Obsah (7)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 2§ 27§ 56

1-19-7944 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruaril 2020.a Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-7944 (19231500436) Kohtukoosseis Kohtunik

§ 121lg 2 p.

2, 3 järgi üldmenetluses; Ringkonnaprokurör Lea Pähkel Süüdistatav Timofei Jefimov, isikukood 39805053716; EV kodanik, põhiharidus; emakeel vene keel; elukoht: xxxx; ei tööta; õpib xxxx; kriminaalkorras karistamata, KrMS § 217 alusel oli kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2018.a, vabastatud17.08.2018.a; tõkend elukohast lahkumise keeld 20.05.2019 kuni 20.05.2020; Vandeadvokaat Merike Allikmäe Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 306, § 309 lg 3, § 311-313, 314 § 317, § 126, § 175 lg 1 p.p 4, 9 § 180 lg 1, 3,

§ 68lg 1; 74; 75 kohus otsustas: 1.

Süüdi tunnistada Timofei Jefimov

§ 121

lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta. 2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Timofei Jefimovile mõistetud karistusest kantuks tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.08.2018.a, s.o 2 päeva eelvangistust, seega ärakandmata karistus, mille kandmisest Timofei Jefimov tingimisi vabastatakse, on vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 1 3.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et Timofei Jefimovile mõistetud ärakandmata karistust 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täitmisele tingimusel, et Timofei Jefimov ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

4. Kohustada Timofei Jefimovit käitumiskontrolli ajal täitma

§ 75lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • • • • • • 5.

4. elama alalises elukohas aadressil: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes

§ 75

lg 2 p 8 kohustada Timofei Jefimovit temale määratud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Määrata Timofei Jefimov katseajaks Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Timofei Jefimovi katseaja algust arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o 28.02.2020.a. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 käesolevas kriminaalasja materjalide juures olevad 4 CD plaati, kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Timofei Jefimovilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.(kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; • ekspertiisitasu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest summas 765.(seitsesada kuuskümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 1272.- eurot jätta riigi kanda ja määrata, et väljamõistetud menetluskulud tuleb Timofei Jefimovil tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel Timofei Jefimovile elukoha aadressile xxxx. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 2 Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võivad kohtumenetluse pooled esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsiooniteadete esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 27.märtsil 2020.a. Apellatsioonkaebus esitatakse kirjalikult Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse poolele kättesaadav. SÜÜDISTUS Timofei Jefimov´ile on esitatud süüdistus selles, et tema 16.08.2018 viibides kodus xxxx asuvas eramus, tüli käigus korduvalt tahtlikult lõi rusika ja jalgadega 18 aastast venda A J kehasse ja vastu vasakut kätt, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused - keha vasakul poolel kaenlaaluse juures hematoomi, vasaku nimetissõrme sõrmelüli sinika ja hematoomi. …samuti tema, 19.08.2018 kella 23.30 ajal samas kohas tüli käigus tahtlikult, eesmärgiga tekitada füüsilist valu, väänas venna A J käsi selja taha, seejärel õues, tahtlikult lõi kannatanut jalaga vastu vasakut tuharat ning parema käe rusikaga vastu alalõuga, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused - näo alumise vasakpoolse lõuaosa paistetuse, vasakul käel kriimustuse ja marrastuse. …samuti tema, 04.11.2018 kella 15.15 ajal samas kohas tüli käigus tahtlikult lõi 13 aastast venda E J ühe korra jalaga vastu jalga, kui teine vend 15 aastane P J sekkus, tungis Timofei talle kallale, haarates P juustest ja tiris teda tugevalt, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Kui Timofei Jefimov sai teada, et kutsuti politsei, jooksis majast välja ning nähes vend E lõi talle tahtlikult ühe korra rusikaga näkku, põhjustades viimasele füüsilist valu. …samuti tema, 15.02.2019 kella 15.30 ajal samas kohas tüli käigus tahtlikult haaras kinni vend P ja hammustas teda vasaku käe pöidla piirkonnast, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse – parema käe pöidlale hammustamise jälje, vasakul pool rindkerel kriimustuse, marrastuse ja hematoomi. …samuti tema, 28.02.2019 kella 14.00 ajal samas kohas samas kohas tüli käigus tahtlikult lõi jalaga ühe korra näkku vend P, põhjustades viimasele füüsilist valu ja kehavigastused – vasaku põse punetuse ja paistetuse. Seega pani Timofei Jefimov toime

§ 121lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo, s.o.

teise inimese tervise kahjustamine või valu tekitanud kehaline väärkohtlemine, korduvalt, mis on toime pandud lähisuhtes. MENETLUS KOHTUS JA UURITUD TÕENDID Kohtuliku uurimise käigus süüdistatav Timofei Jefimov end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud (II kd tl 10). Kohus uuris prokuröri taotlusel alljärgnevaid kriminaalasjas kogutud tõendeid: 1) Asitõendi vaatlusprotokoll 16.08.2018 häirekeskusesse tehtud kõne osas (I kd tl 1-2); 3 2) Asitõendi vaatlusprotokoll 19.08.2018 häirekeskusesse tehtud kõne osas (I kd tl 410); 3) Lähisuhtevägivalla infoleht (I kd tl 11-12); 4) Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, millest nähtuvad kannatanul A Jl 16.08.2018 tuvastatud kehavigastused ja nende asukoht (I kd tl 13-22); 5) Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, millest nähtuvad kannatanul A Jl 20.08.2018 tuvastatud kehavigastused ja nende asukoht, samuti segipaisatud tuba ja lõhutud mööbel (I kd 23-32); 6) Asitõendi vaatlusprotokoll 04.11.2018 häirekeskusesse tehtud kõnede osas (I kd tl 3340); 7) A J iseloomustus xxxx (I kd tl 41); 8) Asitõendi vaatlusprotokoll 15.02.2019 ja 28.02.19 häirekeskusesse tehtud kõnede osas (I kd tl 42-52); 9) Kannatanu 13-aastase E J videoülekuulamisel antud ütlused, protokoll koos salvestusega DVD-plaadil (I kd tl 53-64; DVD plaat I köite tagakaanel ümbrikus); 10) Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, millest nähtuvad kannatanu E J vigastuses 04.11.2018 (I kd tl 53-64); 11) Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, millest nähtuvad kannatanul P Jil 15.02.2019 tuvastatud kehavigastused ja nende asukoht (I kd tl 72-81) 12) Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, millest nähtuvad kannatanul P Jil 28.02.2019 tuvastatud kehavigastused ja nende asukoht (I kd tl 82-84) 13) I Ji ütlused 16.08.2018.a konflikti osas (I kd tl 85-87); 14) I Ji ütlused 04.11.2018.a konflikti osas (I kd tl 88-91); 15) I Ji ütlused 28.02.2019.a konflikti osas (I kd tl 92-95); 16) I Ji ütlused 07.05.2019 (I kd tl 96-100); 17) Rahvastikuregistri andmete väljatrükk, millest nähtuvad andmed perekond Jefimovi pereliikmete kohta (I kd tl 101) 18) xxxx päringu vastus (I kd tl102-104); 19) E J, P Ji ja Timofei Jefimovi iseloomustused xxxx (I kd tl 105-108); 20) xxxx iseloomustus Timofei Jefimovi kohta (I kd tl 109-110); 21) Kriminaalmenetluse nr 15230105394 lõpetamise määrus Timofei Jefimovi suhtes

§ 121lg 2 p 3 tunnustel 30.10.2015 Kr

MS § 202 lg 7 alusel (I kd tl 111-112); 22) Veeteedeameti vastus taotlusele (I kd tl 113-114); 23) xxxx iseloomustus Timofei Jefimovi kohta (I kd tl 115-116); 24) Karistusregistri väljavõte Timofei Jefimovi kohta (I kd tl 117); 25) Ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiisiakt nr 7.1-3/65 Timofei Jefimovi kohta (I kd tl 118-124); Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus kuulati üle 02.12.2019.a kohtuistungil üle kannatanud A J (II kd tl 11-14) ja P J (II kd tl 16-20); tunnistajad T J, kes keeldus ütlusi andmast oma poja Timofei Jefimovi vastu, kuid oli nõus andma ütlusi suhete kohta perekonnas (II kd tl 20-22). Kohtuistungil 03.12.2019.a keeldus tunnistaja I J ütluste andmisest oma poja Timofei Jefimovi vastu (II kd tl 27). 03.12.2019.a toimunud istungil andis ütlusi süüdistatav Timofei Jefimov (II kd tl 29-36) ning täiendavalt andis 10.12.2019.a toimunud istungil ütlusi kannatanu P J (II kd tl 38). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Timofei Jefimovit süüdistatakse kokku viies kehalise väärkohtlemise episoodis, mis on toime pandud lähisuhtes, kõikides episoodides on kannatanuks tema nooremad vennad, kõik kuriteod 4 on toime pandud xxxx asuvas eramus, või selle territooriumil. Kohus analüüsib kriminaalasjas kogutud tõendeid episoodide kaupa ajalises järjestuses. Esimeses episoodis süüdistatakse Timofei Jefimovit oma venna A peksmises, nimelt selles et tema 16.08.2018 tüli käigus korduvalt tahtlikult lõi rusika ja jalgadega venda A J kehasse ja vastu vasakut kätt, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused - keha vasakul poolel kaenlaaluse juures hematoomi, vasaku nimetissõrme sõrmelüli sinika ja hematoomi. Kannatanuna üle kuulatud A J andis ütlusi selles, et ta elas 2018.a augustis xxxx asuvas majas, jagas tuba oma kolme vennaga – T, P ja E. Tülid Timofeiga tekkisid igapäevastest asjadest, sellest, et nad elasid ühes toas ja Timofei ei tahtnud teistest aru saada, nendega arvestada. 16.08.2018 tüli tekkis aknast, sellest et aken oli lahti ja külma õhku tuli tuppa, kannatanu üritas akent kinni panna, sellest tekkis kaklus. Timofei lõi teda käte ja jalgadega, tema kaitses ennast. Ta helistas politseisse, sest nad olid Timofeid juba mitu korda hoiatanud, et teevad seda, sest see ei olnud esimene kord tal niimoodi käituda. Toas olid koos temaga sellal ka P ja E (II kd tl 11-12). Asitõendina on vaadeldud ja stenografeeritud kõnet Häirekeskusesse 16.08.2018.a kella 11:52 ajal, see on tehtud telefoni abonentnumbrilt xxxx, kus meeshääl kutsub politseid aadressile xxxx, kus vanem vend annab kätele vaba voli, lõi helistajat mitu korda, võttis kaelast kinni, lõi jalaga. Samuti seletab helistaja vastuseks Häirekeskuse töötaja küsimustele, et seal on ka tema vanemad, kuid nad ei saa midagi teha, see on vanem poeg, kes peksab, ta on juba täiskasvanu. Helistaja soovib, et kontrollitaks ründaja psüühikat, sest see ei ole esimest korda, tal tulevad sellised hood. Helistaja nimetab vastuseks küsimusele mis venna nimi on? I J. Sellel kohal stenogramm lõppeb, kuid edasisest kõnest saab selgeks, et skandaalitses ja lõi vanem vend Timofei Jefimov ja Häirekeskusesse helistajaks oli A J (I kd tl 1-2). Kannatanuna üle kuulatud P J seda esimest episoodi, mis toimus A ja Timofei vahel ei näinud, kuna ta magas sel hetkel (II kd tl 17). Alaealisele kannatanule E J, kes kuulati kohtueelsel uurimisel üle ja kelle videoülekuulamise kohus avaldas, ei esitatud küsimusi seoses 2018.a augustikuiste episoodidega A Jga (I kd tl 5364), kannatanu oma ülekuulamise käigus mainib midagi eelmise aasta suvest, kus Timofei läks kallale tema vanemale vennale, haaras ka temast – E kinni ja tõukas teda (I kd tl 57), kuid nende ütluse pinnalt ei saa teha järeldust, et see oleks sama episood, mis puudutab A J, kuna vanemat venda, kellele Timofei kallale läks, ei ole nimeliselt nimetatud. Selles episoodis on kohtueelsel uurimisel ütlusi andnud ka laste isa I J, kes kohtuliku uurimise käigus keeldus ütluste andmisest oma poja Timofei vastu. Kohus avaldas prokuröri taotlusel ja juhindudes KrMS § 291 lg 1 p 2 I Ji poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohus leiab, et I Ji poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste näol on tegemist lubatava tõendiga, kuna ütluste avaldamiseks on täidetud kõik KrMS §-s 291 lg 3 p.p 1,2,3 sätestatud tingimused. Kohtumenetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, prokurör on taotlenud nende ütluste vastuvõtmist, et tõendada kuritegude asjaolusid, kaitsja ei ole ütluste avaldamisele vastu vaielnud ning kaitse poolel on läbi kohtumenetluse olnud piisavalt võimalusi neile ütlustele vastuväiteid esitada. Seega on I Ji kohtueelsel uurimisel antud ütluste näol nii selles, kui ka järgnevates episoodides tegemist usaldusväärse ja lubatava tõendiga. 5 16.08.2018.a episoodis on I T andnud ütluseid (I kd tl 85-87) selles, et tüli A ja Timofei vahel tekkis avatud aknast. Eelmisel päeval oli A talle kurtnud, et Timofei teeb õhtul akna lahti, kuid A on lahtise aknaga külm magada. Tunnistaja rääkis Timofeiga sellest, et ta ei ela selles toas üksi ja peab arvestama ka teiste soovidega. 16.08.2018 õhtul A juba magas, kui tunnistaja pani poiste toas kinni akna, mille Timofei oli avanud. Timofei hakkas teda ebatsensuursete sõnadega sõimama, käskis toast lahkuda. A ütles, et talle ei meeldi, kui aken on lahti, tal on külm magada, mispeale Timofei hakkas raputama narivoodit, kus A magas. A tuli seepeale voodist välja, A ja Timofei vahel läks sõneluseks. Seejärel Timofei paar korda lükkas A nii, et pärast ühte lükkamist A istus tooli peale. Samuti nägi tunnistaja, kuidas Timofei lõi A jalaga vastu jalga, seda, et Timofei oleks A löönud, ta ei näinud. Kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud süüdistatav Timofei Jefimov kinnitab konflikti A akna sulgemise teemal, tunnistab, et tõukas A mitmel korral, lükkas ühel korral ka jalaga, kuid ei löönud (II kd tl 29-30). Isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelitest nähtub, 16.08.2018 tuvastati A Jl keha vasakul poolel kaenlaalusel hematoom ja vasaku nimetissõrme sõrmelülil sinikas ja hematoom (I kd tl 13-22). Kohtu hinnangul on selle episoodis tõendamist leidnud, et Timofei Jefimov tekkinud tüli käigus lõi oma venda A mitmel korral käte ja jalgadega ning tõukas teda, eelkõige kinnitavad seda A J ütlused, aga ka kõne Häirekeskusesse, kus kannatanu vahetult peale sündmust kirjeldas venna poolt tema suhtes kasutatud vägivalda, öeldes, et vend andis kätele voli, lõi teda mitu korda, võttis kaelast, lõi ka jalaga. Timofei Jefimovi poolt A suhtes vägivalla kasutamist kinnitas ka isa I J, kes küll löömist otseselt ei näinud, kuid nägi kätega tõukamist ja seda, kuidas Timofei lõi A ühe korra jalaga vastu jalga. Süüdistatava Timofei Jefimovi ütlused on analoogilised isa I Ji ütlustega, möönab tüli toimumist, seda, et ta tõukas A mitmel korral, lükkas ühel korral ka jalaga, kuid ei löönud. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu A J poolt antud ütluste usaldusväärsuses, selles, et vend Timofei Jefimov teda lõi nii käte kui ka jalgadega, selliseid ütlusi on ta andnud nii ülekuulamisel kohtus, kui ka helistades häirekeskusesse, isiku läbivaatuse protokollist nähtuvad temal leitud vigastused. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et isa I J ei näinud täpselt kogu sündmuste käiku, samuti ei ole üheselt selge, kui pika vahemaa pealt ta sündmusi tajus, kuna ta keeldus kohtuliku uurimise käigus ütlusi andmast, siis ei olnud võimalik neid asjaolusid ka täpsustada. Süüdistatava Timofei Jefimovi ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, sest läbi terve kohtumenetluse on olnud ilmne tema soov oma rolli kõigis vägivallategudes väiksemana näidata, kui see tegelikult oli. Seega jätab kohus tema ütlused osas, milles need ei haaku teiste tõenditega, tõendikogumist välja. Teises episoodis süüdistatakse Timofei Jefimovit samuti A vastu suunatud kehalises väärkohtlemises, selles, et 19.08.2018 kella 23.30 väänas ta oma venna A J käsi selja taha, lõi kannatanut jalaga vastu vasakut tuharat ning parema käe rusikaga vastu alalõuga, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused - näo alumise vasakpoolse lõuaosa paistetuse, vasakul käel kriimustuse ja marrastuse. Kannatanu Anton Jefimov andis ütlusi selles, et 19.08.

1. juhtum toimus hilja õhtul, kell võis olla 23.
2. Ta pidi hommikul tehnikumi sõitma ja vara tõusma, aga toas põles tuli ja see valgustas tema voodit. Ta ütles Timofeile, et too keeraks lambi enda poole, aga Timofei ei teinud seda, kannatanu läks ise lampi keerama, sellest tekkis tüli, tõuklemine, kannatanu mäletab, et sai löögi vastu lõuga, midagi ragises, tundis valu. Vastuseks kaitsja küsimustele 6 selgitas A, et lõug valutas 2-3 päeva, samuti seda, et Timofei väänas tal käed selja taha, keegi ei saanud aidata, ema tahtis sekkuda, aga naisterahval on jõudu vähe, ema võttis põrandaharja varre, sellega juhtis tähelepanu endale. Samuti kirjeldab seda, et ajal, kui tema helistas teisest toast politseile, lõhkus Timofei tema voodi (II kd tl 12-13). Selles episoodis tunnistajana üle kuulatud P J selgitas kohtus, et Timofei ja A vahel toimus konflikt, kuid kes esimesena tõukas või mis vägivalda kasutas, seda ta ei mäleta, sest palju aega on möödas, ta ei mäleta detaile, kardab, et ei räägi tõtt. Pärast nägi, et A oli vigastatud sõrm ja veel midagi, praegu konkreetselt ei mäleta (II kd tl 17-18). Alaealisele kannatanule E J, kes kuulati kohtueelsel uurimisel üle ja kelle videoülekuulamise kohus avaldas, ei esitatud küsimusi 2018.a augustikuiste episoodidega, mis olid seotud A Jga (I kd tl 53-64). Asitõendina on vaadeldud ja stenografeeritud kõnet Häirekeskusesse 19.08.2018.a kella 23:41 ajal, milline on tehtud telefoni abonentnumbrilt xxxx, kus meeshääl kutsub politseid aadressile xxxx, kus nooruk, 20-aastane märatseb, lõi helistajat vastu lõuga rusikaga, lõi katki igeme, hamba, lõug on justkui paigas, kuid on valus. Kiirabi ei ole vaja Samuti seletab helistaja, et praegu lõhub pesapallikurikaga tema voodit. Märatsejaks on vend Timofei Jefimov ja Häirekeskusesse helistajaks oli A J (I kd tl 4-10). Kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud süüdistatav Timofei Jefimov kinnitab konflikti A 19.08.2018.a, tunnistab, et lõi A ühe korra rusikaga vastu alalõuga (II kd tl 30). Isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelitest nähtub, 20.08.2018 tuvastati A Jl paistetus näo alumisel vasakpoolsel osal lõua piirkonnas ja kriimustused ja marrastused vasakul käel, samuti on fototabelitel fikseeritud olukord sündmuskohal, Timofei Jefimovi poolt lõhutud toa mööbel (I kd tl 23-32). Kohtu hinnangul on selle episoodis tõendamist leidnud, et Timofei Jefimov tekkinud tüli käigus lõi oma venda A ühel korral rusikaga vastu alalõuga ja väänas A käed seljataha. Oma tegevusega tekitas ta A valu ja tervisekahjustusi vasakul pool lõua piirkonnas ja vasakul käel. See on tõendamist leidnud kannatanu A J ütlustega, kõnega Häirekeskusesse, isiku läbivaatuse protokolliga ja osaliselt ka süüdistatava enda ütlustega, kes kinnitab ühel korral rusikaga lõua piirkonda löömist. Tõendamist ei ole leidnud jalaga tuhara piirkonda löömine, see tuleb Timofei Jefimovile selles episoodis esitatud süüdistuse mahust välja jätta. Kolmandas episoodis süüdistatakse Timofei Jefimovit oma vendade E ja P kehalises väärkohtlemises 04.11.2018 kella 15.15 selles, et ta tüli käigus tahtlikult lõi E ühe korra jalaga vastu jalga, kui P sekkus, tungis Timofei talle kallale, haarates P juustest ja tiris teda tugevalt, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Majast põgenedes lõi Timofei E ühe korra rusikaga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Selles episoodis kannatanu E J kuulati üle kohtueelsel uurimisel 18.01.2019.a ja tema videoülekuulamise kohus avaldas (I kd tl 53-64). Kannatanu andis ütlusi selle kohta, et ühel korral mõned kuud enne ülekuulamist lõi vend Timofei teda konflikti käigus rusikaga vastu nägu. Konflikt algas sellest, et Timofei ei lasknud tal endast mööda minna, kannatanu hakkas nagu edasi trügima, isa käskis Timofeil eemale minna, kuid ta ei läinud, seisis ikka ees ja tõukas kannatanu maha. Seepeale jooksis kannatanu majast välja õue, aiamaa taha. Kodus toimus veel midagi ja isa helistas politseisse, Timofei jooksis kodust ära, nägi teda, küsis kus on tema nuga ja siis lihtsalt lõi teda. Tal oli valus, arsti juures ta ei käinud, politsei tuli ja tegi pildid, talle anti jääd (I kd tl 62-62) 7 Kannatanuna üle kuulatud P J kinnitab, et konflikt E ja T vahel sai alguse sellest, et Timofei ei lasknud E teise tuppa minna. Tema otsustas sekkuda siis, kui Timofei hakkas kasutama E suhtes füüsilist vägivalda, teda tõukama. Läks Timofei ja E vahele, E põgenes läbi akna välja, kannatanu hoidis Timofeid kinni, et see ei saaks E järele minna. Timofei haaras kannatanul juustest, tukast kinni ja hakkas tõmbama, algul enda poole, siis allapoole. Tal oli valus. Isa oli tulnud tuppa siis, kui oli tüli E, ütles, et lõpetage. Siis kui E sai aknast välja põgeneda ja Timofei haaras kannatanul juustest ja hakkas neid tirima, siis helistas isa politseisse. Kõnest häirekeskusesse on kuulda E häält, kes nuttis ja ütles, et „vastu huult lõi“, kannatanu seda löömist pealt ei näinud, see vist toimus majast väljas (II kd tl 16-17) Selles episoodis on kohtueelsel uurimisel ütlusi andnud ka isa I J (I kd tl 88-91) kes selgitas, et tüli algas E ja Timofei vahel, P tahtis neid lahutada. Kinnitab, et toas lõi Timofei E jalaga vastu jalga, E jooksis minema. Kuidas õues löömine toimus, seda ta ei näinud, E ütles talle, et Timofei lõi teda käega vastu nägu. Kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud süüdistatav Timofei Jefimov kinnitab konflikti P, kuna P takistas tal kööki minna. Haaras P õlast ja juustest. P üritas teda tõugata, siis ta nihutas P juustest tirides kõrvale. E ta ei löönud, ei jala ega käega (II kd tl 31). Isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelitest nähtub, et 04.11.2018 tuvastati E J verine alahuul, parempoolne põsk kuivanud verega määrdunud, parem käsi verega määrdunud (I kd tl 65-71). Asitõendina on vaadeldud ja stenografeeritud kõnet Häirekeskusesse 04.11.2018.a kella 15.14 ajal, milline on tehtud telefoni abonentnumbrilt xxxx, kus meeshääl kutsub politseid aadressile xxxx, kus poeg läheb hulluks, lõi last. Kiirabi oleks vaja ainult talle (Timofeile), et kontrolliks psüühikat. Häirekeskusesse helistajaks oli I J. Samal kuupäeval kell 15:22 tehtud kõnes annab I J täiendavat infot, et ta (Timofei) on kodust ära jooksnud, aga enne lõi last, 13-aastast, vastu huult, verd on, aga kiirabi ei vaja. Teist last, kes on 16-aastane „nagu kägistas või juustest seal“, väikese 8-aastase tüdruku, kes tahtis vahele minna, lükkas jalaga eemale (I kd tl 33-40). Kohtu hinnangul on selle episoodis tõendamist leidnud, et Timofei Jefimov tekkinud tüli käigus lõi oma venda E jalaga vastu jalga, seejärel haaras teda takistama tulnud P juustest ja tõmbas teda, nii et P tundis valu ning pärast majast põgenemist kohtas õues E, kellele lõi ühe korra käega vastu nägu, vigastades kannatanu huult. Eelkõige kinnitavad Timofei Jefimovi süüd selles episoodis kannatanutena üle kuulatud E ja P Ji ütlused, aga ka I Ji ütlused ning tema poolt tehtud kõned Häirekeskusesse, kus isa vahetult peale sündmust kirjeldas Timofei poolt E ja P suhtes kasutatud vägivalda. Süüdistatav Timofei Jefimov ülekuulamisel kohtus möönis selles episoodis P haaramist juustest, kuid ei tunnistanud E löömist käe või jalaga. Kohtul puudub alus kahelda kannatanute E ja P Ji poolt antud ütluste usaldusväärsuses, samalaadseid ütlusi on andnud ka kohtueelsel uurimisel ülekuulatud I J ning need ütlused haakuvad nii I Ji poolt häirekeskusesse tehtud kõnedes edastatud infoga, aga ka isiku läbivaatuse protokollist nähtuvate E J vigastustega. Süüdistatava Timofei Jefimovi ütlused osas, mis ei haaku teiste selles episoodis kogutud ja kohtus uuritud tõenditega, jätab kohus tõendite kogumist välja kui ebausaldusväärsed. Neljandas episoodis süüdistatakse Timofei Jefimovit selles, et ta15.02.2019 kella 15.30 ajal tüli käigus tahtlikult haaras kinni vend P ja hammustas teda vasaku käe pöidla piirkonnast, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse – parema käe pöidlale hammustamise jälje, vasakul pool rindkerel kriimustuse, marrastuse ja hematoomi. 8 Kannatanuna üle kuulatud P J andis ütlusi selles, et 15.02.2019.a sündmus sai alguse sellest, et Timofei ei lubanud tal köögist väljuda, seisis lihtsalt ukse peal ees. Kannatanul oli ainuke võimalus ta eest ära lükata, sellest sai alguse kaklus, Timofei lõi teda kätega, hakkas vanemate toa poole tirima. Ta haaras enesekaitseks Timofeil kaelast, nad kukkusid vanemate voodile, olid voodis pikali, tema jäi Timofei alla, kui Timofei hammustas teda pöidlast. Vastuseks süüdistatava küsimusele selgitas kannatanu P J, et tema ei löönud ega tõuganud esimesena, tahtis lihtsalt Timofeist mööda minna, sellest tekkis füüsiline kontakt. Timofei lõi teda kätega rinna piirkonda (II kd tl 18-20). Selles episoodis on kohtueelsel uurimisel ütlusi andnud ka isa I J, kes selgitas et 15.02.2019.a P ja Timofei maadlesid nende (vanemate) magamistoas voodis, tüli käigus Timofei hammustas P sõrmest (I kd tl 96-100). Süüdistatavana üle kuulatud Timofei Jefimov tunnistas, et ta haaras hammastega P sõrmest, kuid tegi seda seepärast, et P kägistas teda, haarates selja taga seistes käega tema kõrist, nad olid voodi peal süüdistatav ei saanud hingata, oli suremas ja kuna P sõrm oli tema suu ees, siis hammustas sellest, et haardest vabaneda. Muud moodi ta ei saanud ennast vabastada, sest käed oli kas tema enda all või hoidis E neid kinni (II kd tl 31-32). Isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelitest nähtub, et 15.02.2019 tuvastati P Jil parema käe pöidlal hammustusega sarnane jälg, vasakul pool rindkerel kriimustus, marrastus ja sinikas (I kd tl 72-81). Asitõendina on vaadeldud kõnesid Häirekeskusesse 15.02.2019.a. Esimene kõne on tehtud kella 15.37 ajal telefoni abonentnumbrilt xxxx, kus meeshääl kutsub politseid aadressile xxxx, kus vanem poeg Timofei läks nooremale vennale kallale, hammustas sõrme. Samal kuupäeval kell 15:46 helistas politsei tagasi väljakutse teinud I Jile ja küsib, mis juhtus, I J ütleb, et Timofei läks kallale nooremale vennale P ja hammustas teda. Kui Timofei sai teada, et isa helistas politseile, jooksis ta majast välja (I kd tl 42-52). Kohtu hinnangul on selle episoodis tõendamist leidnud, et Timofei Jefimov tekkinud tüli käigus haaras kinni oma vennast P Jist, tõmbas ta vanemate tuppa voodi peale, kus nad isa I Ji ütluste kohaselt maadlesid, kannatanu P J haaras enesekaitseks süüdistataval kõrist ja kägistas teda, mispeale Timofei Jefimov hammustas P Jit pöidlast. Timofei Jefimovi süüd selles episoodis kinnitavad kannatanuna üle kuulatud P Ji ütlused, aga ka I Ji ütlused ning tema poolt tehtud kõned Häirekeskusesse, kus I J vahetult peale sündmust kirjeldas Timofei poolt P suhtes kasutatud vägivalda. Süüdistatav Timofei Jefimov ülekuulamisel kohtus möönis selles episoodis P pöidlast hammustamist, kuid ütles, et hoopis tema tegi seda enesekaitseks, sest P kägistas teda. Kohtu hinnangul on süüdistatava versioon tema tegutsemisest enesekaitseks ümber lükatud eelkõige I Ji poolt Häirekeskusesse tehtud kõnes sisalduva infoga, millest nähtub, et Timofei ründas nooremat venda P, hammustas sõrmest, esimeses kõnes kasutas isa terminit „tapab ta ära“. Seega kannatanuna üle kuulatud P Ji ütluste ja häirekeskusesse tehtud kõnes sisalduva teabe pinnalt võib teha järelduse, et agressiivsemaks ja ründavamaks pooleks selles tülis oli süüdistatav Timofei Jefimov ning et P J haaras tal kõrist kinni enesekaitseks, peale mida Timofei Jefimov teda sõrmest hammustas. Kannatanule tekitatud kehavigastused on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis, kehal olevad vigastused on suure tõenäosusega tekkinud Timofei Jefimovi poolt kannatanu haaramisest ja tema paiskamisest vanemate voodile, pöidlavigastus on tekitatud Timofei Jefimovi poolt hammustamisega. 9 Viiendas episoodis süüdistatakse Timofei Jefimovit selles, et tema 28.02.2019 kella 14.00 ajal tüli käigus tahtlikult lõi jalaga ühe korra näkku vend P, põhjustades viimasele füüsilist valu ja kehavigastused – vasaku põse punetuse ja paistetuse. Kannatanuna üle kuulatud P J andis ütlusi selles, et 28.02.2019.a osas ta ei mäleta, millest tüli alguse sai. Igal juhul oli neil füüsiline kontakt, Timofei paiskas ta pikali, vanemad üritasid Timofeid ära tõmmata ja siis Timofei lõi teda ühel korral jalaga näkku, nina piirkonda. Ta tundis valu, tekkis punetus (II kd tl 19-20). I J on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi 28.02.2019.a episoodis (I kd tl 92-95) selles, et päeval kella 14.00 paiku kuulis ta köögis olles, kuidas koridoris riidlevad Timofei ja P. Kohale jõudes nägi, kuidas Timofei lõi P jalaga näkku, P sel ajal lebas juba põrandal. Süüdistatavana üle kuulatud Timofei Jefimov selgitas kohtus, et neil oli sõnaline konflikt P, kes haaras selle konflikti käigus ahjuroobi ja püüdis süüdistatavat sellega mõned korrad pea piirkonda lüüa, süüdistatav sai vasaku käe ette. Ühel hetkel P kas kaotas tasakaalu või süüdistatav pani talle jala taha, igal juhul P kukkus maha. Ta ei olnud maas pikali, vaid kolme punkti puutega ning üritas teda endiselt ahjuroobiga alt üles lüüa, ühel sellisel korral, kui ta püüdis lüüa, vehkis süüdistatav tema poole jalaga. See, et ta jalg sattus P näkku, ei olnud kavatsetud (II kd tl 32). Seoses süüdistatava Timofei Jefimovi poolt kohtulikul uurimisel antud ütlustega kutsus kohus täiendavalt välja kannatanu P Ji, et teda küsitleda ahjuroobiga löömise osas. 10.detsembril 2019 toimunud kohtuistungil andis P J ütlusi selles, et pärast seda, kui Timofei oli ta maha paisanud, teda jalaga näkku löönud ja kui isa hakkas Timofeid kannatanust lahti tirima, siis võttis kannatanu ahjuroobi. Ta ei teinud selle ahjuroobiga midagi, lihtsalt hoidis seda käes. Kinnitab, et jalaga löömine oli enne, kui ta haaras ahjuroobi (II kd tl 38). Isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelitest nähtub, et 28.02.2019 tuvastati P Jil punetus vasakul põsel, põsk on paistes (I kd tl 82-84). Asitõendina on vaadeldud kõnesid Häirekeskusesse 28.02.2019.a. Esimene kõne on tehtud kella 14.07 ajal telefoni abonentnumbrilt xxxx, kus meeshääl kutsub politseid öeldes „meie poeg läheb jälle hulluks, kiusab nooremat, lõi teda jalaga“. Vastuseks küsimusele selgitab, et Timofei Jefimov peksab P Jit. Samal kuupäeval kell 14:25 helistas I J uuesti Häirekeskusesse ja teatab, et pole mõtet tulla, ta (Timofei) jooksis minema (I kd tl 42-52). Kohtu hinnangul on selle episoodis tõendamist leidnud, et Timofei Jefimov tekkinud tüli käigus lõi oma venda P Jit ühel korral jalaga näkku, põhjustades valu ja kehavigastuse. Timofei Jefimovi süüd selles episoodis kinnitavad kannatanuna üle kuulatud P Ji ütlused, aga ka I Ji ütlused ning tema poolt tehtud kõned Häirekeskusesse, kus tunnistaja vahetult peale sündmust kirjeldas Timofei poolt P suhtes kasutatud vägivalda. Süüdistatava Timofei Jefimov ülekuulamisel kohtus möönis selles episoodis P tabamist jalaga näkku, kuid ütles, et see löök ei olnud tahtlik, hoopis tema tegi seda enesekaitseks, sest P üritas teda ahjuroobiga lüüa. Kohtu hinnangul on süüdistatava versioon tegutsemisest enesekaitses ümber lükatud eelkõige I Ji poolt Häirekeskusesse tehtud kõnes sisalduva infoga, millest nähtub, et Timofei kiusab nooremat venda P, lõi teda jalaga. Seega kannatanuna üle kuulatud P Ji ütluste ja häirekeskusesse tehtud kõnes sisalduva teabe pinnalt võib teha järelduse, et taaskord oli agressiivsemaks ja ründavamaks pooleks süüdistatav Timofei Jefimov ning alles pärast seda, kui Timofei oli ta maha paisanud ja jalaga näkku löönud, haaras P J enesekaitseks kätte 10 ahjuroobi, kuid ta ei löönud sellega süüdistatavat. Kannatanule tekitatud kehavigastused on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis, tuvastatud on punetus ja paistetus vasakul põsel.

§ 121

lg 2 p.p 2,3 kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kohtule esitatud Rahvastikuregistri andmete väljatrükist (I kd tl 101) nähtub, et T ja I Jil on 8 last – S J (sünd. xxxx), Timofei Jefimov (sünd. 1998); A J (sünd. xxxx); U J (sünd.xxxx); P J (sünd. xxxx); A J (sünd. xxx); E J (sünd. xxxx) ja E J (sünd. xxxx), kõigi elukoha aadressiks on märgitud xxxx. Seega on nii süüdistatava Timofei Jefimovi, kui ka kannatanute A, P ja E Jefimovi näol tegemist ühe perekonna liikmetega, ning on tõendatud Timofei Jefimovi poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine lähisuhtes. Kohtu hinnangul on tõendatud Timofei Jefimovi süü kõigis viies kehalise väärkohtlemise episoodis, mis on toime pandud tema nooremate vendade suhtes, kannatanutele on põhjustatud valu ja tekitatud kehavigastused, mida kohus on kirjeldanud ja tõendatuks lugenud igas konkreetses kuriteoepisoodis. Timofei Jefimovi käitumises subjektiivse koosseisu tuvastamisel leiab kohus, et kriminaalasja arutamisel on leidnud tõendamist, et süüdistatav põhjustas kannatanutele valu ja tervisekahjustuse vähemalt otsese tahtlusega, nimelt kinnitasid ülekuulamisel kõik kannatanud, et Timofei Jefimovil vanema vennana oli mingi uhkus, ta üritas kodus kehtestada oma reegleid, sundides vendi endale alluma, seistes näiteks teepeal ees, kuni noorem vend hakkab läbipääsu paluma, lausa roomama tema ees, sülitas P peale, mingit lugupidamist tal vendade vastu ei olnud (I kd tl 53-64); (II kd tl 12-13). Konfliktid tekkisid igapäevastest lihtsatest põhjustest, lahtisest aknast, põlevast lambist ühiskasutatavas toas, mis segas teist venda magama jäämast, sellest, et nooremad vennad soovisid liikuda ühest toast teise, kuid oleks pidanud selleks saama Timofei Jefimovi nõusoleku jne. Timofei Jefimovi iseloomustusest xxxx nähtub, et Timofei asus õppima sellesse kooli 1.09.2015.a. Kuna õpilane oli väga agressiivse iseloomuga, toimus koolis kaklus. Timofei kustutati õpilaste nimekirjast 5.10.2015.a direktori käskkirjaga ebaväärika käitumise tõttu (I kd tl 109-110). Seda fakti kinnitab ka kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (I kd tl 111-112), millest nähtub, et Timofei Jefimovit kahtlustati kahes episoodis

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis olid toime pandud 02.10.2015 ja 05.10.2015.a, kuid mille suhtes oli menetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 7 alusel. Sellega on tuvastatud, et Timofei Jefimovil on väljakujunenud harjumus lahendada tekkivaid konflikte vägivaldselt. Timofei Jefimovi suhtes on läbi viidud ka ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille kohta koostatud aktist nr 7.1-3/65 nähtub muuhulgas seda, et Timofei Jefimovi suhtes on sedastatavad iseloomu pidurdamatus, impulsiivsus, ärritatavus, nõrk oma impulsside kontroll, kalduvus agressiivsele käitumisele. Samas leiab ekspert, et Timofei Jefimovil ei esine vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust, või muud ajutist psüühikahäiret (I kd tl 118-124). Kohus on seiskohal, et tõendatud on Timofei Jefimovi tegevuses nii objektiivne kui ka subjektiivne külg. Süüdistatav, tarvitades kannatanute suhtes füüsilist vägivalda, põhjustas neile nii tervisekahjustuse kui ka valu, samuti on tõendatud põhjuslik seos teo – kannatanute suhtes vägivalla kasutamise ning saabunud tagajärje – kannatanule põhjustatud tervise kahjustuse ja valu - vahel.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse või rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus tuvastanud ei ole. 11 KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, käesoleval hetkel need puuduvad.

§ 121

lg 2 p.p 2,3 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust ehk rahalist karistust. Kohtule esitatud Karistusregistri andmete kohaselt on Timofei Jefimovi näol tegemist isikuga, kes ei ole karistusregistrisse kantud, antud fakt on kohtule isikut positiivselt iseloomustavaks asjaoluks, kuid vaatamata sellele leiab kohus, et ei ole põhjendatud isiku karistamine rahalise karistusega. Kohus arvestab, et kuigi Timofei Jefimovi sõnul on tegemist noore täiskasvanuga, kellel on põhiharidus, kes on asunud õppima eriala omandamiseks, on läbinud mitmeid kursuseid, ta siiski ei tööta, elab vanematekodus, ei anna oma panust pere eelarvesse ning on seega sisuliselt oma vanemate ülalpidamisel. Tema karistamine rahalise karistusega ei avaldaks süüdistatavale vajalikku mõju ega suunaks teda õiguskuulekale teele, pigem võiks täiendavalt koormata tema vanemaid, kui need peaksid otsustama rahalise karistuse Timofei eest tasuda. Kohus leiab, et ringkonnaprokurör Lea Pähkli poolt süüdistatavale karistuseks taotletud 2 aasta pikkune vangistus on liiga karm. Kohus möönab, et Riigikohtu suuniste pinnalt tuleb karistuse mõistmisel aluseks võtta sanktsiooni keskmine määr ning arvestada seejärel isiku süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatava käitumises ei ole tuvastatud tema süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, samuti viimase süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Timofei Jefimovile

§ 121

lg 2 p.p 2,3 järgi karistuse mõistmisel arvestab kohus, et tegemist on noore täiskasvanuga, kes on varem karistamata, kuid on samas suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul pannud toime mitu kehalise väärkohtlemise episoodi oma nooremate vendade suhtes. Ütlustest ja ka ekspertiisiaktist nähtub, et Timofei Jefimov on impulsiivne, kergelt ärrituv, pidurdamatu, vägivaldne, seega on toimepandud kuritegude puhul tegemist pigem juhuslikku laadi sündmustega, mis on eskaleerunud vägivallaks. Kohus võtab arvesse, et kannatanutele ei tekitatud tõsiseid vigastusi, kuid samas ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et süüdistatav on kogu kohtumenetluse kestel üritanud enda tegevust õigustada, viidates kannatanute käitumisele, jäädes lõpuni kindlaks, et temal ei ole selles asjas mingit süüd. Arvestades süüdistatava poolt kannatanutele põhjustatud vigastuste iseloomu ning kuritegude toimepanemise asjaolusid hinnates on süüdistatava süü kohtu hinnangul siiski suhteliselt väike ning kohus peab võimalikuks süüdistatavat karistada sanktsiooni keskmäärast väiksema karistusega s.o ühe aasta pikkuse vangistusega vabastades süüdistatav karistuse kandmisest

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi, kohaldades ühe aasta ja kuue kuu pikkust katseaega koos käitumiskontrolliga ning seda alljärgnevatel põhjendustel. Nimelt karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks 12 (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Niisiis antud põhimõtetest lähtuvalt on esmakordsel karistamisel võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning Timofei Jefimovi suhtes on otstarbekas kohaldada

§ 74sätteid.

Kohtu hinnangul õigustab süüdistatav enda käitumist, ei oska konflikte rahumeelselt lahendada, on impulsiivne, seega vajab ta katseajal täiendavat kontrollmehhanismi kriminaalhoolduse näol. Lisaks seadusest tulenevatele kontrollnõuetele ja kohustustele peab kohus vajalikuks juhindudes

§ 75

lg 2 p 8 kohustada Timofei Jefimovit temale määratud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Katseaja kulgemine algab kohtuotsuse kuulutamisest. ASITÕENDID KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 4 CD plaati, millistele on talletatud alaealise kannatanu E.J videoülekuulamine ning Häirekeskusele tehtud kõnesalvestised. Märgitud asitõendid asuvad kriminaalasja materjalide juures ning need tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. MENETLUSKULUD Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 584 eurot ning seda alates 01.01.2020.a s.t teise astme kuriteo toimepanemise eest on sundraha 876.- eurot. Samuti on selles asjas teostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis Timofei Jefimovi suhtes, mille maksumus on 765 eurot. Timofei Jefimovile on kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel osutatud riigi õigusabi, mille maksumus on 1272.- eurot. Timofei Jefimovi näol on tegemist noore täiskasvanuga, kes küll on omandanud põhihariduse ning läbinud mõningaid kursuseid, et omandada eriala, kuid kohtule teadaolevalt ta käesoleval ajal ei tööta, on oma vanemate ülalpidamisel. Samas ei ole tegemist töövõimetu isikuga, mis võiks tingida menetluskulude täies mahus või suuremas osas riigi kanda jätmist. Kohus leiab siiski, et menetluskulude tasumine täies mahus käib Timofei Jefimovile üle jõu ning kohaldab tema suhtes KrMS §-s 180 lg 3 sätestatut, jättes menetluskuludest osa, nimelt kaitsjatasu, riigi kanda. Väljamõistetavate menetluskulude tasumiseks annab kohtus Timofei Jefimovile aega 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, selle aja jooksul peaks Timofei Jefimovil olema piisavalt aega, et kriminaalhooldaja järelevalve all leida endale töökoht ning asuda menetluskulusid tasuma. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 13