KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7383 Tsiviilasi X
) §-dega 96, 97 lg 2, 100 ja § 101 lg 1. Perekonnaseaduse (
) 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
§ 99
järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 101
lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
§ 100
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. TsMS § 459 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis 2
(3)2-20-7383 nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui maksete suurus või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise, on oluliselt muutunud. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Antud juhul on muutunud elatise väljamõistmise otsuse tegemisest olukord, kuna alaealine laps on alaliselt asunud elama koos isaga. Vanematel on alaealise lapse osas ühine hooldusõigus. Lapse ema on nõus elatise maksmise lõpetamisega, kuna laps elab isaga. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning vabastab hageja elatise makse kohustusest. Kohus selgitab, et elatise maksmisest vabastamine ei eelda, et vanem vabaneb ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohus selgitab osapooltele, kui lapse alaline elukoht muutub on vanemal, kelle juures laps ei ela kohustus tasuda elatist. Seega kui laps asub taas elama ema juurde, on kohustus lapse isal anda elatist ning kui laps elab alaliselt isaga lasub sama kohustus emal. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti; lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3
(3)