KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-19-8044 Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020, Tallinn Kohtuasi MM ja JM avaldus

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MM (avaldaja I) ja JM (avaldaja II) esitasid 27.05.2019 Harju Maakohtule avalduse kaasomandi erikasutusõiguse kindlaksmääramiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks.
2. Maakohus võttis 27.06.2019 määrusega avalduse menetlusse ja kaasas menetlusse puudutatud isikud AZ, OZ, JZ, Maardu linna, Pirnipuu pst 166 korteriühistu, Luminor Bank ASi, AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu ja AS-i SEB Pank. MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Harju Maakohus rahuldas 02.12.2019 määrusega avalduse osaliselt ja määras kindlaks kinnisomandi Pirnipuu pst 166, Maardu kaasomandi osa eseme kasutamise ja erikasutusõiguse korra. Samuti kohustas maakohus menetlusosalisi andma tahteavaldused ning asendas tahteavaldused kohtumäärusega. Maakohus jättis menetluskulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus leidis, et olukorras, kus menetlus toimus avaldajate huvides, kuid avaldus kuulus osaliselt rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. MÄÄRUSKAEBUS 4. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jaotas menetluskulud ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Avaldajad paluvad teha uue määruse, millega jätta menetluskulud solidaarselt AZ, OZ ja JZ kanda. Kohus jättis arvestamata avaldajate kohtusse pöördumise põhjuse ja avalduse rahuldamise ulatuse ning puudutatud isikute I, II ja III hea usu põhimõtte vastase käitumise, nii kohtueelselt kui ka kohtumenetluses, ning õigluse üldpõhimõtte. Samuti ei arvestanud kohus seda, et sisuliselt on 2

§ 178

lg 1 esimese lause kohaselt on avaldajatel kaebeõigus menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks. 10. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Selle sätte alusel võib kohus jätta menetluskulud ka menetlusosaliste endi kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kolleegium leiab, et maakohus jättis praeguses asjas õigesti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Asjas ei esine alust jätta menetluskulusid puudutatud isikute I, II ja III kanda. Puudutatud isikud I, II ja III tegid omapoolse ettepaneku, kuidas võiks kaasomandi erikasutusõiguse kindlaks määrata (dtl 159 jj, plaan dtl 162), mis kattus osaliselt avaldajate taotlusega (dtl 112, 113, plaan dtl 61). Maakohus rahuldas avaldajate avalduse osaliselt ja määras kindlaks kaasomandi osa eseme kasutamise ja erikasutusõiguse korra, mis ei ühtinud täies ulatuses avaldaja ega puudutatud isikute I, II ja III välja pakutuga. Kinnisomandi Pirnipuu pst 166, Maardu kaasomandi osa eseme kasutamise ja erikasutusõiguse korra kindlaks määramine oli kõigi korteriomanike huvides. Arvestades eeltoodut ning vaidluse sisu ja avalduse osalist rahuldamist, oli õiglane jätta menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste 3

§ 171

lg 1 alusel avaldajate kanda, seejuures on põhjendatud solidaarne vastutus, sest määruskaebuse esitajad on korteriomandi nr 2 ühisomanikud ning nad esitasid ühise kaebuse ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude hüvitamise kohustus ei ole jagatav osadeks, mille iga määruskaebuse esitaja oleks põhjustanud.

§ 174

lõike 1 esimese lause järgi määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 11.1. Puudutatud isik III esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, millest ringkonnakohus peab põhjendatuks 07.01.2020 tehtud toiminguid vastuse ettevalmistamiseks määruskaebusele vastamiseks 5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus arvestab seejuures menetlusdokumentide mahtu ja sisu (maakohtu määruse põhjendava osa maht on 4 lk; avaldajate määruskaebuse sisuline maht on kokku 6,5 lk; puudutatud isiku vastuse maht on 1,5 lk). 02.12.2019, 11.12.2019 ja 13.12.2019 tehtud toimingud (dtl 320, 322, 323) ei ole põhjendatud, arvestades, et määruskaebus esitati 17.12.2019 ning määruskaebemenetlusega seonduvad kulud said praegusel juhul tekkida pärast määruskaebuse esitamist (v.a maakohtu määruse analüüs, mille ajakulu arvestab ringkonnakohus 07.01.2020 toimingute ajakulu hulka). Eelnimetatud aegadel tehtud toimingud ei ole põhjendatud ka sisuliselt. 02.12.2019 nimetatud kulu - avaldajate seisukoha analüüs menetluskulude osas - seondub maakohtu menetlusega enne lõpplahendi tegemist. Samuti ei seondu määruskaebemenetlusega 11.12.2019 ja 13.12.2019 nimetatud toimingud: kohtumääruse kommentaar e-kirjas ja küsimustele vastamine, mis tekkisid enne määruskaebuse esitamist. Eeltoodut toetab ka Riigikohtu seisukoht asjas nr 2-18-10073, p 22, kus Riigikohus leidis, et hüvitatavaks menetluskuluks

§ 175

lg 1 järgi ei ole enne avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmist tehtud toimingute kulu. Samuti ei pidanud kolleegium põhjendatuks nõuda avaldajalt puudutatud isiku ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist. 11.2. Puudutatud isiku III esindaja tunnitasu suuruseks menetluskulude nimekirja kohaselt on 85 eurot (millele käibemaksu ei lisandu). Puudutatud isik III on esitanud kohtule menetluskulusid tõendavad arved ning arvest nr 19 nähtub, et 07.01.2020 toimingute eest kuulus tasumisele 386,75 eurot (6,45 tunni eest), mis teeb tunnitasu suuruseks 60 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 324). Seega tekkis puudutatud isikul III õigusabikulude eest tasumise kohustus arve nr 19 puhul tunnitasuga 60 eurot, mitte 85 eurot (vt ka RKTKm nr 3-2-1-173-15, p 13-15). Seetõttu tuleb lugeda esindaja tunnitasu suuruseks 60 eurot, mis on kolleegiumi hinnangul praeguses hagita menetluses põhjendatud ja vajalik ning tunnitasu suurus ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Puudutatud isiku III lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele, dtl 176).

Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tunnitasu suurus 60 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu hagita menetluses. 11.3. Eeltoodut arvestades tuleb puudutatud isiku III kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 300 eurot (5*60, ilma käibemaksuta). Arvestades, et menetluskulud jäid solidaarselt 4

§ 177

lg 4 ja puudutatud isiku III taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11.

1. Puudutatud isik III palus menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud 672,92 eurot. Ringkonnakohus rahuldas taotluse 300 euro ulatuses, seega jääb taotlus rahuldamata 372,92 euro ulatuses.
2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 5