lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 10 (kümme) tundi üldkasulikku tööd. 3.
lg 3 alusel määrata 10 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Määrata Kirill Humalainen üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel 6 127 758). 5.
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks 1 kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 29.09.2020. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.05.2020 koostatud väärteoprotokollist nr 20200518465301 (2315,20,002281) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 18.05.2020 kell 06:51 peeti Peterburi tee 1a juures (Mustamäe suunas), Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis Kirill Humalainen, kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav ja tunnistas end süüdi. Selgitas, et ostis endale auto, et see maha müüa ja raha teenida. Tahtis sõiduki viie veel teenindusse, et võimalikud vead parandada ja pidi olema kohal kindlal kellaajal. Peeti kinni. Juhtimisõigust ei ole ega ole kunagi olnud, käis küll autokoolis. On varem karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, rahatrahvid on tasumata. Alates märtsist tasub kohtutäituri vahendusel ja on kolm kohtutäiturit, kuid ei tea millised võlgnevused on kustutatud. On tasunud 3000 eurot võlgnevusi. Sõiduki müüs maha järgmisel päeval.Töötab kaevetöödel, torustikud, kanalisatsioonid jne. Töötab tööpäevadel ja kodus on nädalavahetustel. Oli ilma tööta 2 aastat. Kui võimalik, siis taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga. On vaja tööl käia. Kui on arest, siis tööl käia ei saa ja ei saa ka trahve maksta. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Teda on ka varem juhtimiselt kõrvaldatud. Teadis, et sõidukit juhtida ei tohi. Karistusregistri kohaselt on kaks kehtivat väärteokaristust erinevate liiklusalaste väärtegude eest ja trahvid on õigeaegselt tasumata. Need ei ole teda mõjutanud uute väärtegude toimepanemisest hoiduma. Reaalne arest oleks ainus karistus. Seetõttu palub karistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest arestiga 10 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud ja ta avaldas soovi teha üldkasulikku tööd, siis ei ole vastu kui kohus asendab mõistetava aresti üldkasuliku tööga. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1), samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3). Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Kirill Humalainenil kehtivaid juhilubasid ei ole. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides 18.05.2020 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 15.07.2019 kui oli kinni peetud samasuguse väärteo toimepanemiselt, s.t ta oli LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. 15.07.2019 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv ja menetlusalune isik oli väärtegu toime pannes isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellegi poolest asus menetlusalune isik mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki 2 juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelnevalt juba kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata. Samuti on isikut samaaegselt ka teiste liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Nii eelnimetatud liiklusalaste väärtegude kui ka teiselaadsete väärtegude eest on isikut karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Seejärel on ta taaskord vaatamata juhtimisõiguse puudumisele ja kehtivatele karistustele samalaadsete süütegude eest juhtinud sõidukit isikuna, kellel ei ole juhtimisõigust. Seega varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Arvestades eelmiste määratud rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul kas puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks või soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahvid oodatud eesmärki ei täida. Et rahatrahv oma mõju ei avaldanud, näitab ka uue samalaadse väärteo toimepanemine. Samas nähtub karistusandmetest ka see, et teda on juba ajal, mil tal on juhtimisõigus puudub, korduvalt kinni peetud sõiduki juhtimiselt. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistusi, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest juba korduvalt karistatud. Kuivõrd isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, on menetlusalune isik üheselt teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest ning trahvide tasumata jätmisele järgnevatest võlgnevuste tasumise kohustusest. Seega ei saa kahetsust hinnata siirana ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud ja juhtimisõiguseta juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda 3 seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmise süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus siiski võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Menetlusalune isik selgitas, et ta töötab ning ta taotles seoses sellega karistuse asendamist üldkasuliku tööga, säilitamaks võimaluse edasi töötada ja saadavast töötasust tasumata trahve tasuda. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik töötab ja teda ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks taotlus karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga rahuldada ja asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, andes karistuse ära kandmiseks menetlusalusele isikule pikema ajavahemiku, et üldkasuliku töö tegemine ei tingiks töö kaotust. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.