KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- september 2020 Kohtuasja number 1-18-3225 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Roland Villi (isikukood 37609140317) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- augusti 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Roland Vill, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- augusti 2020 määrus muutmata ja Roland Villi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- veebruari 2019 otsusega tunnistati Roland Vill süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 – § 25 lg 2 ja § 121 lg 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu
- mai 2017 otsusega R. Villile mõistetud ja kandmata 2 aasta 5 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra, mispeale kujuned R. Villi liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. R. Villi karistusaeg algas
- jaanuaril 2018 ja see lõpeb
- jaanuaril
- juunil 2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid R. Villi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Vangla ega prokuratuur R. Villi vabastamist ei toetanud.
- Tartu Maakohus jättis
- augusti 2020 määrusega R. Villi vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu argumendid olid sellised. Formaalsed eeldused R. Villi vabanemiseks on 1
(3)täidetud. Küll aga ei esine vabanemise materiaalseid eeldusi. R. Villi retsidiivsusoht on jätkuvalt liiga kõrge. Tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust ja praegune on tema seitsmes vangistus. Kuritegude soodusteguriteks on olnud joovastite tarvitamine, puudulikud probleemilahendamise ja majandusliku toimetuleku oskused ning ka impulsiivsus ja oma tegude tagajärgedele mitte mõtlemine. R. Vill on lähtunud hetke emotsioonidest ja omakasust. Probleemide lahendamisel ja eesmärkide saavutamisel on ta kasutanud kuritegelikke meetodeid ega ole välistanud ka vägivalla tarvitamist. Süüdimõistetu peab enese heaolu kõige olulisemaks, mistõttu pole ta arvestanud oma tegude mõju teistele inimestele. Vangla on ka märkinud, et tuleviku osas konkreetseid sihte R. Vill püstitanud ei ole, ta elab pigem üks päev korraga. Eesmärgid on rohkem üldised (pere ja töö), millised olid tal olemas ka enne vangistust. Seega ei saa töökohale ja pereelule omistada sellist kaalu, mis annaks alust R. Villi ennetähtaegselt vabastada. Pealegi ei saa kindel olla, et süüdimõistetul on vabaduses töökoht. R. Vill avaldas ja ka kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et ta saab tööle OÜ-sse Veles Pluss. Tööandja garantiikirja vanglatoimikus aga pole. Internetist leitavate krediidiraportite kohaselt on osaühingul
- aastast maksuvõlg, mis sel aastal on hüppeliselt suurenenud, ka registreeritud töötajate arv on vähenenud kuuelt ühele inimesele. Siit võib järeldada, et osaühingul võivad olla tekkinud raskused, mistõttu ei pruugi T.V. seal tööd saada. Kuigi R. Villi abikaasa T.V. on kriminaalhooldajaga rääkides kinnitanud, et on valmis süüdimõistetut majanduslikult toetama, ei ole see jätkusuutlik – eriti arvestades, et R. Vill on narkootikumide soetamiseks korduvalt sooritanud kuritegusid. Seega on uimastite tarvitamisega seotud risk selgelt maandamata. R. Villi kõige suurem probleemiallikas ongi narkootikumid. Süüdimõistetu küll väitis istungil, et N.K. on andnud talle garantii vastavasse programmi vastuvõtmise kohta, kuid kohtule seda tõendit ei nähtu. Samuti võib juhtuda nii, et R. Vill ravile ei lähe. Taoline arvamus tuleneb sellest, et seni pole süüdimõistetu oma eluviisides muudatusi teinud. Kindel ei saa olla ka selles, et käitumiskontrolli tingimused R. Villist lähtuvat uue kuriteo riski piisavalt maandaksid.
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Vill, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vanglast ennetähtaegselt vabastada. R. Vill leiab, et kuna ta on karistusest suurema osa ära kandnud, võiks ta saada võimaluse end vabaduses tõestada. Ta on nõus täitma kõiki kohtu ja kriminaalhooldaja määratavaid tingimusi ja kohustusi. Elukoht on tal olemas. Tema abikaasa T.V. suri
- septembril
- Koju jäi 16-aastane tütar. Korter jäi järelevalveta ja pole ka kedagi, kes maksaks korteri kulusid. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Vill peab jätkama vangistuse kandmist. Nimelt pole ka ringkonnakohtu meelest R. Villi õiguskuuleka elu tõenäosus kuigivõrd suur.
- R. Villil on 4 kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude eest: ta on käidelnud narkootilisi aineid suures koguses, korduvalt toime pannud vargusi ning viimase otsusega karistati teda lisaks (katsestaadiumisse jäänud) vargusele kehalise väärkohtlemise eest. Ka vangistuses on R. Vill viibinud pidevalt: praegune on tema seitsmes reaalne vanglakaristus. Taolisi karistusandmeid arvestades on selge, et senised karistamised süüdimõistetule mingitki mõju avaldanud ei ole. Saanud karistada ja viibinud ka vanglas, on ta vabaduses jätkanud kuritegudega. Oleks põhjendamatu ja isegi mõneti naiivne arvata, et praegune vangistus oleks R. Villile osutanud oluliselt suuremat mõju kui kõik varasemad.
- Uue kuriteo toimepanemise ohule viitavana on esimese astme kohus põhjendatult välja toonud ka narkootikumide tarvitamise. Süüdimõistetu ei ole eitanud, et on narkootiliste ainete sage tarvitaja ega sedagi, et tarvitamine on olnud seotud tema kuritegeliku käitumisega. Seda, et narkoprobleem oleks nüüdseks jäänud minevikku, põhjust arvata paraku pole. Nagu 2
(3)vangistusasutus välja tõi, on R. Vill narkootikume tarvitanud väga pikka aega (alates varasest noorusest) ning tal on kokkupuuteid olnud ka selliste n-ö raskemat laadi narkootiliste ainetega nagu amfetamiin, heroiin ja kokaiin. R. Villi niisugust tarvitamisminevikku silmas pidades ei garanteeri tagasilanguse tugigrupis osalemine, vabaduses ravile minemine või vastavate programmide läbimine seda, et ta narkootikume enam ei tarvita.
- Maakohus nimetas vangla koostatud iseloomustuse põhjal uue kuriteo toimepanemise ohule osutavana ära ka selle, et süüdimõistetu probleemilahendusoskused ja majandusliku toimetuleku oskused on kesised, ta lähtub hetkeemotsioonidest ja omakasust ning peab enese heaolu kõigi teiste omast olulisemaks. Taolisele hinnangule R. Vill määruskaebuses vastu ei vaidle. Selle hinnangu tõesusele viitab R. Villi minevik. Ringkonnakohus leiab, et kogumis eelmärgituga sisendavad ka äsja märgitud asjaolud tõsiseid kahtlusi R. Villi edasise õiguskuuleka käitumise osas.
- Positiivsed tegurid, nagu distsiplinaarkaristuste puudumine ning individuaalse täitmiskava järgimine ei ole nendeks asjaoludeks, millest R. Villi käitumisviisi muutumist järeldada. Vabaduses, rangema kontrolli puudumisel, võib ta endise elulaadi juurde tagasi pöörduda. Käitumiskontrolliga kaasnev järelevalve süüdimõistetu kuritegeliku käitumise ja narkootikumide taastarvitama hakkamise ärahoidmiseks küllaldane poleks.
- Ka R. Villi vabanemisjärgsed elutingimused ei ole teguriks, mis tema vabastamise kaasa tooks. Süüdimõistetul on elukoht ning samuti on ta säilitanud suhted oma ema ja isaga. Tema põhiline tugi – abikaasa – on määruskaebusest selguvalt nüüdseks surnud. Maakohtu istungil antud selgitustest nähtuvalt lootis R. Vill hakkamasaamises paljuski aga just abikaasa toele. Abikaasa abi oleks temale vajalik olnud juba seetõttu, et süüdimõistetu lähiajal tööle saamise osas kindlus puudub. Esimese astme kohus asus seisukohale, et kaheldav on, kas R. Vill saab töötada OÜ-s Veles Pluss. Taolist kahtlust süüdimõistetu määruskaebuses ümber lükanud pole, s.o kohtu vastavaid kõhklusi ei ole ta kuidagi kommenteerinud. Küll on R. Vill seoses abikaasa surmaga märkinud, et viimasest jäi maha 16-aastane tütar ning valveta on ka korter. Ringkonnakohus märgib esmalt, et puudub alus arvata, nagu poleks tütrel lähedasi, kes tema eest hoolitseks. Kui sellised isikud tal aga tõesti puuduvad, siis tagatakse tema heaolu sotsiaalhoolekande korras. Mis puutub aga korterisse, siis vangla koostatud iseloomustuse kohaselt ei kuulu see korter mitte R. Villile, vaid tema emale.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- augusti 2020 määruse muutmata ning R. Villi määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3
(3)