KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-4765 Määruse tegemise aeg ja koht 03.07.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu ja Mati Maksing Kohtuasi Pirita Hol

§ 3401

lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel, kuna hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses esinenud puuduseid, s.o ei tasunud riigilõivu. Juhindudes

§ 386

lg-test 2 ja 4 tühistas kohus Harju Maakohtu 03.04.2019 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu. Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
2. Maakohus ei pööranud tähelepanu riigilõivu tasumise kohustusest teadasaamisele. Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
3. Kohus ei edastanud hagejale ringkonnakohtu 13.04.2020 määrust. Hageja sai selle kätte e-toimiku kaudu 22.04.
4. Asjaolude lähemal uurimisel selgus, et kohus oli saatnud 13.04.2020 hageja esindajale e-kirjad teadetega ringkonnakohtu määruse tegemise ja maakohtu 25.02.2020 määruse jõustumise kohta. Hageja esindaja oli alates 03.04.2020 haige ja töövõimetuslehel ning sai 13.04.2020 teated kätte alles 22.04.
5. Hageja sai riigilõivu tasumise kohustusest teada 22.04.2020 ja tasus riigilõivu samal päeval.
6. Lisaks märgib hageja, et käesoleval juhul ei saa 13.04.2020 teateid lugeda kättesaaduks ka

§ 3141alusel.

Esiteks puuduvad

§ 3141

kohaldamise eeldused, teiseks puudus teadetes info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättesaaduks. Kohus ei saa otsustada

§ 314¹ kohaldamist ka tagasiulatuvalt.

Kui siiski asuda seisukohale, et käesoleval juhul saab lugeda, et hageja sai 13.04.2020 teated kätte kolme tööpäeva jooksul arvates nende saatmisest, on riigilõiv tasutud õigeaegselt.

1. Maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et käesolevas asjas tehtud ringkonnakohtu 04.10.2019 määrusest tulenevalt oli tagatud mitte tagasivõitmise hagi, vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi enne hagi esitamist. Seega tühistas maakohus hagi tagamise ebaõigesti isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tagasivõitmise hagi menetlusse võtmisest keelduti õigesti.
2. Kui kohus siiski mingil põhjusel peaks leidma, et riigilõivu tasumise tähtaeg on mööda lastud, palus hageja tähtaja ennistada. Menetluse edasine käik
3. Kostja palus määruskaebuse jätta rahuldamata.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
5. 08.06.2020 kirjaga tagastas ringkonnakohus toimiku maakohtule, kuna tsiviilasja materjalist nähtuvalt ei olnud maakohus enne toimiku ringkonnakohtule edastamist hageja riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotlust lahendanud.
6. 16.06.2020 määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks ja edastas hageja määruskaebuse uuesti läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu 21.04.2020 määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§ 657lg 1 p- 3

§ 466

lg 3 esimene lause sätestab, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. 18. Hageja tugineb määruskaebuses sellele, et ta sai ringkonnakohtu 13.04.2020 määrusest ja riigilõivu tasumise kohustusest teada alles 22.04.2020.

§ 466

lg 1 sätestab, et täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetatakse menetlusosalistele kätte. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Kuna menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise ja riigilõivu tasumiseks tähtaja andmise määrus ei ole täitedokument (s.o määrus, millele tuginedes saab algatada täitemenetluse) ning ringkonnakohtu määruse peale ei saanud ka edasi kaevata, siis ei pidanud ringkonnakohtu määrust hagejale kätte toimetama. Kohtute infosüsteemist nähtub, et ringkonnakohtu 13.04.2020 määrus on tehtud hagejale 13.04.2020 nähtavaks ning sellega ka teatavaks. Dokumendi nähtavaks tegemisega saadab e-toimik menetlusosalisele automaatteate vastuvõtmist vajava dokumendi kohta. Määruskaebuses möönab hageja ka ise, et talle saadeti vastavasisuline teade 13.04.2020. Seega oli hageja e-posti aadressile 13.04.2020 saadetud teade ringkonnakohtu määruse olemasolu kohta e-toimikus ja hagejale oli tagatud võimalus ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks. Riigilõivu tasumise tähtpäev saabus 20.04.2020. Vaidlus puudub, et riigilõivu ei tasutud määratud tähtajal ega ka enne maakohtu 21.04.2020 määruse tegemist. 19. Määruskaebuses esitas hageja muuhulgas asjaolud, mis tema arvates annavad

§ 64

lg 1 järgi aluse maakohtu poolt määratud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. Maakohus hindas 16.06.2020 määruses, kas määruskaebuses esiletoodud asjaoludel oli hagejal mõjuv põhjus, mille tõttu ta ei saanud teada ringkonnakohtu 13.04.2020 määrusest ja riigilõivu tasumise tähtajast. Maakohus on ringkonnakohtu arvates jõudnud põhjendatud järeldusele, et sellised asjaolud puudusid. See, et hageja ei saanud teada ringkonnakohtu määrusest ei saa olla mõjuvaks põhjuseks. Hageja väide, et ta oli alates 03.04.2020 haige, ei andnud alust tähtaja pikendamiseks. Hageja ei ole esile toonud, et haigus oleks takistanud tal tööülesandeid täitmast. Kostjad I ja II on esitanud asjaolud ja tõendid, millest nähtub, et hageja on ajal, kui ta oli väidetavalt haige, osalenud teistes kohtumenetlustes. 20. Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et riigilõivu tähtaegselt tasumata jätmise tõttu tuli käesoleval juhul keelduda hagi menetlusse võtmisest. 21. Maakohus tühistas vaidlustatud määrusega Harju Maakohtu 03.04.2019 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati Tallinna kohtutäitur 4

§ 386

lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Vaidlustatud lahendiga keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast ja seega ei ole olemas hagi, mida saaks tagada, mistõttu on põhjendatud hagi tagamise tühistamine. Kolleegium märgib, et 03.04.2019 hagi tagamise määrusele esitati määruskaebuse ja ringkonnakohus täiendas 03.04.2019 määruse resolutsiooni otsustusega anda hagejale tähtaeg 20 päeva määruse jõustumisest hagi esitamiseks täiteasjas nr 027/2019/444 täitmisel oleva täitedokumendi vaidlustamiseks. Ringkonnakohtu 04.10.2019 määruse põhjenduste kohaselt oli maakohtu 03.04.2019 määrus oma sisult

§ 382

lg 1 järgne esitatava hagi tagamise määrus ja esitatavaks hagiks sai olla täiteasjas nr 027/2019/444 täitmisel oleva täitedokumendi vaidlustamine. Maakohtu 03.04.2019 määrus ringkonnakohtu määruses toodud täiendustega jõustus 19.02.2020. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja oleks esitanud ringkonnakohtu 04.10.2019 määruses toodud tähtaja jooksul hagi täiteasjas nr 027/2019/444 täitmisel oleva täitedokumendi vaidlustamiseks.

§ 382lg 2 viimase lause järgi tuleb sellel juhul hagi tagamine tühistada.

22. Seoses hagi menetlusse võtmisest keeldumisega on maakohus õigesti

§ 168lg 1 järgi jätnud menetluskulud hageja kanda.

Kolleegium märgib, et maakohus on vaidlustatud määruses ekslikult märkinud menetluskulude jaotuse alusena

§ 172lg 7 teise lause.

Tegemist on ilmse ebatäpsusega ja see ei mõjuta lahendi sisu. 23. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 järgi hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus

§ 177lg 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing 5