← Eesti

2-18-16691/24

Obsah (4)§ 166§ 170§ 29§ 113

Tsiviilasi nr: 2-18-16691 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2020, Tallinn Tsivii

§ 166

lg 2 järgi võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti kolmandate isikute suhtes. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on imperatiivse normiga, mistõttu ei välista viidatud sättest tulenevalt töövõtulepingu p-s 18.1 kokkulepitu kehtivat nõude loovutamist töövõtja poolt hagejale. Käesolevas asjas on hageja esitanud teate nõude loovutamise kohta (tlk 24), mistõttu kooskõlas

§ 170sätestatuga tuleb lugeda, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.

  1. Poolte vahel on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus töövõtulepingu järgse töövõtja tasunõude suuruse osas. Vaidlus on konkreetselt selles, kas töövõtja tasu kujunemise aluseks on teraskonstruktsioonidega seotud tööd 1,6 eurot kg või 2,3 eurot kg. Hageja on käesolevas asjas läbivalt tuginenud sellele, et töövõtulepinguga lepiti kokku tööde maksumuses 64 000 eurot, mille järgi kujuneb tasu suuruseks 2,3 eurot kg eest. Maakohus nõustus hageja seisukohaga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta selle, et kuigi töövõtulepingu p-i 8.
  2. esimeses lauses on pooled fikseerinud lepingu maksumuseks 64 000 eurot, millele lisandub käibemaks, siis sama lepingupunkti kolmandas lauses sisaldub ka poolte kokkulepe, et tööde lõplik maksumus kujuneb vastavalt reaalsetele paigaldatud kilogrammidele vastavalt hinnapakkumise maksumusele. Ringkonnakohus leiab, et sellest tulenevalt on lepingu p 8.1 kokkulepitu vastuoluline, sest esimeses lauses fikseeritakse konkreetne töövõtutasu summa, kuid hiljem jäetakse siiski summa lahtiseks. Miks pooled selliselt kokku leppisid ja kuidas pidi kujunema töövõtja tasunõude suurus, tuli asjas tuvastada tõlgendamise teel. 31.

§ 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel (antud juhul pidi ühise tahte tuvastamiseks hageja tõendama, et lepingu järgi tuli tasuda 2,3 eurot kg eest ja kostja, et 1,6 eurot kg eest), kes sellele tugineb, kuid ringkonnakohtu arvates on see jäänud käesolevas asjas tõendamata. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka

§ 29lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku 5

(8)Tsiviilasi nr: 2-18-16691 positsioonist (

§ 29lg 4).

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka

§ 29

lgs 5 nimetatud asjaolusid, samuti

§ 29

lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult tasunõude suuruse kokkuleppe tuvastamisel arvestamata jätnud töövõtja poolt kostjale enne lepingu sõlmimist esitatud hinnapakkumise. Nimelt sisalduvad lepingus korduvalt viited hinnapakkumisele. Nii on töövõtulepingu p.-i 2.1 kohaselt lepingu objektiks Jordi tee 7 hoone metallkonstruktsiooni tarnija paigaldustööd vastavalt projektile ja olemas olevale olukorrale ja Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumisele (Lisa 1), samuti nimetatud töödega seotud ning nendest tulenevad tööd ja toimingud (edaspidi Ehitustööd)“. Lepingu p 2.16.2 järgi oli töövõtulepingu p.-i 3.
  4. kohaselt töövõtja kohustuseks, et Ehitustööd teostatakse vastavalt hinnapakkumisele. Lepingu p.-i 5.
  5. kohaselt oli tellijal õigus vähendada lepingu summat juhul, kui tegelikult teostatud tööde maht on väiksem hinnapakkumises näidatust“.
  6. Õige on küll see, et koos lepinguga hinnapakkumist ei allkirjastatud, kuid see ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et töövõtja poolt tellijale esitatud hinnapakkumist ei saa töövõtja tasunõude väljaselgitamisel üldse arvestada. Asjast nähtub, et töövõtja, saates tagasi tellijale lepinguprojekti, lisas sinna ka hinnapakkumise (tlk 34 ja pöördel). Poolte vahel puudub vaidlus, et hinnapakkumine oli tehtud arvestades OÜ Directspace poolt koostatud põhiprojekti (tlk 76jj), kuid selle projekti järgi töövõttu ei teostatud. Töövõtt teostati teise joonise järgi (tlk 9), milles teraskonstruktsioonide kogukaal oli tunduvalt vähenenud. Puudub vaidlus, et konstruktsioonide uued joonised valmisid 23.03.
  7. Seega oli lepingu allkirjastamise ajal (allkirjastati 24 ja 25.03.2018) teada, et konstruktsioonide kogukaal on võrreldes OÜ Directspace põhiprojektis tooduga vähenenud. Hageja väidete järgi sõlmiti töövõtuleping teadmisega, et tööde kogumaht on vastavalt uutele põhiprojekti joonistele 27 845 kg. Samas ei ole hageja selgitanud, miks lepinguga tutvumise järgselt saatis töövõtja koos lepinguprojektiga kostjale tagasi järjekordselt juba varem esitatud hinnapakkumise ja millisel põhjusel lepiti poolte vahel kokku lepingu p 8.
  8. kolmanda lause sõnastuses. Kostja väidete järgi ei olnud lepingu allkirjastamise hetkel täpselt veel teada konstruktsioonide täpne kogukaal, sest see võis tegeliku töö käigus muutuda, mistõttu lepiti kokku töövõtutasu eeldatavas summas ja täpsustati, et töövõtu tasu suurus selgub hiljem, kui konstruktsioonide täpne kogukaal on selgunud. Nagu töövõtja poolt esitatud aktist selgub, suureneski tööde koguhulk võrreldes uue põhiprojektiga, sest töövõtja on märkinud akti lisatööd ja nõudis ka nende eest tasumist. Kostja on lisatööd aktsepteerinud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades töövõtulepingus kokkulepitut, sh viiteid lepingu osaks olevatele hinnapakkumistele ning lepingu p-s 8.1 kolmandas lauses kokkulepitut ning seda, et hageja avaldatu alusel kanti lepingusse summa 64 000 eurot kostja ettepanekul (tlk 72, hageja seisukoht p 1.2), millest võib järeldada kostja asjas esitatud väidete õigsust, et töövõtu lõplik hind pidi kujunema töö käigus sõltuvalt mahust, tuleb asuda seisukohale, et töövõtja poolt saadetud hinnapakkumine on käsitletav lepingu osana ning kuigi hinnapakkumises toodud tööde maht ja sellelt tulenevalt ka tasu kogusuurus muutus, on hinnapakkumises toodud tööde kg hind töövõtja jaoks siduv.
  9. Nõustuda ei saa hageja väitega, et hinnapakkumisega ei saa arvestada seetõttu, et tellijale esitati see algselt 05.03.2018 ja selle kehtivusaeg oli 30 päeva, mistõttu lepingu sõlmimise ajal oli pakkumus kaotanud kehtivuse. Ringkonnakohus osutab, et 6

(8)Tsiviilasi nr: 2-18-16691 kuivõrd pärast lepinguga tutvumist saatis töövõtja tellijale hinnapakkumise uuesti, tuleb lugeda, et selle kehtivusaega pikendati.
  1. Seega tuleb töövõtutasu arvestamise aluseks võtta reaalselt paigaldatud teraskonstruktsioonide kilogrammid ja hinnapakkumises esitatud maksumus, so 1,6 eurot kg eest.
  2. Maakohus leidis otsuse põhjendava osa p-s 11, et isegi kui lähtuda, et metallitööde hinnaks oli poolte vahel kokku lepitud 1,60 eurot, siis moodustab kostja võlg hagejale vähemalt 15964,95 eurot (44952-28587,05), ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga kostja võlgnevuse suuruse osas ei nõustu. Kostjal on hageja ees võlgnevus, kuid mitte sellises ulatuses. Ringkonnakohus arvestab sellega, et kostja on mõlemad töövõtja poolt esitatud aktid aktsepteerinud tingimusel, et metalli kg hind on 1,6 eurot, st töövõtja lisatööde ja kolmandatele isikutele tasumisele kuuluvate summade mahaarvamisi aktides kostja ei vaidlusta. Samuti lähtub ringkonnakohus tasunõude suuruse väljaselgitamisel töövõtja aktides märgitud arvestusest, va teraskonstruktsioonide kg hinna osas. Selles osas tuleb töövõtja arvestus 2,3 eurot kg kohta asendada 1,6 eurot kg kohta. Sellest tulenevalt kujuneb töövõtja tasunõue järgmiselt.
  3. Asja materjalidest nähtuvalt esitas töövõtja kostjale akti nr 1 (tlk 10) summas 47 694,50 eurot arvestusega, et teostatud on teraskonstruktsioonide tööd 90 % kokku summas 69 120 eurot, millest kuulub mahaarvamisele kolmandate isikute poolt tehtud lisatööd/materjal kokku summas 21 425,50 eurot. Nimetatud akti ja selle alusel koostatud arve (tlk 12) aluseks oli teraskonstruktsioonidega seotud tööd summaga 2,30 eurot kg eest. Kuivõrd tuvastatud on, et töövõtja tasunõue kujunemise aluseks pidi olema teraskonstruktsioonidega seotud tööd kilogrammihinnaga 1,6 eurot, siis arvestades töövõtja akti 1 ja selle alusel arvestatut kujuneb töövõtja tasuhinnaks 26 690,66 eurot (1,6 eurot kilogrammi eest 90 % tehtud tööde eest 40 096,8 eurot, lisatud käibemaks 8019,36 eurot ja mahaarvestatud lisatööd 21 425,50 eurot). Akti nr 2 järgi (tlk 14) oli töövõtja poolt arvestatud teraskonstruktsioonidega seotud tööd 7 680 eurot, millest on maha arvestatud kolmandate isikute poolt tehtud tööd ja juurde lisatud töövõtja poolt tehtud lisatööd arvestusega teraskonstruktsioonide kg eest 2,3 eurot ja lisatöö 83 eurot. Vastavalt sellele esitas töövõtja kostjale ka arve (tlk 16). Töövõtjal, arvestades töö hinda 1,6 eurot kg eest oli õigus esitada arve põhitööde eest summas 5 346,24 eurot, millele lisandusid lisatööd 1 363 kg eest 2180,80 ja lisatöö summas 83 eurot, millele lisandub käibemaks ning millest on maha arvestatud metalli maksumus 2066,84 eurot. Seega akti 2 järgi oli töövõtja põhjendatud tasunõude suuruseks 5 582,59 eurot. Kokku oli töövõtjal õigus saada kostjalt tehtud töö eest 32 273,25 eurot. Kuna kostja tasus töövõtjale 28 587,05 eurot, moodustab kostja võlgnevus 3 686,20 eurot ning selles osas on hageja põhinõue põhjendatud.
  4. Kostja on võlgnevust töövõtja ees arvestanud väiksemana, võttes aluseks, et töövõtja teostas teraskonstruktsioonide töid 27845 euro ulatuses, jättes tähelepanuta, et akti 2 järgi on töövõtja arvestanud täiendavaid lisatöid ja kostja on nimetatud osas töid aktsepteerinud (tlk 15) vaieldes vastu vaid aktis tasunõude aluseks võetud kg hinnale.
  5. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise sh edasiulatuvalt. Töövõtulepingu p 12.1 järgi tuleb kostjal tasuda viivist 0,15 % päevas. Hageja arvestab viivist alates 02.08.2018 kuigi arvete järgi oli arvete tasumiskohustus varasema kuupäevaga. Seisuga 27.03.2020 moodustab viivis 3 339,7 eurot, mis tuleb

§ 113lg-st 1 juhindudes kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas Ts

MS §-is 367 sätestatuga tuleb rahuldada ka hageja edasiulatuv viivisenõue põhivõlalt. 40. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väidetega osas, milles maakohtule heidetakse ette asja kirjalikku menetlemist peale korraldava istungi toimumist, kuigi pooled selleks 7

(8)Tsiviilasi nr: 2-18-16691 nõusolekut ei andnud ning osas, milles heidetakse ette tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist otsustust põhjendamata. Ringkonnakohus aga kõrvaldas nimetatud osas menetluslikud puudused, arvestades kostja esitatud taotlusi ringkonnakohtus. Menetluskulude jaotus
  1. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud ja rahuldamata osa tuleb hageja kanda jätta 87 % ja kostja kanda jätta 13% poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud kuludest. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st
  2. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.