Kriminaalasi nr 1-20-2029 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2020.a Tallinnas Kohtunik Kristina Väliste Sekretär Leili Merila Tõlk Jelena Kremez Pr

§ 203lg 1 järgi RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada Alexandre Rasul Novruz Novruzov

§ 203lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Alexandre Rasul Novruz Novruzovi karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 11.05.2019.a, s.o 1 (üks) päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 4.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 7 kuud 29 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.05.2020.a.

1. Süüdistatava Alexandre Rasul Novruz Novruzovi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
2. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Alexandre Rasul Novruz Novruzovilt riigituludesse: - kaitsjatasud 462 (neljasaja kuuekümne kahe) euro ulatuses; - põlevvedelikuekspertiisi kulu ½ ulatuses ehk 675,50 (kuussada seitsekümmend viis eurot ja viiskümmend senti) eurot; - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2013,50 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu
3. kuupäevaks alates 01.07.2020.a. kuni 01.06.2021.a vähemalt 167,79 (ükssada kuuskümmend seitse eurot ja seitsekümmend üheksa senti) eurot (viimase osamakse suurus on sel juhul 167,81 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest osaliselt riigi kanda: - põlevvedelikuekspertiisi kulu ½ ulatuses ehk summas 675,50 (kuussada seitsekümmend viis eurot ja viiskümmend senti) eurot; - kaitsjatasud 462 (neljasaja kuuekümne kahe) euro ulatuses.
6. Tsiviilhagi: ELGrupp OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning VÕS 1043, § 1045 alusel mõista Alexandre Rasul Novruz Novruzovilt välja ELGrupp OÜ kasuks 11 030 (üksteist tuhat kolmkümmend) eurot, mis tasuda ELGrupp OÜ arveldusarvele EE
8. Asitõendid ja salvestised: - 4 CD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - põlevvedeliku proovid 4 tk, võrdlusproov 1 tk (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 12.05.2020.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) 2 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, seega hiljemalt 12.05.2020.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Alexandre Rasul Novruz Novruzov, ik 39804110862, olles ajendatud P J (isikukood xxxx) suhtes varem tekkinud ebameeldivatest suhetest, ostis 11.05.2019.a kella 13:28 ja 13:29 vahel xxxx asuvast xxxx teenindusjaamast viis liitrit bensiini, mille kallas kilekotti peidetud kanistrisse. Seejärel suundus ta xxxx asuvasse eramusse, milline 11.05.2019 seisuga kuulus P J juhitavale äriühingule xxxx OÜ (registrikood xxxx), ning tahtlikult süütas selle bensiini eramu sees laiali valamise ja põlema panemise teel. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitas Alexandre Rasul Novruz Novruzov xxxxOÜ-le varalist kahju summas 22 449,97 eurot. Süütamisega tekitas Alexandre Rasul Novruz Novruzov ohtu enda elule ja tervitusele, kuna ei arvestanud bensiiniaurude põlemise eripäraga, mille tagajärjel said kõrvetada tema enda juuksed. Seega pani Alexandre Rasul Novruz Novruzov toime võõra asja rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju, s.o

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leides, et isiku süü

§ 203lg 1 järgi on täies mahus tõendatud.

Süüdistatav on teo toimepannud üldohtlikul viisil, mis on karistust raskendav asjaolu. Prokurör leidis, et tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud. Prokurör leidis, et kõik materjalid, mis on seotud hagiavaldusega, on esitatud ning tekitatud kahju on suurem kui olulise kahju määr. Samuti palus kriminaalmenetluse kulud jätta süüdistatava kanda. Prokurör palus süüdistatav süüdi tunnistada ja karistada teda vangistusega 2 aastat 6 kuud, millest 3 kuud reaalselt ära kanda. Karistust vähendada 1/3 võrra vastavalt lühimenetluse sätetele. Kannatanu esindaja ja lepinguline esindaja toetasid prokuröri seisukohti ja leidsid, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud. Kõik hagi kinnitavad tõendid on esitatud. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja vastutab tekitatud kahju eest VÕS § 1043 alusel. Esindaja leiab, et hagi on tõendatud kindlustuspoliisiga, mille kohaselt on maja väärtus enne tulekahju olnud 20 000 eurot. Vastupidist pole tõendatud. Esindaja sõnul peaks teine pool tõendama, kui väidab, et maja väärtus oli väiksem, kuid seda tehtud ei ole. Samuti on esitatud majas olnud esemete kohta tõendid ehk ostutšekid. Esindaja selgitab, et enne maja hävimist, oli see elamiskõlbulik, seda asjaolu tõendab ise süüdistatav, kes elas selles majas. Firma kasutas maja oma töötajale elamispinna andmiseks. Esindaja leiab, et kohus saab lähtuda ainult hagiavalduses esitatud tõenditest. Kannatanu sai kahju, kahju suurus on tõendatud, kõik hagiga seotud tõendid on kannatanu esitanud, palub kahjusumma välja mõista süüdistatavalt. Kaitsja leidis, et kogutud tõendid on lubatavad ja isiku süü tõendatud. Kaitsja rõhutas, et süüdistatav on terve menetluse vältel oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Samuti tuleb tähele panna, et süüdistatav jäi ise sündmuskohale ega jooksnud ära. Kaitsja leiab, et prokuratuuri väited Novruzovil esinenud narkojoobe ja varasema väärteokaristatuse osas on 3 kohatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Nimetatud karistusandmed on arhiveeritud ja süüdistatav oli siis alaealine. Tegu on toimepandud 2019. aastal. Prokuröri poolt küsitud šokivangistuse mõistmine ei ole proportsionaalne, mõõdukas ega vajalik. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja leiab, et karistus peab jääma miinimumi lähedale ja seda võib kohaldada tingimisi katseajaga

§ 73sätete alusel.

Kaitsja vaidleb täielikult vastu esitatud tsiviilhagile ja leiab, et see on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Tõendamata on nii hoone enda väärtus kui kahju saanud esemete olemasolu hoones ja nende väärtus. Kaitsja on esitanud tõendid, mis lükkavad tsiviilhagi ümber. Kaitsja palub jätta kaitsjatasu kas osaliselt või täies ulatuses riigi kanda. Nimelt oli kaitsja töö seotud just tsiviilhagi tõendite puudulikkusega ja see on prokuratuuri ja hageja süül tekkinud töö. Menetluskulude hüvitamiseks palub anda aastase tähtaja. Süüdistatav tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses täies mahus süüdi ja avaldas kahetsust toimepandu suhtes. Kohtuistungil enda ülekuulamist ei taotlenud, jäi varasemalt kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, mille kohaselt süütas ostetud bensiiniga hoone kättemaksuks. Tsiviilhagile vaidles täies ulatuses vastu. Ta nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Alexandre Rasul Novruz Novruzovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on täielikult kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud alljärgnevaga. A. Novruzovi poolt eramu süütamise fakt Kinnistusregistri väljatrükk tõendab xxxx, oleva hoone kuulumist xxxx OÜ-le /I kd tl 23/. Asjaolu, et A. Novruzov hoones viibida võis ja sinna sissepääsu omas on tõendatud maja omaniku, kannatanu xxxx OÜ esindaja P J ütlustega /I kd tl 24-26/, millistest nähtuvalt on tema OÜ xxxx juhatuse liige ja ettevõttele kuulub maja aadressil xxxx. Seal eramus elas ja seda valvas tema loal Alexandre Novruzov, kes soovis tema käest pidevalt tööd, kuid tal ei olnud talle tööd anda. A. Novruzovil olid maja võtmed, ta kasutas esimese korruse ruume. Süüdistatav ise /I kd tl 29-30/ tunnistab maja süütamiseks bensiini ostmist Cirkle K tanklast ja seejärel bensiiniga maja esimese korruse ülevalamist ning välgumihkli abil süütamist, samuti majast lahkumist süütamise järgselt. Süüdistatav kinnitas, et tegi seda kättemaksuks. Süüdistatava ütlusi kinnitavad väljatrükk Päästeameti ohutuse infosüsteemist (OIS) /I kd tl 2-3/, millisest nähtuvalt on 11.05.2019 kell 14:47 xxxx toimunud tulekahju kustutamisega seoses väljasõit. Sündmuse kirjeldusest nähtuvalt põleb maja, leek katuselt väljas, uksed ja aknad lahti. Tulekahju kustutamise järgselt hoone esimesel korrusel oli tuvastatud mitu erinevat tulekollet (kaminatoas, magamistoas ja esikus- milliste asukoht riimub süüdistatava poolt antud teo kirjeldusega, kuhu ta bensiini valas). Samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll koos CD-plaadil olevate piltidega /I kd tl 4-5/ ning kindlustusjuhtumi vaatlusakt nr xxxx /I kd tl 82-83/ kajastavad objektiivselt põlemiskahjustusi ja eramu olukorda tulekahju järgselt. Nimetatutest nähtub üheselt, et tulekahju tagajärjel on hoonel märkimisväärsed kahjustused ja nimelt: nähtavad kuumakahjustused teise korruse metalltrepi kaudu viiva ukse juures; katus mitmes kohast avaustega, katuseplekk väändunud; verandaosal klaasid puuduvad, kuumakahjustused fassaadil, ühel aknal kuumakahjustused. Hoonel on ka sees põlemiskahjustused mõlema korruse seintel ja lagedel; põrandal vesi 10 cm ulatuses; ukseava ja uksed kahjustatud, esiku kõrval oleva toa lagi on osaliselt sisse kukkunud, veranda lagi on sisse kukkunud ning seinad ja aknaavad ulatuslikke põlemiskahjustustega. Teisel korrusel on seintel, põrandal ja laes ulatuslikke põlemiskahjustusi. Asjatundja A Ji ütlused /I kd tl 39-40; lisa 4 protokollile CD-plaat fotodega/ tõendavad samuti, et esimesel korrusel oli mitu kolde kohta, kõige enam oli põlenud tagumine kaminatuba. Lisaks olid eraldi kolded nariga magamistoas ja esikus. Tulekahju tekkepõhjuseks lahtise tule kasutamine. Nimetatud ütlused kinnitavad samuti süüdistatava ütlusi tulekahju tekkepõhjuste osas. 14.11.2019.a ekspertiisiaktis nr xxxx kd tl 35-38/ antud eksperdiarvamusest nähtuvalt leidub suure ja väikese vahepealse tõenäosusega sündmuskohalt võetud põlevvedeliku proovi pakendilt nr 1 ehk ekspertiisiobjektis 6 ja ekspertiisiobjektis 7 ehk 13.05.2019 teostatud sündmuskoha vaatluse käigus veranda ukse eest võetud proovist keskmise naftadestillaatide põlevvedeliku jääki. Asjaolu, et just A. Novruzov hoone süütas on kaudselt tõendatud ka tunnistaja O Ai (patrullpolitseinik) ütlustega /I kd tl 22/, kellele A. Novruzov hoone süütamist sündmuskohal tunnistas, millele lisaks märkas tunnistaja isikul põlenud juukseotsi. Isikusamasuse tuvastamise protokoll /I kd tl 6/ tõendab A. Novruzovi isiku tuvastamist 11.05.2019 kell 15:33 xxxx ning sellele järgnenud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos kinnipidamisel tehtud piltidega, tõendab kinnipidamise aega 11.05.2019 kell 15:33 xxxx, samuti põletusjälgi A. Novruzovi juustel ning jalatsitel /I kd tl 13-20/ /fotod CD-plaadil/. Nimetatud kahjustused A. Novruzovi juustel nähtuvad samuti Tallinna Kiirabi 15.05.2019 vastusest koos kõigi lisadega /I kd tl 48-50/. Samuti isiku ja asjade läbivaatusprotokollist /I kd tl 8; CD-plaadil/ nähtuvalt võetud süüdistatava käest 11.05.2019 kell 17:27 hoiule mh võtmekimp kirjega xxxx ja punane tulemasin. Protokollis kirjeldatud, temal seljas olnud riided- musta värvi jakk, lilla kaelarätik, sinised jalanõud, musta värvi teksapüksid, tumeroheline kampsun – langevad kokku Cirkle K videosalvestuselt nähtava isiku riietusega /17.12.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, koos lisadega; I kd tl 55-56/. Seega on tõendatud, et just A. Novruzov lähedalasuvast Circle K Eesti AS tanklast bensiini võttis. Ülejäänud süüdistusaktis märgitud tõendid kohtu hinnangul süüdistatava süüd ei tõenda, tegemist on menetluslike ja muude süüküsimust mittepuudutavate dokumentidega. Oluline kahju Käesolevas kohtuasjas on vaidlus tsiviilhagis. Tsiviilhagi on aga otseselt seotud tekitatud varalise kahju suurusega, milline on kajastatud süüdistuses olulise varalise kahjuna kui süüteokoosseisu osana.

§ 121lg 1 sätestab, et oluline on kahju, mis ületab 4000 eurot.

Seega tuleb kohtul hinnata, kas on tõendatud, et süüteoga on põhjustatud varaline kahju üle 4000 euro suuruses summas. Käesolevas asjas on esitatud tsiviilhagi summas 22 449,97 eurot, millest hoone enda väärtuseks on hinnatud 20 000 eurot ja hoones tulekahju tagajärjel hävinud vara väärtuseks 2449,97 eurot. Tekitatud kahju osas on kohtu käsutuses järgmised objektiivsed tõendid: - AS-i Salva Kindlustus 18.11.2019 vastus /I kd tl 87-88; 96/, milline tõendab, et kindlustusjuhtumi raames ei ole kahju hüvitatud ning nähtub elamu kindlustussumma 20 000 eurot; - JYSK LINNENŃ FURNITURE OÜ 25.02.2019 tšekk 35/740: Jesper Plus madrats 70x90x9c summas 119.97, makstud 119.97 / tl 98/; - OMEGA LABS OÜ arve nr 100330, 15.03.2019: klient ELGrupp OÜ, teenus/kaup: madrats 900x2100, 50.00, 8 tk, summa 400.00; narivoodi kmpl 900x2100, hind 100, kogus 4 tk, summa 400.00, kapp,2000x1500, hind 200.00, 1 tk, summa 200.00, transport 25.00, kogus 4 tk, summa 100.00, kokku 1100.00; - notariaalne 15.10.2018 leping – tõendab ELGrupp OÜ poolt kinnistu xxxx, ostmist 110 000 euro eest /I kd tl 103-107/, mille kohaselt ostis ELGrupp kinnistu 15.10.2018; 5 - 20.09.2019 (notariaalne 20.09.2019 leping – tõendab ELGrupp OÜ poolt kinnistu xxxx, Tallinn, müümist 50 000 euro eest /I kd tl 108-110/); - kv.ee väljatrükk /ll 7, kd II/ asuv kinnistu müügikuulutus; sellelt nähtub, et müügihind on 110 000.-, kuulutuse järgi on krundil eluhoone, majandushoone ja kelder. Eluhoone on viletsas ehitus-tehnilises seisukorras ja oleks mõistlik lammutada; - sündmuskoha vaatluse protokoll, kindlustuse vaatluse akt, kõik koos fototabelitega, IOS süsteemi väljatrükk. Nimetatutest nähtub üheselt, et tulekahju tagajärjel on hoonel märkimisväärsed kahjustused, millised kohus on eelnevalt nimetanud. Nimetatud objektiivsetest tõenditest paistavad ka järgmised hagis loetletud esemed: sündmuskoha vaatlus: põlemiskahjustustega tool aknaavade juures maas (fototabel lk 7), Tartu mnt küljel näha murul maas toole (lk 7, 13). foto 15 uksest sees pool näha punast värvi istmega tooli

§ 203

lg 1 järgi.

§ 203

lg 1 järgi karistatakse võõra asja rikkumise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et xxxx asuv eramu süüdistatava jaoks võõras vara oli. Hoone kuulus ELGrupp OÜ-le ja oli seega süüdistatava jaoks võõras vara, samuti ei olnud tegemist peremeheta varaga. Puudub vaidlus ka selles, et süüdistatav hoone süütas ning selle tagajärjel sai hoone väga suures ulatuses põlemiskahjustusi ning muutus kasutuskõlbmatuks. Seega on tema tegevuse tagajärjel võõras vara rikutud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus on tuvastanud ja leidnud, et süütamise tagajärjel vara rikkumisega on tekitatud oluline kahju, seega üle 4000 euro suuruses summas ehk olulise kahju ulatuses

§ 121kohaselt.

Alexandre Rasul Novruz Novruzov on süüvõimeline täisealine isik.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et süüdistuses märgitud kuriteo on süüdistatav toime pannud kavatsetult. Alexandre Rasul Novruz Novruzov seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõra vara rikkumise) ja teadis, et see tema tegevuse järel (eramu esimese korruse bensiiniga ülevalamine ja seejärel välgumihkliga süütamine) ka saabub (üldteadaolevalt tulekahju rikub/hävitab süüdatud esemed/hooned jms). Seega on kohtu hinnangul süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. KARISTUS Kohus selgitab, et

§ 203

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtus uuritud Alexandre Rasul Novruz Novruzovit iseloomustavatest materjalidest nähtub järgnev. Karistusregistri väljatrüki kohaselt ei ole süüdistataval varasemaid kriminaalkaristusi, tal on 3 kehtivat väärteokaristust /I kd tl 9/. Süüdistataval esinevad arhiveeritud karistused ja nendega 7 seotud tõendid jätab kohus tähelepanuta kui asjakohatud. Õiendist nähtub, et Alexandre Rasul Novruz Novruzovi tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2017. aastal oli 476 eurot, 2018. aasta kohta andmed puuduvad / I kd tl 111- 113/. Samuti leiab kohus, et sellises kohas terve eramu esimese korruse bensiiniga ülevalamise järel selle süütamisega ja selliselt tulekahju põhjustamisega on süüdistatav teo toime pannud üldohtlikul viisil

§ 58p 7 mõistes.

Tunnistaja V T ütlused /I kd tl 41-42/ kinnitavad tulekahjuga ohu põhjustamist naabermajale ja seal pargitud autole. Nimelt palusid tuletõrjujad tal auto eemale parkida. /I kd tl 43-45/. Lisaks tema ütlustele nähtub süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil ka PPA 14.05.2019 saatekirja vastuseks esitatud häirekeskusele laekunud kõnedest/I kd tl 89, CD/, kus kõrvalised isikud on kirjeldanud tekkinud tulekahju. Vaidlus puudub selles, et eramu asus Tallinna kesklinnas, teiste eramute ja maantee vahetus läheduses. Nimelt on süüdistatav bensiiniga süüdanud eramu, mis asus xxxx ja xxxx tee nurgal, xxxx mnt ja teiste eramute vahetus läheduses. Märkimist väärib, et peale süütamist ei võtnud süüdistatav midagi ette tule leviku peatamiseks ega teavitanud ise süütamisest/tulekahjust 112 telefonile. Sellisel viisil ja ulatuses tulekahju põhjustades puudus isikul igasugune kontroll tule leviku üle ja ta seadis ohtu ümbritsevad ehitised, transpordivahendid ja inimesed. Seega on käesolevas asjas süüdistatav kavatsetult toime pannud üldohtlikul viisil ühe teise astme kuriteo, millega põhjustas süüdistuse kohaselt kannatanule olulise varalise kahju. Kahju on hüvitamata. Kuriteo tagajärjel sai ka süüdistatav ise kergelt viga (põlenud juukseotsad). Alexandre Rasul Novruz Novruzovi poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Kuigi süüdistatav ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, tuleb tähele panna, et kõik varasemad rahatrahvid väärtegude eest on isikul tasumata. Samuti on süüdistatav, kellel on küll töökoht, taotlenud menetluskulude ajatamist aastale. See näitab, et isiku majanduslik võimekus on piiratud. Nimetatut kinnitavad ka toimikus olevad tõendid süüdistatavaga seotud äriühingutes tegevuse puudumise ja kinnisvara puudumise kohta/I kd tl 114; I kd tl 115; I kd tl 116; I kd tl 117; I kd tl 114-116; I kd tl 117/. Seega pole süüdistataval võimalusi nt kinnisvara realiseerida või muude sissetulekute kaudu rahalist karistust täita. Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul veendumus, et Alexandre Rasul Novruz Novruzov suudaks rahalist karistust täita. Samuti, arvestades eelkõige seda, et väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tasumata, ei saa teha järeldust, et rahaline karistus oma eesmärki kannaks ja isikule soovitud mõju avaldaks ega oleks see proportsionaalne ka toimepandud teo ohtlikkusega. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuriteo puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi

§-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik. Süüdistatav on toime pannud tahtlikult üldohtlikul viisil teise astme kuriteo. Kohus arvestab, et süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ja loeb selle siiraks, karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 mõistes.

Nimelt jäi süüdistatav sündmuskohale paigale peale kuriteo toimepanemist ja on algusest peale oma tegu tunnistanud ning avaldanud toimepandu suhtes kahetsust.

§ 58p 7 mõistes on süüdistatav teo toime pannud üldohtlikul viisil.

Arvestada tuleb, et süüdistatav süütas terve eramu (terve esimene korrus oli üle valatud bensiiniga) ega teinud ka ise midagi tule leviku peatamiseks ega tulekahjust teatamiseks. Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse ka tekitatud kahju suurust, seda, et isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ega ole ka uusi kuritegusid toime pannud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla sanktsiooni keskmäära. Kohus peab antud teo eest kohaseks karistuseks vangistust üks aasta. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb 8 vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 11.05.2019.a, s.o 1 päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 8 kuud ja 29 päeva. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16), sh vangistuse üldkasuliku tööga asendamine. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Alexandre Rasul Novruz Novruzov on käesolevas süüdistuses etteheidetud teo toime pannud 11.05.2019.a., seega aasta tagasi. Ta on varem kriminaalkorras karistamata isik ja peale antud tegu uusi kuritegusid sooritanud ei ole. Antud tegu on ta tunnistanud, peale teo toimepanemist jäi vabatahtlikult sündmuskohale. Seega on isik algusest peale võtnud vastutuse toimepandu eest. Nimetatu viitab sellele, et Alexandre Rasul Novruz Novruzov on teo toime pannud küll tahtlikult, kuid on tänaseks aru saanud sooritatud teo ohtlikkusest ja keelatusest. Olukorras, kus teo toimepanemisest on möödas aasta, isik on varem karistamata ega ole uusi kuritegusid toimepannud, ei pea kohus proportsionaalseks ega vajalikuks tema karistamist šokivangistusega ega reaalse vangistusega. Alexandre Rasul Novruz Novruzovi suhtes peab kohus võimalikuks kohaldada

§ 73

lg 1 ning määrata, et mõistetud karistust, 8 kuud ja 29 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui isik ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.05.2020.a. Nimetatud viisil karistuse kandmine aitab süüdistataval hoida fookus õiguskuulekal käitumisel ning töötades teenida tulu, millest tasuda hagi ja kriminaalmenetluse kulusid. Süüdistatava Alexandre Rasul Novruz Novruzovi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. TSIVIILHAGI Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu ELGrupp OÜ, summas 22449,97 eurot, mis koosneb põlengus kahjustada saanud hoone väärtusest (20 000 eurot) ja hoones olnud esemete väärtusest (2449,97 eurot). Süüdistatav ja tema kaitsja vaidlevad hagile täies ulatuses vastu, leides, et hagi on täielikult põhjendamatu ja tõendamata. Kohus on tekitatud varalise kahju hindamise juures käsitlenud kõiki hagiga seotud tõendeid ja jääb seal toodud seisukohtade juurde. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et kõnealuse, põlengu ajal ELGrupp OÜ-le kuulunud, hoone süütas A. R. N. Novruzov. Seega tuleb asuda seisukohale, et eksisteerib põhjuslik seos süüdistatava A. R. N. Novruzovi tegevuse ja kannatanule kahju tekkimise vahel. VÕS 1043 näeb ette, et kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleval juhul on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud süüdistatava poolt kannatanu omandi tahtlik rikkumine ning asjaolu, et kannatanu kandis seeläbi olulist varalist kahju. Kohus asub seisukohale, et kannatanu tsiviilhagi esitamise aluseks oleva kuriteo asjaolud on täies ulatuses tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh süüdistatava ütlustega hoone süütamise kohta (tl 30). Kohus leiab, et puuduvad ka VÕS §-s 1052 sätestatud vastutuse piirangud, nimelt vaatamata sellele, et isik ise tunnistab eelnevalt endale joobe tekitamist, siis kohtul ja teistel menetlusosalistel ei ole tekkinud kahtlusi, et isik pani teo toime süüdimatusseisundis ehk praegusel juhul oli kahju tekitanud isik täisealine ja tegutses täie teadmise juures kättemaksu ajendil. Kuivõrd 9 tõendamist on leidnud A. R. N. Novruzovi süü kahju tekitamises, kuulub varaline kahju hüvitamisele. Samas ei ole menetlusosalised ühel meelel selles, milline on põlenguga tekkinud kahju suurus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise peamine eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Siinkohal kohus esmalt rõhutab, et kannatanu lepinguline esindaja vastas kohtule selgelt, et kõik asjakohased tõendid, mis tõendavad kahju tekkimist, on nad esitanud. Seega lähtub kohus sellest eeldusest ega tagasta kriminaalasja seoses puudulike materjalidega hagi tõendatuse küsimuses. Kohus viitab, et tsiviilhagis peavad olema ära toodud need hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, millel süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmise seisukohalt tähendust ei ole ja mis seega süüdistuse alusfaktide hulka ei kuulu, samuti tõendid, mis selliseid asjaolusid kinnitavad (RKKKo 3-1-1-7909, p 15, 16). Samas tuleb süüdistuse esemest väljapoole jäävate tsiviilhagi alusfaktide tõendamisel ka kriminaalmenetluses lähtuda tsiviilõiguslikust tõendamiskoormisest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 52). Kohus leiab, et eelnevale vaatamata on võimalik tsiviilhagi sisuline lahendamine olemasolevast tõendikogumist lähtuvalt. Praegusel juhul ei kajasta esitatud tõendid kõigi hagi kohaselt hüvitatavate esemete väärtust, kuid seda tuleb pidada tavapäraseks, sest enamik põlengus kannatada saanud esemeid on vananenud ja vähese väärtusega mööbliesemed, mille kohta soetamisdokumentide säilitamist ei saa mõistlikult isikult üldjuhul oodata. Kohus siiski tuvastas sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevatelt fotodelt aga ka müügikuulutusest hagiavalduses nimetatud esemed, kuid leiab, et neist enamike puhul ei vasta nende väärtus hagiavalduses märgitule. Sündmuskoha vaatlusest nähtuvalt on hoone möbleeritud valdavalt vana (kuid mitte antiikse) seeriatootmises olnud mööbliga. Kuigi sündmuskoha vaatlusprotokoll kõiki hagiavalduses nimetatud esemeid ei kajasta, tuleb eluhoone suurust ja kasutatavust arvestades pidada mööbliesemete kogust (välja arvatud narivoodite, madratsite ja uue kapi osas) siiski tõendatuks. Kohus leiab, et eluliselt usutav on taoliste vananenud mööbliesemete puhul võimalik leida asendusi järgnevalt: diivan 50 eurot; tugitoolid kokku 50 eurot; kapid 2 tk, kokku 50 eurot; lauad 2 tk, kokku 50 eurot; toolid 4 tk, kokku 50 eurot. Eluliselt usutavaks saab pidada ja elektripliidile ja boilerile tehtud kulutusi summades 50 eurot ja 180 eurot ning seda, et hoones oli sanitaartehnikat 350 euro väärtuses, seejuures fototabelitest ja kinnisvarakuulutusest nähtub nii kraanikausi, segisti, vanni, kui ka WC-poti olemasolu. Kohus ei nõustu nagu oleks antud hoones olnud kõik kannatanu poolt esitatud tõenditel (Omega Labs OÜ ja Jysk Linnen’n Furniture OÜ arved) märgitud esemed – 4 nari 900x2100, 8 madratsit 900x2100 (s.o naridele sobivad erimõõdus madratsid); 1 kapp mõõtmetega 2000x1500 mm ja 3 madratsit mõõdus 70x190 cm). Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast fototabelist ei nähtu ühtki madratsit, sh selliseid mis oleks põlemiskahjustustega, seda nii hoones sees, kui sellest väljas. Seejuures on sedastatavad aga 2 narivoodit nn lastetoas (fototabel lk 16-19). Seda arvestades on kohus tuvastanud ja peab usaldusväärselt tõendatuks üksnes seda, et põlengus on jäädavalt kahjustatud 2 narivoodit, maksumusega à 100 eurot. Kõike eelnevat arvestades on mööbliesemete jm sisustusega seotud kahju tõendamist leidnud suuruseks kokku 1030 eurot, mis tuleb kahju põhjustanud A. Novruzovilt välja mõista. Kohus märgib hoonele põhjustatud kahju suuruse määratlemise osas järgmist. Ühelt poolt tuleb möönda, et antud kinnistu peamine väärtus seisneb selle asukohale lisaks koosseisus oleval elamumaal ja nagu kaitsja viitas, pidas eelmine omanik kinnisvarakuulutuses ka ise mõistlikumaks antud hoone lammutamist. Samas tuleb tähele panna, et praegune kannatanu siiski kasutas antud hoonet töötajate majutamiseks ehk see oli eluhoonena kasutatav. Viimast kinnitavad mh nii A. Novruzovi ütlused, kui ka näiteks asjaolu, et sinna olid paigutatud kannatanu poolt soetatud narivoodid. 10 Eluliselt usutav on, et tulekahju järgselt langes kinnistu kui terviku väärtus, kuid asjaolul kas see langes 50 000 euroni või mitte ei ole käesolevas asjas esitatud hagi tõendamisega seost. Nimelt, kuna tegu on ennekõike n-ö krundi müügiga, ei ole see ainuke ja täpne kriteerium tekitatud kahju hindamiseks, mida kinnitab ka see, et oma hagis on kannatanu hinnanud hoone väärtuseks 20 000 eurot. Nimetatud hoone väärtuse on kannatanu tuletanud kindlustuspoliisil märgitud hoone väärtusest. Poliisi kohaselt on hoonel viimase 15 aasta jooksul uuendatud osaliselt: siseviimistlust, aknaid, uksi, fassaadi, katust, elektrisüsteemi, küttesüsteemi ja vee- või kanalisatsioonisüsteemi. Tegelikkuses kohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Kinnisvarakuulutusele lisatud fotodest aga ka sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotodest nähtuvalt võib öelda, et elamu ei olnud kaasaegne ega omanud uuendatud välis- ega siseviimistlust. Märgata võis üksikuid uuendatud elektrikaableid, lüliteid, värvitud laudist. Katus, uksed ja aknad on kõik vananenud ilmega. Seda arvestades kohus leiab, et kannatanu poolt loodud seos kindlustuspoliisil märgitud hoone kindlustussumma ja selle tegeliku väärtuse vahel on meelevaldne ning ei lähtu tegelikust situatsioonist. Võttes arvesse, et tegu oli kuni põlenguni elamuna kasutatava hoonega ning selle olulised osad (sh katus, avatäited, laed, aknad ja uksed) vajavad isegi endisaegsesse suhteliselt amortiseerunud seisundisse taastamiseks suuri kulutusi, hindab kohus kõike eelnevat arvestades kannatanule hoone põlenguga tekitatud kahju suuruseks 10 000 eurot. Seetõttu tuleb vähendada kannatanu ELGrupp OÜ kasuks väljamõistetavat hagisummat 11 419,97 euro ulatuses ja tuleb tema kasuks A. Novruzovilt välja mõista kokku 11 030 eurot (mööbliesemete jm sisustusega seotud kahju kokku 1030 eurot, millele lisandub 10000 eurot hoone põlenguga tekitatud kahju osas). MENETLUSKULUD Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 178,80 eurot kohtueelses menetluses ja 745,20 eurot kohtumenetluses ehk kokku 924 eurot ning põlevvedelekspertiisi kuluks oli 1351 eurot. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 876 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Alexandre Rasul Novruz Novruzov näol on tegemist töötava ja töövõimelise isikuga. Tulenevalt asjaolust, et praeguseni on süüdistatava sissetulek olnud suhteliselt vähene ja lisaks menetluskulude tasumisele tuleb hüvitada tsiviilhagi, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul on põhjendatud Alexandre Rasul Novruz Novruzovi puhul temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamine. Nimelt nõustub kohus kaitsjaga, et tsiviilhagi puudliku tõendatusega seoses tuli kaitsjal teha lisatööd ja see ei ole olnud tingitud süüdistatavast. Seega on põhjendatud osaliselt kaitsjatasude riigi kanda jätmine. Kuivõrd süüdistatav on oma süüd algusest peale tunnistanud, peab kohus võimalikuks vähendada ka põlevvedelikuekspertiisi kulu väljamõistmist süüdistatavalt poole võrra, sest selliselt on ekspertiisis esitatud järelduse tõendamisväärtus osutunud väheseks. Kohus osundab, et ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (3-1-1-120-12, p 6.1) on asutud seisukohale, et kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes ning selle kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole alati põhjendatud. Seega kuulub Alexandre Rasul Novruz Novruzovilt väljamõistmisele kaitsjatasude katteks 462 eurot ja põlevvedelikuekspertiisi kulu eest 675,50 eurot. ASITÕENDID 11 Kriminaalasjas asitõenditeks olevad esemed: põlevvedeliku proovid 4 tk, võrdlusproov 1 tk (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetud esemed: 4 CD-plaati salvestistega (kriminaaltoimikus) on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 310 lg 1, § 311313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 12