1-17-5240/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-17-5240 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Bogdan Gorelikovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Bogdan Gorelikovi (isikukood 39411300833) ja tema kaitsja vandeadvokaat Liis Suigi määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. augusti
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Liis Suik vandeadvokaat Liis Suigi poolt Bogdan Gorelikovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot 20 senti.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Bogdan Gorelikovi kanda.
9. Bogdan Gorelikovil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohus karistas Bogdan Gorelikovi 05.06.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-175240 KarS § 215 lg 3 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus Bogdan Gorelikovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 5 kuud 14 päeva vangistust. 1 KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aja 1 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 5 kuud 13 päeva. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus karistuse kandmisele asumise aja. Kohtuotsus jõustus 21.06.
12. Tartu Maakohus vabastas 23.05.
13. a määrusega Bogdan Gorelikovi Harju Maakohtu 05.06.
14. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega katseajaga kuni 13.01.2021, kohustades süüdimõistetut täitma katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 9 sätestatud kohustusi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati Bogdan Gorelikovi läbima MTÜ-s Lootuse Küla uimastisõltuvusest taastumise programm kestvusega 10 kuud. Kohtumäärus jõustus 08.06.
15. Harju Maakohus pööras 17.06.
16. a määrusega täitmisele Harju Maakohtu 05.06.
17. a otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistuse 1 aasta 7 kuud 3 päeva vangistust alates 17.06.
18. Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.08.
19. a määrusega Harju Maakothu 17.06.
20. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Kohtumäärused jõustusid 03.09.
22. Viru Maakohtu 27.08.
23. a määrusega jäeti Bogdan Gorelikov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
24. Viru Maakohus asus seisukohale, et tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Samas asus maakohus ka seisukohale, et Bogdan Gorelikovi suhtes ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. 2.
25. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.
26. a määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetav on varasemalt pannud toime vargusi materiaalse kasu saamise eesmärgil ning sõltuvuse rahuldamiseks. Ta on ka ise kinnitanud, et käis poodides vargil nagu tööl – päeva jooksul korduvalt – ning varastatud asjade eest saadud raha kulutas narkootikumidele. Viimast kuritegu toime pannes oli Bogdan Gorelikov tarvitanud alkoholi. Eeltoodu viitab sellele, et sõltuvusainete tarvitamise jätkamist vabaduses saab pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. 2.
27. Vabanemisel puudub Bogdan Gorelikovil töökoht, samuti puudub tal ametlik töökogemus. Arvestades seda, et ta on korduvalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel materiaalsete raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava tutvus- ja suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud või narkootilisi aineid tarvitavaid isikuid, kes võivad avaldada talle negatiivset mõju. 2.
28. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime temale eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal, mil ta oli allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Lisaks sellele, ei saa jätta tähelepanuta, et viimase karistuse kandmiselt vabastati Bogdan Gorelikov Tartu Maakohtu 23.05.
29. a määruse alusel tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve 2 kohaldamisega (katseaeg 08.06.2019 – 13.01.2021), kuid juba 13.06.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule erakorralise ettekande ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, sest isik keeldus täitmast KarS § 75 lg 1 p 1, § 75 lg 2 p 9 ja § 75 lg 4 nõudeid. Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist isiku poolt. 2.
30. Positiivsena tõi maakohus välja selle, et kinnipeetav õpib vangistuses keevitaja erialal ning on varasemalt läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja 12 sammu. Temaga on toimunud individuaalse täitmiskava raames vestlused ning ta on osalenud anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht emale kuuluvas korteris ning, et ema on valmis teda ka materiaalselt toetama. Maakohtu hinnangul aga ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Määruskaebus
31. Viru Maakohtu 27.08.
32. a määruse peale esitas määruskaebuse Bogdan Gorelikovi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus ei ole näinud seda positiivset muutust Bogdan Gorelikovi ellusuhtumises, mis on toimunud ärakantud karistusaja vältel. Kaitsja on veendunud, et pärast vabanemist isik enam narkootilisi aineid ei tarvita ega soovi seda teha. Bogdan Gorelikov on aktiivselt osalenud vanglas sõltuvusprobleemidega inimestele mõeldud sotsiaalprogrammides, anonüümsete narkomaanide tugigrupis ja individuaalse täitmiskava raames läbi viidud vestlustel. Pärast vabanemist soovib ta minna ravile rehabilitatsioonikeskusesse. Ta on omandanud keevitaja eriala ja on huvitatud töötamisest sellel erialal. Samuti on tal olemas lähivõrgustik ja kindel elukoht. Praeguseks ärakantud vangistus on täitnud eesmärgi – isik mõistab hukka oma varasema elukäigu, ta kahetseb õigusrikkumisi ning tal on motivatsioon elada õiguskuulekalt.
33. Viru Maakohtu 27.08.
34. a määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu Bogdan Gorelikov, kes ei ole nõus kohtulahendiga. Kinnipeetava sõnul on temal positiivne iseloomustus, hea käitumine ja ainult üks rikkumine vanglas. Maakohus kirjutas, et tema suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, kuid tema sõnul ei suhtle. Helistab ainult lähedastele ja ühele tüdrukule, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Vanglas ta ei sõbrusta kellegagi. Narkootikume ta enam ei tarvita, hakkab käima anonüümsete alkohoolikute grupis, et sõltuvust kontrollida. Samuti tunnistab, et vanglal ja pikaajalisel vangistusel on olnud suur roll sõltuvusest vabanemisel. Kuid samas on seda teinud ka töö iseendaga. Vabanemisel tal töökoht puudub, kuid kuna on omandanud keevitaja eriala, leiab kiiresti tööd.
35. Tartu Ringkonnakohtu 16.09.
36. a määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 29.09.
37. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Vandeadvokaat Liis Suik esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
38. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda Bogdan Gorelikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
39. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
40. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuste pinnalt, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Lisaks ei ole määruskaebustes välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Määruskaebustes tahetakse üksnes, et faktilistele asjaoludele antaks maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea.
41. Määruskaebustes asuvad nii süüdimõistetu kui ka kaitsja seisukohale, et Bogdan Gorelikov ei soovi enam tarvitada narkootilisi aineid ning vangistus on mõjunud temale positiivselt. Seda positiivset muutust ei ole maakohus isiku suhtes arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käsitlenud nii Bogdan Gorelikovi suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, s.o eriala omandamine, sotsiaalprogrammide läbimine, vestlused ja anonüümsete narkomaanide tugigrupis osalemine, elukoha olemasolu ja lähedaste toetus, kui ka negatiivseid asjaolusid, s.o korduv kriminaalkorras karistatus, distsiplinaarkaristus, majanduslik risk, ebaõnnestunud kriminaalhooldus. Nende asjaolude kaalumisel on maakohus põhjendatult leidnud, et Bogdan Gorelikovi vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole praegu võimalik.
42. Ringkonnakohtul puudub usk, et just viimane vangistus on muutnud Bogdan Gorelikovi varasemast seadusekuulekamaks. Karistusregistri väljavõtte andmetel on tal viis kehtivat kriminaalkaristust, millest kolme esimese otsuse alusel on temale mõistetud reaalne vangistus, millised on ta ära kandnud. Harju Maakohtu 05.01.
43. a otsusega kriminaalasjas nr 1-1611142 anti süüdimõistetule võimalus kanda karistust vabaduses, asendades mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga. Kuna Bogdan Gorelikov pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, pöörati ärakandmata karistuse osa täitmisele. Nimelt mõistis Harju Maakohus 05.06.
44. a otsusega liitkaristuse, mida ta kannab käesoleval ajal. See näitab, et varasemad vangistused ei ole Bogdan Gorelikovile mitte mingisugust mõju avaldanud. Ta on jätkanud uute varavastaste kuritegude toimepanemist.
45. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et Bogdan Gorelikovi suhtes ei ole kindlust, et katseaeg ja käitumiskontrolli nõuded oleks piisavalt mõjusad selleks, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Seda näitab kasvõi asjaolu, et Bogdan Gorelikov pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo. Seega ei vähendanud käitumiskontrolli nõuete 4 täitmise kohustus uute kuritegude riski. Samuti on tema varasem kriminaalhooldus ebaõnnestunud, kui Bogdan Gorelikov vabastati kriminaalasjas nr 1-17-5240 tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega (Tartu Maakohtu 23.05.
46. a määrus). Kohtumäärus jõustus 08.06.2019, kuid juba 13.06.2019 esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande Bogdan Gorelikovi suhtes karistuse täitmisele pööramiseks, millise taotluse Harju Maakohus rahuldas 17.06.
47. a määrusega. Bogdan Gorelikov viibis vabaduses vaid 10 päeva. Harju Maakohtu 17.06.
48. a määrusest on näha, et süüdimõistetu keeldus elektroonilise valve kohaldamisest, keeldus elamast MTÜ-s Lootuse Küla ning läbima seal kohustusena määratud rehabilitatsiooniprogrammi. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et süüdimõistetu ise oli nõus vabanema MTÜ-sse Lootuse Küla ning täitma temale määratud kohustusi, kuid leides need endale mittesobivat, ta keeldus. Vabastades Bogdan Gorelikovi uuesti ennetähtaegselt, allutades ta kontrollnõuetele ja kohustustele, säilib oht, et isik ei soovi taaskord reegleid täita. Sellise isiku puhul ei ole põhjendatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamine. Lisaks on Bogdan Gorelikovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus (22.01.2020 määrati noomitus). Olenemata rikkumise sisust (Bogdan Gorelikovi sõnul sai talle saatuslikuks tema hea süda, kuna andis teisele kinnipeetavale televiisori), näitab see, et ta ei suutnud vangistuses range järelevalve tingimustes kõiki reegleid nõuetekohaselt täita. Kogumis varasemate vangistuste kandmisest vabastamise tingimuste rikkumistega, kinnitab see, et tegemist on sellise isikuga, kelle puhul ei ole võimalik eeldada, et ta täidab karistuse kandmisega vabaduses kaasnevaid nõudeid korrektselt. Risk uute kuritegude toimepanemiseks on märkimisväärne.
49. Väheoluline ei ole asjaolu, et Bogdan Gorelikovil on narkootiliste ainete sõltuvus ning viimase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Kuigi isik tunnistab temal esinevaid sõltuvusprobleeme, on vangistuses nendega tegelenud ning avaldab soovi vabaduses minna ravile rehabilitatsioonikeskusesse, säilib kõrgendatud oht, et probleemide naasmisel, suureneb uute kuritegude toimepanemise risk. Süüdimõistetu tunnistab ka ise, et vanglal ja pikaajalisel vangistusel on olnud suur roll sõltuvusest vabanemisel. Ringkonnakohus ei ole veendumusel, et vabaduses suudab Bogdan Gorelikov jätkata sõltuvusainetest vaba eluviisi, kuna väljaspool vanglat on ahvatlusi oluliselt rohkem. MTÜ-s Lootuse Küla oleks Bogdan Gorelikovil olnud hea võimalus sõltuvusprobleemi kontrolli all hoida, ometi ei olnud ta selleks valmis.
50. Vabanedes puudub Bogdan Gorelikovil kindel töökoht. Samas on isik varasemalt toime pannud kuritegusid just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ringkonnakohus nendib, et positiivne on kindlasti see, et kinnipeetav on omandanud vangistuses viibides keevitaja eriala. Samas ei tähenda see vastupidiselt tema enda arvamusele, et ta leiaks endale koheselt töökoha, või kui leiab, suudaks seda ka säilitada ja piisavat sissetulekut teenida. Varasemalt puudus Bogdan Gorelikovil kindel töökoht ning lähedaste materiaalsest toetusest ei piisanud. Seega suurendab kindla töökoha puudumine vabaduses Bogdan Gorelikovi uute kuritegude toimepanemise riski.
51. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Bogdan Gorelikovi puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Temal esinevad positiivsed asjaolud ei ole piisavad, et teda vabastada tingimisi enne tähtaega. Ebaõnnestunud kriminaalhooldus ja käitumiskontrolli nõuete täitmise ajal uue kuriteo toimepanek näitavad, et uus kriminaalhooldus ei maandaks uute kuritegude toimepanemise riski piisaval määral. 5
52. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
53. augusti
54. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
55. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit, mille eest taotleb tasu summas 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 97,20 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk Aarne Sarjas 6