ületas piiri kl 15.31 ja juhikaart on väljas, lk 67,70-71; 20.05.2020 kasutamata jätmine, isik ületas piiri kl 04.39 ja juhikaart oli väljas kuni kl 09.57 pesas nr 1 ja pesas nr 2 väljas ka edasi, lk 61,64-66; 24.05.2020 kasutamata jätmine, isik ületas piiri kl 03.09 ja juhikaart oli väljas, lk 51,56-57; 31.05.2020 kasutamata jätmine, isik ületas piiri kl 18.30 ja juhikaart oli väljas, lk 46, 49-50; 03.06.2020 kasutamata jätmine, isik ületas piiri kl 13.55 ja juhikaart oli väljas lk 40, 43-
2. 05.06.2020 sõidumeeriku kasutamata jätmise kohta ei ole väärteotoimikus tahhograafi väljavõtteid. Menetlusalune isik, ei vaidlusta 05.06.2020 sõidumeeriku kasutamata jätmise episoodi.

§ 214

järgi on karistatav mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmine.

§ 131

lg 1 sätestab, et „Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi.“ Seega on menetlusalusele isikule kohustuslik kasutada sõidumeerikut, kuna ta teostab autovedu ehk teeb sõidukiga tööd. Seega leiab kohus tuvastatuks, et menetlusalune isik, juhtides mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut vastavalt

§-le 131 lg 1 ( mille järgi on analoog- või digitaalse sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik töö- puhke ja muu aja arvestamiseks), jättis digitaalsesse sõidumeerikusse sisestamata oma autojuhi kaardi kuuel perioodi, nimelt: - 05.06.2020 kell 20:18 03.06.2020 kell 13:55 31.05.2020 kell 18:30 24.05.2020 kell 03:09 20.05.2020 kell 04:39 09.05.2020 kell 15:31 08.05.2020 kell 14:41 10 / 20 Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 214järgi. Väärteokorras on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu, Kar

S § 15 lg 3. Isik tunnistas kohtuistungil, et kõik muud rikkumised, mis puudutavad töö-, puhkeaega ja muid, on toime pandud tahtlikult. Ta ei varja, et rikkumised on toime pandud, sest oli vaja tööd teha ja raha teenida, ta töötab üksi, peab ülal lapsi. Seega teadis isik, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Isik pane teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. 5.

§ 249

lg 2 järgi kvalifitseeritav rikkumine Väärteoprotokollist on võimalik aru saada, et isikule on süüdistus esitatud järgmiselt: juhtides veoautot, teostades vedu, rikkus regulaarsele puhkeajale kehtestatud nõudeid ( Euroopa Nõukogu määruse 561/2006 art 8 lg 2) perioodil 20.05.2020 alates kella 04:39 kuni 21.05.2020 kella 04:39, kasutades juhi regulaarse ööpäevase puhkeaega kestvusega 5 tundi ja 18 minutit, kuigi nõutav puhkeaeg on mitte vähem kui 9 tundi. Kohtuistungil ei vaidlustanud menetlusalune isik süüdistuses kirjeldatud faktilisi asjaolusid ja tunnistas süüd antud rikkumises. LK 61, menetlusalune isik sõitis Eesti Vabariigi territooriumile. LK 64 ja 65, tahhograafi väljavõte, oli tal kuni 04.39 21.05.2020 oli tal kõige pikem regulaarne ööpäevane puhkeaeg 5 tundi 18 minutit, alates kl 04.39, 20.05.2020 kuni kl 09.57 20.05.2020, kui ta sisestas kaardi ja alustas sõitu.

§ 249

näeb ette vastutuse juhi poolt kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumise eest. Nimelt

§ 249

lg 2 sätestab vastutuse kehtestatust üle kahe tunni lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt. Euroopa Nõukogu määruse 561/2006 art 8 lg 2 sätestab, et „24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht olema võtnud uue ööpäevase puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks.“ Seega pidi menetlusalune isik puhkama vähemalt 9 tundi, kuid puhkas 5 tundi 18 minutit, ehk tema puhkeaeg oli kehtestatust üle kahe tunni lühem. Seega leiab kohus tuvastatuks, et menetlusalune isik, juhtides veoautot, teostades vedu, rikkus regulaarsele puhkeajale kehtestatud nõudeid ( Euroopa Nõukogu määruse 561/2006 art 8 lg 2) perioodil 20.05.2020 alates kella 04:39 kuni 21.05.2020 kella 04:39, kasutades juhi regulaarse ööpäevase puhkeaega kestvusega 5 tundi ja 18 minutit, kuigi nõutav puhkeaeg on mitte vähem kui 9 tundi. Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 249lg 2 järgi.

Menetlusalune isik tegutses väärteo toimepanemisel otsese tahtlusega. Ta teadis, et teostav süüteokoosseisule vastava asjaolu, ehk kasutab kehtestatust ( vähemalt 9 tundi) üle kahe tunni lühemat ööpäevast puhkeaega ( 5 tundi 18 minutit) ja sooviski seda. Isiku soov tuleneb tema enda ütlustest, mille kohaselt rikkuski ta töö- ja puhkeaega tahtlikult, sest soovis teenida raha. 6.

§ 217

lg 1 järgi kvalifitseeritav rikkumine 11 / 20 Väärteoprotokollist on võimalik aru saada, et isikule on süüdistus esitatud järgmiselt: juhtis 05.06.2020 kell 21:00 sõidukit xxx, mille sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll, viimane kontroll oli teostatud 25.01.2018, rikkudes Euroopa Nõukogu määrusega 165/2014 art 23 lg 1 järgi mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku kasutamisele kehtestatud nõudeid. Menetlusalune isik tunnistas süüd kohtuistungil ja ei vaidlustanud süüdistuses näidatud faktilisi asjaolusid. LK 34, sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardist nähtub, et sõidukil on oluline rike sõidumeeriku paigaldusplaat kas puudub, loetamatu või aegunud. Viimane tõend kinnitab, et 05.06.2020 ei olnud sõidumeerik korras. Tahhograafi andmete aruandest lk 38 nähtub, et sõidumeeriku viimane kalibreerimine toimus 25.01.2018 ja järgmine kalibreerimine pidi toimuma mitte hiljem kui 25.01.2020. 25.01.2020 tähtajaks ei olnud sõiduki xxx tahhograaf kalibreeritud. Nõue ei olnud täidetud ka seisuga 05.06.2020. Euroopa Nõukogu määruse 165/2014 art 23 sätestab sõidumeerikute kontrollimise korda. Art 23 lg 1 näeb ette, et „tunnustatud töökojad kontrollivad sõidumeerikuid regulaarselt. Regulaarsed kontrollid tehakse vähemalt iga kahe aasta tagant.“

§ 217

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Iseenesest ei sätesta eelnimetatud sanktsiooninorm vastutust nõuetekohaselt kontrollimata sõidumeeriku kasutamise eest ega üldse sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumise eest. Karistatav on juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumine. Soovides isikut karistada

§ 217

lg 1 alusel, tuleks süüdistuses näidata, et kas ja kuidas isik rikkus juhikaardi kasutamise nõudeid ja milliseid nõudeid. Seda ei ole võimalik süüdistusest välja lugeda ja kohus ise ei saa süüdistust muuta ja hakata süüdistust sisestama uute faktiliste asjaoludega. Kohus on juba sellel teemal kohtuotsuses peatunud ja osutanud kohtupraktikale, vaata Riigikohtu lahend 02.04.2018, 4-16-9132/51. Samas ei ole kohus vabastatud kohustusest anda süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele kohtuvälise menetleja antust erineva õigusliku hinnangu.

§ 211

näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik ei ole töökorras või on nõuetekohaselt plommimata. Kohus leiab, et Euroopa Nõukogu määruse 165/2014 art 23 sätestatud kontrolli mitteläbinud sõidumeerik ( just selline faktiline asjaolu on süüdistuses esitatud) ei ole töökorras. Art 23 lg 2 sätestab, et kontrollide käigus tuleb vähemalt kontrollida järgmist: — sõidumeerik on õigesti paigaldatud ja sõiduki jaoks sobiv; — sõidumeerik on töökorras; — sõidumeerikul on tüübikinnitusmärk; — paigaldustahvel on kinnitatud; — kõik plommid on terved ja kehtivad; — sõidumeeriku külge ei ole kinnitatud manipulatsiooniseadmeid ja puuduvad selliste seadmete kasutamise jäljed. Järelikult, tunnistab sõidumeeriku töökorras olevaks pädev töökoda, kes vastavalt art 23 lg 3 ja 4 võib koostada vastavad aruanded kontrolli ja kalibreerimise kohta. Viimase 25.01.2018 toimunud sõidumeeriku kontrolli käigus tunnistati sõidumeerik töökorras olevaks kuni 25.01.2020, millal tuleks esitada sõidumeerik korralisele kontrollile. 12 / 20 Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegu, mis seisnes selles, et ta juhtis 05.06.2020 kell 21:00 sõidukit xxx, mille sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll, viimane kontroll oli teostatud 25.01.2018, rikkudes Euroopa Nõukogu määrusega 165/2014 art 23 lg 1 järgi mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerikule kehtestatud nõudeid, tuleb kvalifitseerida

§ 211

järgi, sest perioodilise kontrolli mitteläbinud sõidumeerik ei olnud tunnistatud pädeva töökoja poolt töökorras olevaks. Eraldi menetlusdokumendina koostatud kohtuotsuse resolutiivosas on ekslikult märgitud, et isik tunnistatakse süüdi

§ 217lg 1 järgi.

Tegemist on kahetsusväärse tehnilise veaga, mida kohus parandab kohtuotsuse tervikteksti koostamisel. Menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada

§ 211järgi.

Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses väärteo toimepanemisel otsese tahtlusega. Ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ehk juhib kontrolli mitteläbinud sõidumeerikuga varustatud sõidukit. Isik sooviski juhtida sõidukit, mida ta ise ei eita. 7.

§ 261

-8 järgi kvalifitseeritav rikkumine Vastavalt väärteoprotokollile on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus järgmiselt: Ta juhtis 05.06.2020 kell 21:00 avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot Volvo FH-480 registreerimismärgiga xxx, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu. Veoauto xxx, mille täismass on 20000, lk 19, on kaetud teekasutustasu kohustusega. See tuleneb

§ 190

-2 sätestatust, mille kohaselt „teekasutustasu tasutakse üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest.“ Menetlusalune isik tunnistas end süüdi antud rikkumises ega vaidlustanud faktilisi asjaolusid. Menetlusaluse isiku omaksvõtt on kinnitatud maanteeameti andmebaasist teetasu.ee/validatsion väljatrükiga, lk 32, mille kohaselt seisuga 05.06.2020 kl 22.03 ei olnud sõiduki xxx pealt teekasutustasu tasutud.

§ 261

-8 näeb ette vastutuse veoauto juhtimise eest avalikult kasutataval teel, kui teekasutustasu on tasumata. Kohus leiab tuvastatuks, et isik pane teo toime, mis seisnes selles, et ta juhtis 05.06.2020 kell 21:00 avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot Volvo FH-480 registreerimismärgiga xxx, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu. Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 261-8 järgi.

Kohus leiab, et isik tegutses väärteo toimepanemisel otsese tahtlusega. Ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ehk juhib veoautot teel ja auto pealt ei ole tasutud kohustuslik teekasutusmaks. Jätkates sõitu kuni oli peatatud liiklusjärelevalve käigus, manifesteeris isik oma soovi väärteo toimepanemiseks – soovi juhtisa veoautot, kui teekasutusmaks on tasumata. 8. LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritav rikkumine Väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalusele isikule on süüdistus esitatud järgmiselt: ta juhtis 05.06.2020 kell 21:00 sõidukit Volvo FH-480 registreerimismärgiga xxx, millel ei olnud kohustuslikku liikluskindlustust. 13 / 20 Isik tunnistas end süüdi ega vaidlustanud süüdistuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Vaidlust ei ole asjaolus, et isik juhtis veoautot xxx 05.06.2020 kl 21 paiku. Peale isiku omaksvõtu, on kohustusliku liikluskindlustuse puudumine tõendatud lk 33 maanteeameti andmebaasi väljatrükiga, milles on märge, et xxx sõiduk ei oma kehtivat kindlustuslepingut. LKindlS § 81 näeb ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest. Liikluskindlustuse kohustus tuleneb sõiduki xxx osas LKindlS § 3 ja 4, et liiklusregistrisse registreeritud sõidukil peab olema liikluskindlustuse leping. Alust liikluskindlustuse kohustusest vabastamiseks LKindlS § 5 mõttes ei esine. Menetlusaluse isiku omaksvõtu ja lk 33 väljatrükiga on tõendatud, et isik juhtis 05.06.2020 kell 21:00 sõidukit Volvo FH-480 registreerimismärgiga xxx, millel ei olnud kohustuslikku liikluskindlustust. Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud LKindlS § 81 alusel. Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses väärteo toimepanemisel otsese tahtlusega. Ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ehk juhib sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustuse lepingut. Jätkates sõitu kuni oli peatatud liiklusjärelevalve käigus, manifesteeris isik oma soovi väärteo toimepanemiseks – soovi sõita kohustusliku liikluskindlustuse lepinguta. 9.

§ 248

lg 1 järgi kvalifitseeritav rikkumine Väärteoprotokollist nähtub, et isikut süüdistatakse muuhulgas ka selles, et: juhtides sõidukit perioodil 13.05.2020 kella 07:44 kuni 13.05.2020 kella 17:17 ei kasutanud pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15-minutilise sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga, rikkudes Euroopa Nõukogu määruse 561/2006 art 7 sätet, juhi sõiduaja pikkus 5 tundi ja 30 minutit. Menetlusalune isik tunnistas end süüdi ega vaidlustanud süüdistuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Muid tõendeid kohtule ei ole esitatud. LK 22, arvutiprogrammiga töödeldud tahhograafi nädalase väljatrükist 13.05.2020 kohta ei ole võimalik välja lugeda isikule esitatud rikkumist, erinevad sümbolid on üks teise peal, mis teeb võimatuks analüüsi tegemise. Tahhograafi andmete aruanne 13.05.2020 ööpäeva kohta väärteotoimikus puudub. Sellises olukorras rahuldub kohus isiku väärteo toimepanemise omaksvõtuga, et ta ei vaidlusta rikkumist.

§ 248

lg 1 näe ette vastutuse kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt. Euroopa Nõukogu määruse 561/2006 art 7 sätestab: „Pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid.“ 45-minutiline vaheaeg või seda asendav vaheaeg on kehtestatud otsekohaldatava Euroopa Nõukogu määrusega. Seega on menetlusaluse isiku tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 248lg 1 järgi.

14 / 20 Kohus leiab, et isik on väärteo toimepanemisel tegutsenud otsese tahtlusega. Ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ehk teadis, et jätab kehtestatud 45 minutilise puhkeaja kasutamata ja sooviski seda, jätkates sõitu. 10.

§ 217

-1 lg 1 järgi kvalifitseeritav rikkumine Väärteoprotokollist on võimalik aru saada, et isikule on süüdistuse esitatud järgmiselt: 05.06.2020 kell 21:00 kontrollimisel jättis ta esitamata salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid, rikkudes mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõudeid -Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 165/2014 art 36 lg 1 ja 2 ja

§ 88

lg 10, seda perioodi kohta, nimelt: - 08.05.2020 kella 00:00 kuni 12.05.2020 kella 15:41; - 13.05.2020 kella 17:20 kuni kella 17:47; - 18.05.2020 kella 17:42 kuni kella 19:04; - 19.05.2020 kella 11:54 kuni kella 12:34; - 19.05.2020 kella 18:52 kuni 20.05.2020 kella 09:57; - 21.05.2020 kella 01:12 kuni 22.05.2020 kella 10:52; - 22.05.2020 kella 19:32 kuni 05.06.2020 kella 21:00. Menetlusalune isik tunnistas end süüdi ega vaidlustanud faktilisi asjaolusid. Muid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kohus rahuldub sellega, et menetlusalune isik tunnistab rikkumist, kuigi sisulisi ütlusi andnud ei ole. Euroopa Nõukogu määruse 165/2014 art 36 lg 1 ja 2 sätestab, et analoog- ja digitaalse sõidumeeriku puhul on juhil kohustus kontrollijale esitada salvestuslehed, väljatrükid või neid asendavad käsikirjalised kanded. Nimetatud nõus on dubleeritud siseriiklikus seadusandluses:

§ 88

lg 10 alusel, kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juht peab liiklusjärelevalve teostajale esitama sõidumeeriku salvestuslehe või juhikaardi või muu dokumendi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklis 36 nimetatud ulatuses ja tingimustel. Eraldi menetlusdokumendina koostatud kohtuotsuse resolutiivosas on süüdistuses p 10 ekslikult näidatud Euroopa Nõukogu määruse 561/2006, mis on tehniline viga. Õige kirjapilt 165/2014. Kohus parandab kohtuotsuse terviktekstis andmeid määruse rekvisiidi osas.

§ 217

-1 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Isiku omaksvõtuga leiab kohus esitatud süüdistus tõendatuks ja tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 217-1 lg 1 järgi.

Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses väärteo toimepanemisel otsese tahtlusega. Ta teadis, et tal ei ole esitada kontrollijale väljatrükke ega käsitsi täidetud kandeid digitaalse sõidumeeriku andmetest. Isiku soovi jätta vajalikud väljatrükid või asendavad käsitsi täidetud kanded esitamata kinnitab isiku eelnev käitumine – ta tegutses sõitmisel nii, et andmed ei olnud säilitatud – kas jättis juhikaardi sisestamata, ei kasutanud sõidumeerikut. 15 / 20 Kohus ei ole tuvastanud isiku õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS-u

1. peatüki
2. jao mõttes. Kohus leiab, et menetlusalune isik on eelpoolnimetatud väärtegudes süüdi KarS § 32 mõttes. Ta on süüvõimeline, sest on süüdis ja täiskasvanu, KarS § 33 mõttes. KARISTUS KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-11-58-13 p.7), et karistuse mõistmisel reeglina tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus analüüsib algul isiku süü suurust. Kohtuliku arutamise käigus on kinnitust leidnud 7 väärteo toimepanemine:

§ 214

, mis on karistatav kuni 100 trahviühikut ehk kuni 400 eurot

§ 249

lg 2, mis on karistatav kuni 200 trahviühikut ehk kuni 800 eurot või arestiga,

§ 211

, mis on karistatav kuni 100 trahviühikut,

§ 261-8m mis on karistatav kuni 40 trahviühikut ehk 160 eurot, LKind

S § 81, mis on karistatav ku8nio 100 trahviühikut. Ülalnäidatud väärteod on toime pandud kohtu arvates ühe teoga, mis seisnes auto juhtimises, mille juures on tunnus, mis muudab auto juhtimise teo väärteoks - juhikaart sisestamata, puhkeaja valesti kasutamine, sõidumeerik ei vastanud nõuetele, teekasutusmaks on tasumata, liikluskindlustuse lepingu puudumine. Kusjuures

§§ 211, 261-8 ja LKIndl

S § 81 järgi väärteod on toime pandud samal ajal 05.06.2020 õhtul ja samas kohas vastavalt väärteoprotokollile.

§ 214

järgi väärtegu on toime pandud lisaks 05.06.2020 õhtusele episoodile veel ka 20.05.2020 ja teistel kuupäevil.

§ 249

lg 2 on toime pandud 20.05.2020 samal ajal ja samas kohas nagu

§ 214järgi kvalifitseeritav 20.05.2020 episood. Tegude kattuvust arvestades, leiab kohus, et tuleb kohaldada Kar

S § 63 lg 1 sätestatut ja lugeda, et ühe teoga, auto juhtimisega 05.06.2020 ja 20.05.2020, on toime pandud mitu väärtegu. Raskem karistus on

§ 249

lg 2 alusel, kus või karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut 800 eurot või arestiga. Keskmine karistuse määr on rahatrahvi osas 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Kohus leiab, et

§ 249lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteos on isiku süü alla keskmise.

Ta pidi puhkama vähemalt 9 tundi, puhkas aga 5 tundi 18 minutit ehk jättis puhkeajast kasutamata 3 tundi 42 minutit. Samas arvestab kohus süü suuruse määramisel, et puhkeaja rikkumine on üheepisoodiline. Sel juhul on süü suurus vähem, milline see oleks mitmeepisoodilise väärteo puhul.

§ 214

järgi on isiku süü keskmisest veidi suurem, sest ta jättis juhikaardi sisestamata seitsmel perioodil ajavahemikus alates 08.05.2020 kuni 05.06.2020. 16 / 20

§ 211

järgi on isiku süü vähemalt keskmine, sest sõidumeeriku kalibreerimine ja kontroll pidi olema läbitud jaanuaris 2020, seisuga 05.06.2020 ehk peaaegu 6 kuud hiljem ei olnud see tehtud.

§ 261-8 järgi, mis on üks kergematest rikkumistest, on isiku süü suurus väike.

Tegemist on üheepisoodilise rikkumisega. LKindlS § 81 järgi on isiku süü suurus väike. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et isik oleks sõitnud sõidukiga, millel oleks puudu kindlustuse kate, pikema aja kestel. Süüdistus puudutab üht päeva – 05.06.2020. Isik kinnitas, et kindlustus oli vormistatud ehk rikkumine kõrvaldatud. See väide ei ole ümber lükatud. Kui võtta ülalnäidatud teod kogumis, ainult ühes rikkumises,

§ 214

järgi, on isiku süü suurus keskmisest suurem, samas tegemist on sanktsiooni poolest kergema rikkumisega. Raskema sanktsiooniga

§ 249lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos on isiku süü suurus alla keskmise.

Ülejäänud rikkumistes ei nähtu süüd üle keskmise määra. Isik tunnistas oma süüd ja väljendas kahetsust, mis on seaduse mõttes karistust kergendav asjaolu. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku oma süüd tunnistamine ja kahetsus on iseenesest siiras, sest ta püüdis kohtule selgitada, miks ta käitus ebaseaduslikult, kuid nõustus, et raha teenimise vajadus ei ole õigustus ja edasi niiviisi jätkata ei saa. Ülalnäidatud väärtegudes karistuse mõistmisel KarS § 63 lg 1 kohaldamisega arvestab kohus ka isikut. Isikul on käesoleval ajal 5 väärteokaristust, üheski ei ole rahatrahv täidetud, kuigi isikul on olemas ametlik töökoht. Isik on varasemalt ühel korral veebruaris 2018 karistatud

§ 214ja 261-8 järgi.

Ehk tänased rikkumised

§ 214ja 261-8 järgi ei ole esmakordsed.

Raskema sanktsiooniga karistatava väärteo pani isik toime esmakordselt. Need andmed näitavad, et isikut ei saa pidada seadusekuulekaks, tal perioodiliselt ja korduvalt esinevad rikkumised liiklusvaldkonnas ja suuremas osas on seotud professionaalse juhi tegevusega. Eriti taunitav on, kui professionaalne juht on korduvrikkuja. Seega leiab kohus, et arvestades süü suurust, isikut, kergendavat asjaolu, KarS § 63 lg 1 kohaldamisega raskeima sanktsiooni alusel

§ 249lg 2 järgi tuleb isikule mõista karistus keskmisest määrast suuremal määral – 120 trahviühikut summas 480 eurot. Kar

S § 63 lg 3 näeb ette, et kui isik pani toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Isik pani 13.05.2020 toime

§ 248lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mis on karistatav kuni 100 trahviühikut.

Karistust kergendavaks asjaoluks on isiku süü tunnistamine ja kahetsus. Kohus leiab, et isiku süü suurus on väike. Isik pidi sõitma 4,5 tundi ja siis puhkama vähemalt 45 minutit. Isik sõitis tegelikult 5 tundi 30 minutit ehk tund rohkem. Kohus leiab, et tunni võrra kehtestatust pikem sõit ohustab juhi enesetunnet, isikul võivad hakata esinema väsimuse tunnused. Samas on süü suurus antud juhul ilmselt oluliselt vähem võrreldes olukorraga, kui isik oleks jätkunud sõiduga näiteks 9 tundi vaheajata. Tegemist on üheepisoodilise rikkumisega. Üheepisoodilise rikkumise puhul on süü suurus väiksem, kui see oleks mitmeepisoodiliste rikkumiste puhul. Kohus arvestab isikut iseloomustavaid andmeid. Varasemalt ei ole isik sama sanktsiooni alusel kordagi karistatud. Samas ei saa öelda, et professionaalse juhi tegevusega seotud rikkumine oleks talle juhulikku laadi. 17 / 20 Arvestades süü väikest suurust, isiku kahetsust ja isikut iseloomustavaid andmeid leiab kohus, et tuleb karistada

§ 248

lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut ehk summas 80 eurot.

§ 217-1 lg 1 järgi on isiku süü suurus vähemalt keskmine.

Ajavahemikus alates 08.05.2020 kuni 05.06.2020 seitsme perioodi kohta ei olnud isikul esitada kontrollijale digitaalse sõidumeeriku väljatrükke ega käsitsi täidetud kandeid. Arvestades ajavahemikku, peaaegu 1 kuu ja perioodide arvu – 7 korral, ei saa kuidagi pidada süü suurust alla keskmise. Karistust kergendavaks asjaoluks on isiku süü tunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestab isikut iseloomustavaid andmeid. Oluline moment on see, et isik on varasemalt sama rikkumise eest juba karistatud ja seda kahel korral, juulis 2018 ja veebruaris 2018. Samas ei ole isik alates juulist 2018 samalaadseid rikkumisi toime pannud. See annab aluse arvata, et kuigi rahatrahvid ei ole täidetud, on neil siiski vajalik eripreventiivne tähendus ja mõju, sest kahe aasta kestel ei ole isik samalaadseid süütegusid toime pannud. Kuigi isiku käitumine väärib karistusõiguslikku sekkumist ja mõjutamist karistuse mõistmise kaudu, ei saa siiski öelda, et menetlusaluse isiku puhul oleks tegemist lootusetu kroonilise rikkujaga valdkonnas, mis on seotud professionaalse juhi tegevusega ( näiteks veosevedu). Kohus leiab, et tuleb karistada

§ 217

-1 lg 1 järgi rahatrahviga keskmisest veidi väiksemal määral 140 trahviühikut summas 560 eurot, arvestades süü suurust alla keskmise, kahetsust, mis kergendab karistust, ja karistuse eripreventiivse mõju eesmärke. Karistuse nii üld- kui ka eripreventiivse mõju edukust ei taga karistuse kõrgemaks ajatud määr ja/või rangem liik, vaid selle vältimatus. Politsei taotlus karistuse liigina aresti kohaldamiseks jäetakse rahuldamata. Kohus leiab, et väärtegude arv ja nende olemus, milles isik on süüdi tunnistatud ( 7 väärtegu) ja kogumis isiku varasemate karistusandmetega, ei anna alust arvata, et rahatrahvi kohaldamine ei osutaks isikule vajalikku mõju. Isikule on kolme rahatrahviga mõistetud karistuse summa 1120 eurot ehk kokku rahatrahvide summa on peaaegu maksimaalse sanktsiooni ulatuses ( 1200 eurot). Rahalise kohustuse ulatus on isegi keskmise palgaga töötavale isikule märgatav. Professionaalse juhi puhul just majandusliku olukorra halvenemine trahvide kaudu tähendabki riigipoolset jõulist sekkumist. Seitsmest väärteost, milles kohus tunnistas süüdi, on kaks väärtegu, millest on kehtestatud ranged sanktsioonid -

§ 249

lg 2 ( kuni 200 trahviühikut või arest) ja

§ 217-1 lg 1 ( kuni 300 trahviühikut või arest).

Ülejäänud rikkumised on kergemat laadi ja nendest tuvastatud süü valdavalt väike või keskmine, ühel korral üle keskmise, kuid mitte lähedane maksimaalsele määrale. Kohus märgib, et isegi karistuse laiema üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks (õiguskorra kaitsmine) ei tohi mõista karistust, mis ületaks isiku süü suurust, sest just süü suurus on karistuse alus KarS § 56 mõttes. Üldpreventsioon ei ole teistele suunatud hirmutamispreventsioon. Samas ei tohi mõista karistust, toetudes valdavas osas just üldpreventiivse eesmärgi saavutamise vajadusele. Kohtupraktikas oli seoses üldprevensiooniga rõhutatud ( Riigikohtu lahend 3-1-1-58-13 p 8 ), et võib reageerida range karistusega, kui arvestades asjaolusid on seda vaja keelunormi kehtivuse kinnitamiseks. Ei ole alust arvata, et just professionaalsete juhtide väärtegude toimepanemine 18 / 20 on viimasel ajal järsult suurenenud, muutunud märkimisväärseks probleemiks (kasvõi regiooniti), et just selles valdkonnas tuleks üldprevensioonile suunata palju suuremat tähelepanu. Käesoleval juhul karistuse alternatiivliigi valimisel, rahatrahv või arest, ei ole kohus tuvastanud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks tõdeda, et üld- või eripreventsiooni saavutamiseks on põhjendatud mõista ainult arest. Ka kohtuväline menetleja ei näidanud kohtule ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, miks isikule tuleb määrata arest. Kirjalikult, lk 7, osutas kohtuväline menetleja ainult isiku varasematele karistustele ( kusjuures jätkuvalt ka kustunud karistustele, mis on lubamatu). Kohtuistungil jättis kohtuväline menetleja aresti taotluse sisuliselt põhistamata, osutades üldiselt isiku süüle ja tegevuse tahtlikkusele, samuti sellele, et rahatrahv oleks isikule liigselt koormav. Kohus ei näe neid aluseid, millel rahatrahvi mõistmine oleks põhjendamatu ja tuleks mõista arest. Asjaolu, et isikul on kehtivad karistused rahatrahvide näol täitmata, iseloomustab isikut negatiivselt selle mõttes, et ta ei täida karistusi vabatahtlikult. Riigil on kasutada toimivat karistuste sundtäitmise mehhanismi täitemenetluses. Kohtu arvates asjaolu, et isikul on trahvid täitmata, ei saa olla kõige kaalukamaks argumendiks karistuse liigi valimisel. Sellest olulisem just isiku sissetulekute küsimus ja prognoos. Isikul on pikaajaline töökoht, professionaalne juht on tal viimased 15 aastat, saab püsivalt töötasu. Kaugautojuhid ei ole süsteemselt alatasustatavad. Isiku professionaalsed oskused ja pikaajaline kogemus avardavad tema võimalusi tööturul. Seega on isikul olemas sissetulekud ja nende puhul esineb rahuldav prognoos, et sissetulek ei kao ega vähene oluliselt. KOHTU MEETMED Väärteomenetlus Mihhail Bobkovi AutoVS § 68 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tuleb lõpetada isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Väärteomenetlus Mihhail Bobkovi

§ 207

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tuleb lõpetada isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Väärteomenetlus Mihhail Bobkov

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tuleb lõpetada isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Mihhail Bobkov tuleb süüdi tunnistada

§ 214

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et juhtides mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut vastavalt

§-le 131 lg 1 ( mille järgi on analoog- või digitaalse sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik töö- puhke ja muu aja arvestamiseks), jättis digitaalsesse sõidumeerikusse sisestamata oma autojuhi kaardi kuuel perioodi, nimelt: - 05.06.2020 kell 20:18 - 03.06.2020 kell 13:55 - 31.05.2020 kell 18:30 - 24.05.2020 kell 03:09 - 20.05.2020 kell 04:39 - 09.05.2020 kell 15:31 - 08.05.2020 kell 14:41. Mihhail Bobkov tuleb süüdi tunnistada

§ 249

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et juhtides veoautot, teostades vedu, rikkus regulaarsele puhkeajale kehtestatud nõudeid ( Euroopa Nõukogu määruse art 8 lg 2) perioodil 20.05.2020 19 / 20 alates kella 04:39 kuni 21.05.2020 kella 04:39, kasutades juhi regulaarse ööpäevase puhkeaega kestvusega 5 tundi ja 18 minutit, kuigi nõutav puhkeaeg on mitte vähem kui 9 tundi. Mihhail Bobkov tuleb süüdi tunnistada

§ 211

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et juhtis 05.06.2020 kell 21:00 sõidukit, mille sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll, viimane kontroll oli teostatud 25.01.2018, rikkudes Euroopa Nõukogu määrusega art 23 lg 1 järgi mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerikule kehtestatud nõudeid. Mihhail Bobkov tuleb süüdi tunnistada

§ 2618

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, aga nimelt selles, et juhtis 05.06.2020 kell 21:00 avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot Volvo FH-480 registreerimismärgiga xxx, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu. Mihhail Bobkov tuleb süüdi tunnistada LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, aga nimelt selles, et juhtis 05.06.2020 kell 21:00 sõidukit Volvo FH-480 registreerimismärgiga xxx, millel ei olnud kohustuslikku liikluskindlustust. KarS § 63 lg 1 alusel tuleb Mihhail Bobkovile mõista raskeima sanktsiooni alusel

§ 249

lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 120 trahviühikut summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Mihhail Bobkov tuleb süüdi tunnistada

§ 248

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et juhtides sõidukit perioodil 13.05.2020 kella 07:44 kuni 13.05.2020 kella 17:17 ei kasutanud pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15-minutilise sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga, rikkudes Euroopa Nõukogu määruse 561/2006 art 7 sätet, juhi sõiduaja pikkus 5 tundi ja 30 minutit, ning mõista Mihhail Bobkovile

§ 248

lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut summas 80 (kaheksakümmend) eurot. Mihhail Bobkov tuleb süüdi tunnistada

§ 2171

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et 05.06.2020 kell 21:00 kontrollimisel jättis esitamata salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid, rikkudes mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõudeid -Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 165/2014 art 36 lg 1 ja 2 ja

§ 88

lg 10, seda perioodi kohta, nimelt: - 08.05.2020 kella 00:00 kuni 12.05.2020 kella 15:41; - 13.05.2020 kella 17:20 kuni kella 17:47; - 18.05.2020 kella 17:42 kuni kella 19:04; - 19.05.2020 kella 11:54 kuni kella 12:34; - 19.05.2020 kella 18:52 kuni 20.05.2020 kella 09:57; - 21.05.2020 kella 01:12 kuni 22.05.2020 kella 10:52; - 22.05.2020 kella 19:32 kuni 05.06.2020 kella 21:00, ning Mihhail Bobkovile karistuseks

§ 2171lg 1 järgi rahatrahv 140 trahviühikut summas 560 (viissada kuuskümmend) eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 20 / 20