4-20-3305/8

4-20-3305 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-3305 (2303,20,000623) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Aivar Ruutsaar; ik: 38606032234; elukoht: xxx; töökoht: xxx. Jaak Paju, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Aivar Ruutsaar süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.
3. Mõistetud arest 15 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 15.11.
4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 29.09.
5. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 12.07.2020 koostatud väärteoprotokollist nr AB1566409 (2303,20,000623) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 12.07.2020 kell 12:04 peeti Uus-Sadama 19 juures (tuli Reidi tee poolt) kinni sõiduk, mida juhtis Aivar Ruutsaar, kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli taastamata ja juht oli varem 1 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud elektroonilise postiga. Menetlusaluse isiku 18.08.2020 e-kirjast nähtuvalt palub menetlusalune isik väärteoasi läbi vaadata tema osavõtuta kuivõrd viibib välismaal. Kuna menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist piisava ajavaruga kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ja on avaldanud soovi asja arutada tema osavõtuta, peab kohus võimalikuks arutada asja menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel. VTMS § 98 lg 5 korras avaldatud menetlusaluse isiku selgitustest väärteoprotokollis nähtub, et menetlusalune isik on märkinud, et ta ei tea miks nii juhtus, kahetseb oma tegu väga. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik tuleb temale etteheidetud rikkumises süüdi tunnistada. Mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta on aset leidnud. Kõik seni määratud rahatrahvid on menetlusalune isik jätnud tasumata. Seetõttu taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 ööpäeva. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, s.h menetlusaluse isiku selgitust väärteoprotokollis, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
6. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Aivar Ruutsaarel juhtimisõigus 12.07.2020 puudus, sest juhtimisõigus oli taastamata alates 18.10.
7. Viru Maakohtu 15.09.2016 otsusega nr 1-16-47 karistati menetlusalust isikut KarS § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest vangistusega ja lisakaristusena võeti temalt ära juhtimisõigus 1 aastaks. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 15.09.2016 otsusega. Sellest tulenevalt oli menetlusaluselt isikult juhtimisõigus karistusena ära võetud ning lisakaristuse tähtaja möödudes menetlusalune isik juhtimisõigust ei taastanud. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, kui juhtimisõigus oli taastamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et temalt on juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud ja et ta ei ole seda õigust taastama asunud, s.t ta oli teadlik, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 05.07.2020 kui oli kinni peetud samasuguse väärteo toimepanemiselt, s.t ta oli LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. Seejuures on teda karistatud ka 24.02.2018 kohtuvälise menetleja otsusega nr 2330,18,000692/1 LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. 05.07.2020 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse taastamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Sellegi poolest asus menetlusalune isik mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine 2 LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelmise ja üle-eelmise liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata. Seejärel on ta taaskord vaatamata juhtimisõiguse puudumisele juhtinud sõidukit isikuna, kellel on juhtimisõigus taastamata. Mõlema eelnimetatud liiklusalase väärteo eest on isikut karistatud rahatrahvidega, millest mõlemad on jäetud tasumata. Seega varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Rahatrahvide tasumata jätmise osas võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks või soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahvid oodatud eesmärki ei taga. Et rahatrahv oma mõju ei avaldanud, näitab ka uue samalaadse väärteo toimepanemine. Samas nähtub karistusandmetest ka see, et teda on juba kolmandat korda ajal, mil tal on juhtimisõigus taastamata, kinni peetud sõiduki juhtimiselt. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistust, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on samalaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest juba korduvalt karistatud ning käesoleva ning viimase teo vahele jäi vaid nädalapikkune vahemik. Menetlusaluse isiku selgitus, et ta ise ka ei tea miks nii juhtus, ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd sama teo eest korduvalt karistatud menetlusalusele inkrimineeritud järjekordselt toimepandud tegu saab toime panna vaid kavatsetult, s.t menetlusalune isik asus sõidukit juhtima teadmises, et tal puudub juhtimisõigus ja see käitumine on endiselt keelatud ja karistatav. Isiku karistusandmetest nähtub, et enne käesoleva väärteo toimepanemist ning ajal kui menetlusalusel isikul oli juhtimisõigus taastamata on isik juhtinud mootorsõidukit selleks juhtimisõigust omamata ning teda on karistatud nii LS § 201 lg 1 kui ka LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Seega oli menetlusalune isik üheselt teadlik juhtimisõiguse puudumisest ja teda oli juba ka varasemalt kinni peetud ja juhtimiselt kõrvaldatud. Seega ei saa kahetsust hinnata siirana ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale süsteemsele õigusvastasele käitumisele liikluses ja üha uute liiklusalaste väärtegude toimepanemise jätkamisele. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmise süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra 3 lähedases määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Seejuures on menetlusalune isik isikuks, kellel on kehtiv karistus ka KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, mis viitab sellele, et menetlusalune isik on juhina liikluses osaledes teistele liiklejatele ja ilmselgelt ka iseendale ohtlik, kuid ta ei soovi sellest aru saada. Seetõttu leiab kohus, et vaatamata sellele, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude eest karistatud ja selline asjaolu on aluseks mõista karistus üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kinnistamaks isikus arusaama keelunormi jätkuvast kehtivusest, peab kohus võimalikuks mõista karistuse siiski vaid ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud. Kuna menetlusalune isik viibib väidetavalt välismaal, peab kohus võimalikuks anda menetlusalusele isikule karistuse kandmisele asumiseks pikema tähtaja. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4