Obsah (12)

§ 238§ 310§ 233§ 63§ 339§ 2351§ 234§ 338§ 341§ 236§ 337§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 16. september 2020 Kriminaalasja number 1-20-2706 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Erkki Hi

§ 238lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 16.01.2020 kuni 10.02.2020, s.o 26 päeva, ja mõisteti karistuseks 7 kuud 4 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusega Viru Maakohtu 03.02.2020 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 9 kuud vangistust, ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega karistati K.J. t KarS § 121 lg 1 järgi (19.03.2020 episood) 6 kuu vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi (02.03.2020 episood) 2 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti (19.03.2020 ja 02.03.2020 episoodides) liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mida

§ 238lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.02.2020 kuni 15.02.2020, s.o 2 päeva, ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 03.02.2020 ja käesoleva kohtuotsusega 16.01.2020 episoodi eest mõistetud liitkaristuse võrra ning mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates K.J. vahistamisest, s.o alates 27.03.2020. K.J. suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdistuses KarS § 263 lg 1 p-de 1, 2 järgi (14.02.2020 episoodis) mõisteti K.J. õigeks. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati kannatanu Atko Liinid OÜ tsiviilhagi summas 660 eurot ning mõisteti K.J. lt, temal alaealisena rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt N.J. lt välja 660 eurot Atko Liinid OÜ kasuks. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati kannatanu M.B. seadusliku esindaja L.F. tsiviilhagi summas 159,95 eurot, ning mõisteti K.J. lt, temal alaealisena rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt N.J. lt välja 159,95 eurot. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati kannatanu Kaupmees & Ko AS tsiviilhagi osaliselt summas 22,93 eurot, ning mõisteti K.J. lt, temal alaealisena rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt N.J. lt välja 22,93 eurot.

§ 310

lg 1 alusel jäeti kannatanu Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi summas 8709,43 eurot läbi vaatamata. Kuna apellatsioonides vaidlustatakse üksnes karistust ja ühe kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist, käsitleb edasine üksnes maakohtu otsuses karistuse ja Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi osa.

1. Maakohus leidis K.J. le mõistetava karistuse osas järgmist. 3.
2. Karistusregistrist nähtuvalt on K.J. l üks kehtiv kriminaalkaristus ja viis kehtivat väärteokaristust, neist kolm on alkoholiseaduse § 71 järgi. Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasiumi iseloomustusest nähtuvalt K.J. süstemaatiliselt rikub kooli kodukorda, tundides ei käi või lahkub luba küsimata, segab õppetööd või saboteerib seda. Iga õppepäeva lõpus pöörduvad õpetajad kooli administratsiooni poole ettekannetega K.J. käitumise kohta. 2 16.01.2020 avaliku korra raske rikkumise episoodis vastab maakohtu arvates süüdistatava süü raskus keskmisele määrale. Päevaajal kui liiklus on tihe ja väljas on ka jalakäiad ning tule alla võisid sattuda teisedki kannatanud, hakkas süüdistatav valimatult tulistama linna liinibusside pihta, mille tulemusena vähemalt kaks bussides viibinud reisijat tundsid hirmu ja ohtu enda elule ja tervisele, kolme bussi viis akent sai vigastada, kahele ettevõttele tekitati materiaalne kahju, liiklus Kohtla-Järve linna selles piirkonnas oli mõneks ajaks suletud, ala piiratud, kaasatud mitukümmend politseiametnikku erinevatest üksustest. Seejuures kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes arvestas kohus kahetsust, mida süüdistatav on avaldanud nii ülekuulamisel kui kohtus. 3.
3. KarS § 263 lg 1 p 2 sanktsiooni määr on rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. Prokuröri karistusettepanek oli pärast lühimenetluses karistuse vähendamist, eelvangistuses viibitud aja maha arvamist ning KarS § 65 lg 1 liitkaristuse mõistmist, et süüdistatavale tuleb mõista liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. Maakohus nõustus prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi ja määra osas. Rahaline karistus oleks liiga leebe karistus sellise kuriteo eest. Karistuse liigina tuleb valida vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud ja kuigi prokuröri pakutud 1-aastane vangistus jääb sellele tunduvalt alla, tuleb arvestada, et tegemist on alaealisega ning eeskätt sel alusel nõustus maakohus prokuröri karistusettepanekuga, et karistuseks tuleb mõista 1-aastane vangistus.

§ 238

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega 1-aastane vangistus tuleb vähendada 8-kuulise vangistuseni, millest KarS § 68 lg 1 alusel tuleb maha arvata K.J. poolt eelvangistuses viibitud 26 päeva (16.01.2020-10.02.2020) ning karistuseks mõista 7 kuud 4 päeva vangistust. Kuna see kuritegu pandi toime enne Viru Maakohtu 03.02.2020 otsuse kuulutamist, siis tuleb mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel KarS § 64 korras. Maakohus nõustus ka prokuröri ettepanekuga moodustada liitkaristus kumulatsiooni ehk osalise suurendamise teel. Liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis 1 aasta 2 kuud vangistust. 3.

1. 19.03.2020 kehalise väärkohtlemise episoodis kannatanute M.B. ja K.V. i suhtes vastas maakohtu arves süüdistatava süü raskusaste keskmisele määrale. Linna tänaval, nii enda kui kannatanute seltskonna nähes hakkas süüdistatav kannatanutega ja nende seltskonnaga tüli norima ning isegi kui kannatanu ei olnud temaga viisakas (mida M.B. ka ise tunnistab, et ütles süüdistatavale midagi üleolevalt), siis see ei andnud talle alust kasutada vägivalda kannatanute suhtes. Kannatanute ja tunnistajate ütlustest nähtub selgelt, et agressioon tulenes antud olukorras just süüdistatavast ja nimelt tema otsis võimalusi arveteklaarimiseks. Kuriteo tagajärjel vajas kannatanu M.B. meditsiinilist abi, kannatanu K.V. mitte. M.B. le tekitati ka varaline kahju seoses rikutud riietega (jope). Sanktsiooni määr KarS § 121 lg 1 järgi on rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus. Prokuröri karistusettepanek oli 6-kuune vangistus. Maakohtu arvates vastas see süüdistatava süü raskusastmele. 3.
2. 02.03.2020 süstemaatilise varguse episoodis jääb maakohtu arvates süüdistatava süü raskusaste keskmisest määrast allapoole. Kuritegu on toime pandud grupis varalise kasu saamise eesmärgil. 27.03.2020 ülekuulamisel avaldas süüdistatav, et kahetseb, et varastas alkoholi, oli vaja raha, sellepärast tegi seda, on kahju, et nii käitus. Maakohus võttis seda arvesse kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Sanktsiooni määr KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi on rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. Prokuröri karistusettepanek oli 4 kuud vangistust. Maakohtu arvates oli see liiga 3 range karistus ning arvestades kuriteo tehiolusid (alkoholi vargus kauplusest) ning kergendavate asjaolude olemasolu tuleb selle kuriteo eest mõista karistuseks 2-kuuline vangistus. 3.
3. 19.03.2020 ja 02.03.2020 episoodides toimepandud kuritegude eest tuleb KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, kuid selles osas ei nõustunud maakohus prokuröri karistusettepanekuga (et liitkaristus tuleb moodustada üksikkaristustest raskeima suurendamise teel) ning leidis, et arvestades süüdistatava alaealisust tuleb valida temale soodsam liitkaristuse moodustamise viis ehk absorbtsioon ning lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga. Liitkaristuseks nendes episoodides mõista 6-kuuline vangistus, mida

§ 238lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra kuni 4-kuulise vangistuseni, millest Kar

S § 68 lg 1 alusel arvata maha kinnipidamine 14.02.2020-15.02.2020, s.o kaks päeva, st kandmisele kuulub 3 kuud 28 päeva vangistust. K.J. pani pärast Viru Maakohtu 03.02.2020 otsuse tegemist toime uusi kuritegusid. Seega KarS § 65 lg 2 alusel uute kuritegude eest mõistetud karistusele, tuleb liita Viru Maakohtu 03.02.2020 otsusega ja antud otsusega 16.01.2020 episoodi eest mõistetud liitkaristus ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. 3.

1. Maakohtu hinnangul vastas selline karistus K.J. süü raskusele ning arvestab ka tema alaealist vanust ning kergendavaid asjaolusid. Samal ajal tuleb arvestada, et K.J. asub karistust kandma kahe kohtuotsuse alusel ning varasema kohtuotsusega talle anti võimalus karistuse vabaduses kandmiseks, mõistes tingimisi vangistuse, kuid vabaduses olles jätkas ta uute kuritegude toimepanemist. Samuti, olles 16.01.2020 episoodis uurimise all ja vahi alt vabanenud, ta ikka jätkas uute kuritegude toimepanemist. Sel põhjusel ei nõustunud maakohus kaitsja arvamusega, et K.J. suhtes on võimalik kohaldada nn šokivangistust ning pöörata karistus täitmisele osaliselt. Sisuliselt selline meede oli juba K.J. suhtes kohaldatud. 16.01.2020 kuni 10.02.2020 on ta viibinud vahi all, 14.02.2020-15.02.2020 oli ta kinnipeetud, aga vaatamata sellele 19.03.2020 pani toime kehalise väärkohtlemise M.B. ja K.V. i suhtes ning 02.03.2020 süstemaatilise varguse kauplusest Kaupmees. Maakohtu arvates näitab see, et šokivangistus ei ole K.J. puhul tõhus. Maakohus leidis, et käitumiskontrolli rakendamine ei vastaks K.J. poolt toime pandud tegude raskusele ning kuna suurem osa kuritegudest on toime pandud peale varasema kohtuotsuse kuulutamist ning Viru Maakohtu otsusega allutati K.J. käitumiskontrollile, siis KarS 74 lg 5 näeb otsesõnu ette, et kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p-s 9 või 10 sätestatud korras. Süüdistatava elektroonilisele valvele allutamise võimalust ei ole kohtuliku arutamise käigus arutatud (keegi pooltest ei ole sellise ettepanekuga ka välja tulnud), tema elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks ei ole kontrollitud, elukoha omaniku nagu ka K.J. enda nõusolek selleks puudub. Samas isegi juhul kui kõik eeltoodud tingimused oleksid täidetud ei oleks maakohtu hinnangul süüdistatava karistusest järjekordne vabastamine õigustatud. Maakohtu arvates toimepandud kuritegude eest tuleb süüdistataval karistus tervikuna ära kanda (või kuni seadus annab talle võimaluse ennetähtaegseks vabanemiseks).
2. Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi osas on maakohus märkinud järgmist. 4.
3. Lüganuse HVM OÜ esitas hagi summas 8709,43 eurot. Hagiavaldusele on lisatud kalkulatsioonid tekitatud kahjust. Kanntanu esindaja Marje Veiseri ütluste kohaselt busside Iveco Irisbus reg.nr 031BFV ja 035BFV omanik on Maanteeamet. OÜ Lüganuse HVM kasutuses olid need bussid 13.03.2012 kuni 31.01.
4. Bussid olid hanke tulemusena selleks 4 ajaks kasutamiseks määratud. Alates 01.02.2020 on bussid teise firma all, AS GoBus kasutuses, kes on vastutav kasutaja, omanik on siiani Maanteeamet. Auto Jõhvi AS on ainuke õiguslik firma, mis teostab remonti Ida-Virumaal just Irisbus Crossway busside klaaside osas, need on spetsiifilised klaasid, teised firmad selliste klaaside remondi ja paigaldusega ei tegele. Teenindaja, kes tegi hinnapakkumise Auto Jõhvi AS-ist oli Vello Tõnisson. Ainult tema teostab klaaside vahetust ning klaasid tellib ta Tallinna firmast AS Iv Pluss. V. Tõnisson vormistas tellimuse, Poolas oli klaas olemas, umbes järgmine nädal tuli klaas kohale ja ühe bussi kahjustus parandati ära umbes 22.01.2020-25.01.
5. Liinile läks 035BFV buss umbes 28.01.
6. Teine buss 031BFV läks liinile varem, umbes 23.01.2020, täpselt ei mäleta. Protokollile on lisatud lisa Ida-Viru maavalitsuse ja OÜ Lüganuse HVM vahel sõlmitud ATL juurde nr 3-3/
7. 4.
8. Hagiavaldusele lisatud Auto Jõhvi AS kalkulatsioonidest (tegemist on tabeliga, mille koostas V. Tõnisson) on näha, et esimese kalkulatsiooni järgi 031BFV bussi suhtes varuosadeks on küljeklaas 1 tk maksumusega 1679,18 (käibemaksuta), millele lisandub klaasivahetus 6 h hinnaga 25 kokku 150, klaasiliimid ja materjalid kokku
9. Summa kokku 2261,02 (käibemaksuga). Teine kalkulatsioon on koostatud bussi nr 035BFV suhtes ja selle järgi kolme küljeklaasi maksumus on 1711,77 + 1664,53 + 1207,
10. Klaasiliimide ja materjalide maksumus kokku 165 ning klaasivahetuse maksumus kokku
11. Summa kokku 6238,06 (valuuta ei ole kalkulatsioonides märgitud). Teisi tõendeid hagile lisatud ei ole. 4.
12. Süüdistatav vaidles antud hagile vastu, leides, et hagisumma on ebamääraselt suur, millisele seisukohale jäi ta ka kohtuistungil. Kaitsja toetas kaitsealust. 4.
13. Maakohus, tutvunud hagiavaldusega ja sellel lisatud kalkulatsioonidega leiab, et isegi arvestades, et Lüganuse HVM OÜ hagi puudutab 4 klaasi, mitte 1 klaasi, nagu Atko Liinide hagi, tuleb nõustuda kaitsja etteheitega, et ka siis Lüganuse HVM OÜ hagisumma ületab Atko Liinide haginõuet mitmekordselt ja seletust sellele on raske leida, sest tegemist on sama tüüpi Irisbus bussidega ning isegi kui oletada, et klaaside hinnad võivad erineda, siis mitmekordne vahe hinnas Limitex AS arve ja Auto Jõhvi AS kalkulatsioonide vahel on ikka arusaamatu. Samas ei saa välistada, et hagejal on teisigi tõendeid, mida ta saab esitada tsiviilkohtumenetluse raames (ja mis on võimatu antud lühimenetluses, sest lühimenetluses uusi tõendeid esitada ei saa, sh hagi osas), mistõttu ebaõige oleks hakata lahendama hagi olemasolevate, maakohtu arvates, ebapiisavate tõendite pinnalt. 4.
14. Antud asja tervikuna prokuratuuri tagastamine vaid selle hagi puudulikkuse tõttu ei ole aga otstarbekas, sest tegemist on vahialuse alaealisega ning seda tüüpi asju tuleb menetleda võimalikult kiiresti, asja tagastamine prokuratuuri aga paratamatult põhjustab menetluse venimist. Samal põhjusel ei saanud maakohus lõplikult lahendada seda küsimust eelmenetluses ja võttis hagid menetlusse, sest süüdistatava lõplik positsioon, st kas ta võtab hagid õigeks või vaidleb neile vastu kujuneb alles asja sisulise arutamise käigus ning hagi õigeksvõtu korral vabaneb hageja tõendamise koormisest (ning kohtuliku arutamise alguses võttiski süüdistatav ka Lüganuse HVM OÜ hagi õigeks, aga siis muutis oma positsiooni ja tema lõplikuks seisukohaks jäi, et vaidleb hagile vastu). 4.
15. Maakohus leidis, et Lüganuse HVM OÜ hagi tuleb jätta

§ 310

lg 1 alusel läbi vaatamata, andes hagejale võimaluse oma nõude esitamiseks ja kaitsmiseks hagimenetluse korras tsiviilkohtumenetluses. Apellatsioonid

1. Viru Maakohtu 15.05.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K.J. , kes vaidlustab maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning leiab, et mõistetud karistus nende kuritegude eest on liiga karm. Süüdistatav leiab, et karistus peab olema kergem. 5
2. Viru Maakohtu 15.05.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni ka kannatanu Lüganuse HVM OÜ esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, kes palub rahuldada apellatsioon, tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi läbi vaatamata ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus. Menetluskulud jätta K.J. kanda. 6.
3. Tsiviilhagi saab kohus jätta läbi vaatamata ainult siis, kui selleks on menetlusseadustikus ette nähtud alus. Kuna tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega, siis tuleb kriminaalmenetluses järgida ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus eeskätt selle §-s 423 - sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise aluseid. (RKKKo asjas nr 3-1-187-09) Kohtuotsusest ei nähtu mitte ühtegi kriminaalmenetluse seadustikus ega tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alust, mis oleks võimaldanud maakohtul jätta apellandi tsiviilhagi läbi vaatamata. 6.
4. Seda, kas asjas esineb alus tsiviilhagi läbi vaatamata jätta, peab kohus esmalt kontrollima juba eelmenetluses tsiviilhagi menetlusse võtmist otsustades. Peaks aga kohus tuvastama aluse tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks alles otsuse tegemisel, tuleb tsiviilhagi jätta kohtuotsusega läbi vaatamata hoolimata sellest, et kohus eelmenetluses tsiviilhagi (ekslikult) menetlusse võttis. Mõni tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alustest (eeskätt

§ 310lg 2) saabki ilmneda alles kohtuotsuse tegemisel.

Kohtuotsuses on maakohus leidnud, et apellandi tõendid on ebapiisavad ning hagisummale, mis ületab Atko Liinid haginõuet mitmekordselt, on seletust raske leida, sest tegemist on sama tüüpi Irisbus bussidega ning isegi kui oletada, et klaaside hinnad võivad erineda, siis mitmekordne vahe hinnas Limitex AS arve ja Auto Jõhvi AS kalkulatsioonide vahel on ikka arusaamatu. 6.

1. Tsiviilhagide menetlusse võtmisel oli maakohtule teada tsiviilhagide nõude summad, samuti olid lisatud maakohtu viidatud Limitex AS arve ja Auto Jõhvi AS kalkulatsioonid, milliste alusel nõude summad kujunesid ja millistest nähtus, et tegemist on sama tüüpi bussidega. Seega puudus maakohtul õigus ja alus tugineda kohtuotsuses asjaolule, et tsiviilhagid erinevad mitmekordselt. Kohtuotsuses on maakohus märkinud, et apellandi tsiviilhagile ei ole lisatud teisi tõendeid, kui kalkulatsioonid. Eelnimetatu ei ole õige, sest hagiavaldusest nähtub, et kahju suurust tõendavad lisaks tekitatud kahjude kalkulatsioonidele veel äriregistri väljatrükk, avaldus ja kannatanu ülekuulamise protokoll. Ülekuulamisprotokolli lisadeks on omakorda üleandmisevastuvõtmise akt, riigivara tagastamise kontrollakt, apellandi ja Maanteeameti vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu lisa 7 „Busside kasutusse andmise tingimused“ ja lisa 8 „Busside garantiitingimused ja remondi ja hooldusteenuste keskuste loetelu ning muu informatsioon“. 6.
2. Maakohus märkis kohtuotsuses, et Auto Jõhvi AS kalkulatsioonides puudub valuuta. Selline järeldus on arusaamatu, sest Jõhvi Auto AS puhul on tegemist Eesti Vabariigis tegutseva äriühinguga, kahju põhjustati Eesti Vabariigis tegutsevale äriühingule ja seda ajal, mil Eesti Vabariigis kehtib rahaühikuna euro. Hagiavalduses ja ülekuulamisprotokolli lisaks olevast avaldusest nähtub selgelt, et apellandile tekitatud kahju summa on eurodes (8709,42 eurot). Apellant on kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt andnud ütlused, mille kohaselt oli apellandil kohustus võtta hinnapakkumine Auto Jõhvi AS-ilt tulenevalt apellandi ja Maanteeameti vahel sõlmitud lepingu lisast 7, mille p-des 3.2 ja 3.3 on märgitud, et busside remondi- ja hooldustööd tuleb teostada Maanteeameti poolt määratud hooldeasutuses. Maanteeameti määratud hooldeasutuseks Ida-Virumaal on apellandi ja Maanteeameti vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu lisa 8 p 3 järgi Auto Jõhvi AS. 6 Eeltoodust tulenevalt võttiski apellant hinnakalkulatsiooni Auto Jõhvi AS-ist. Apellandi hinnangul puudub alus kahelda Auto Jõhvi AS-i kalkulatsioonide summas 8709,43 eurot õigsuses. Apellandi hinnangul olid tõendid piisavad tsiviilhagi rahuldamiseks. 6.
3. Käesolev kriminaalasi saadeti kohtusse lühimenetluse korras.

§ 233

lg 1 järgi saab kohus kriminaalasja lühimenetluses lahendada kriminaaltoimiku materjali põhjal. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-1-1-67-16 p-s 15 selgitanud, et kriminaalasja arutamisel lühimenetluse vormis ei saa kohtumenetluses enam lisatõendeid esitada, välja arvatud

§ 63lg-s 2 nimetatud tõendeid kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamiseks.

Osutatud seisukoht puudutab arusaadavalt ka kannatanu nõude aluseks olevate asjaolude kohta tõendite esitamist.

§ 238

lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile, kui kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-1-1-67-16 p-s 16 veel märkinud, et lühimenetluse kohaldamine, mis seaduse kohaselt ei sõltu kannatanu nõusolekust, ei tohi viia selleni, et temalt võetakse võimalus ausale ja õiglasele kohtumenetlusele ning tõhusale õiguskaitsele. Nii ongi kolleegium senises praktikas asunud seisukohale, et kui lühimenetluses kohtuistungil ilmneb, et tsiviilhagi lahendamiseks on vaja koguda lisatõendeid, peab kohus tegema

§ 238

lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi, st tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile põhjusel, et kriminaaltoimiku materjal ei ole piisav kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Apellandi hinnangul ei kaalu tema õiguste rikkumist üles maakohtu poolt kohtuotsuses toodud põhjendus, et antud asja tervikuna prokuratuuri tagastamine vaid selle hagi puudulikkuse tõttu ei ole otstarbekas. 6.6. Kui maakohus tuvastas tsiviilhagi lahendamiseks tõendite ebapiisavuse, oleks maakohus pidanud apellandi tsiviilhagi lahendades tegema

§ 238

lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi, st tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile põhjusel, et kriminaaltoimiku materjal ei ole piisav kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Kui maakohus leidis, et alaealise vahistus on põhjenduseks kannatanu menetlusõiguse rikkumisele, siis sellises olukorras ja kõigi menetlusõiguste tagamiseks oli kohtul võimalik muuta süüdistatava suhtes valitud tõkendit ja sellega tagada nii süüdistatava kui kannatanu menetlusõigused ning seadusejärgne menetlus. 6.7. Kohtuotsuse tegemisel rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 2 mõttes, sest leides kriminaaltoimiku materjali olevat ebapiisava apellandi tsiviilhagi lahendamiseks, jättis tegemata

§ 238

lg 1 p-s 2 sätestatud lahendi ning selle asemel jättis maakohus õigusliku aluseta tsiviilhagi läbi vaatamata. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-1-1-67-16 p-s 17 märkinud, et arvestades, et menetlusõiguse rikkumise tõttu tuleb kohtuotsused tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule, on vajalik kriminaalasja uuel arutamisel otsustada, kas kriminaaltoimiku materjal on kriminaalasja, sh mõistetavalt ka kannatanu tsiviilhagi lahendamiseks piisav. Kui materjal ei ole küllaldane, tuleb kohtul lühimenetlusest keelduda ja tagastada kriminaaltoimik

§ 2351lg 1 p 3 või § 238 lg 1 p 2 alusel prokuratuurile.

1. Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2020 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 30.06.
2. Nimetatud ajaks esitas kannatanu esindaja menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 15.05.2020 otsus tuleb tühistada osaliselt Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas. Süüdistatava apellatsioon jääb edutuks, kuid kannatanu esindaja apellatsioon kuulub rahuldamisele. Maakohus on rikkunud menetlusõigust, 7 mis on endaga kaasa toonud ebaõige kohtulahendi, mis on kannatanu asetanud põhjendamatult halba olukorda.
4. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha süüdistatava apellatsiooni osas, mille kohaselt on süüdimõistetule mõistetud liiga karm karistus. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon on põhjendamatu, sest maakohus on väga põhjalikult analüüsinud süüdistatavale mõistetud karistust, millega kohtukolleegium nõustub. Leebema karistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Maakohus on käsitlenud iga kuriteo osas süüdistatava süüd ning mõistetavat karistust. Maakohus on arvestanud ka karistust kergendavaid asjaolusid ning on leidnud, et vastavalt süü suurusele on põhjendatud mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Samuti on maakohus mõistnud süüdistatavale süstemaatilise varguse episoodis prokuröri taotletu osas oluliselt kergema karistuse. Maakohus on kaalunud ka rahalise karistuse mõistmise ning tingimisi vangistuse mõistmise võimalikkust. Seega on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatud asjaoludest. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud ja ka vahi alt vabastamise järgselt ei olnud ta motiveeritud süütegude toimepanemisest loobuma, sest peale vabastamist asus ta uusi tegusid toime panema. Mõistetud üksikkaristused ja liitkaristus vastab süüdistatava süüle. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo-d asjas nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 31-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Vaatamata sellele on maakohus leidnud, et süüdistatavale saab mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra ning ei ole võimalik asuda seisukohale, et K.J. le oleks mõistetud tema tegudele mittevastav või liiga karm karistus. Süüdistatava apellatsioon jääb edutuks.
5. Küll saadab edu kannatanu Lüganuse HVM OÜ esindaja apellatsioon.
6. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et käesolev kriminaalasi on lahendatud lühimenetluses, mis seab kohtutele kui ka menetlusosalistele teatud piirangud. Nii tuleneb

§ 233

lg-st 1, et süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. See tähendab seda, et

§ 234

lg 4 kohaselt, kui kahtlustatav või süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur nõustuvad lühimenetluse kohaldamisega kohtumenetluse käigus, esitab prokuratuur süüdistatava taotluse ja kriminaaltoimiku kohtule kohtuistungil. See tähendab seda, et kogu kriminaalasi lahendatakse kriminaaltoimiku pinnalt.

§ 2351

kohaselt tuleb anda süüdistatav kohtu alla ning kohtul tuleb kontrollida ka lühimenetluse kohaldamise aluseid. Kui kohus leiab, et asja ei ole võimalik lahendada lühimenetluses või puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused, tuleb kohtul tagastada kriminaalasja toimik prokuratuurile (lg 1 p-d 2 ja 3). Käesolevas asjas on maakohus koostanud kohtu alla andmise määruse 24.04.2020 ning sellest tulenevalt on võimalik asuda seisukohale, et maakohus leidis, et kriminaalasja on võimalik lahendada lühimenetluses ning muuhulgas on maakohus määruse punktis 5 võtnud menetlusse ka kannatanu Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi. Otsusest nähtuvalt on kohus leidnud, et tsiviilhagi tuleb

§ 310lg 1 alusel jätta läbi vaatamata.

Lühidalt maakohus leidis, et Lüganuse HVM OÜ hagi, vaatamata sellele, et see 8 puudutab 4 klaasi, mitte 1 klaasi nagu Atko Liinide hagi, ületab Atko Liinide haginõuet mitmekordselt ja see ei ole põhjendatud ning peale kalkulatsiooni kannatanul muid tõendeid kriminaalasja toimiku kohaselt ei ole. Samas ei saa välistada, et hagejal on teisigi tõendeid, mida ta saab esitada tsiviilkohtumenetluse raames ning ebapiisavate tõendite alusel ei ole võimalik otsustust teha. Küll leidis maakohus ka seda, et kuna asi on lahendatud lühimenetluses, kus täiendavate tõendite esitamine ei ole võimalik, siis antud asja tervikuna prokuratuuri tagastamine vaid selle hagi puudulikkuse tõttu ei ole otstarbekas. 12. Ringkonnakohtu hinnangul nagu toob esindaja ka apellatsioonis välja, on maakohtu seisukoht vastuolus seadusega. Maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (

§ 338

p 3), mis on toonud

§ 339lg 2 mõttes kaasa põhjendamatu kohtuotsuse.

Nimelt

§ 341

lg 3 kohaselt, tuvastades

§ 339

lõike 1 punktis 12 või lõikes 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Kuna maakohus on jätnud tsiviilhagi läbi vaatamata, seda valel alusel ning ei ole seega sisuliselt seisukohta tsiviilhagi osas võtnud, siis ei ole võimalik ringkonnakohtul asuda iseseisvalt viga kõrvaldama ning kriminaalasi tuleb Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi osas saata tagasi maakohtule seisukoha võtmiseks. Kuna asjas on vajalik teha üksnes kohtuotsustus, siis on põhjendatud saata kriminaalasi selles osas tagasi samas kohtukoosseisus. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et asi tuleks tagasi saata lahendamiseks teises kohtukoosseisus.

§ 341

lg 4 kohaselt saates kriminaalasja uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus, määrab ringkonnakohus, millises osas kohtumenetlust maakohtus täiendatakse või korratakse. Kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist, saadab ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks. Sõltumata ringkonnakohtu määruses märgitust, teeb maakohus kriminaalasja uuesti arutades täiendavalt menetlustoiminguid, mis kohtu hinnangul on vajalikud kriminaalasja õigeks lahendamiseks. Kuna kriminaalasi lahendatakse lühimenetluses ning kõik tõendid on olemas kriminaalasja toimikus, siis leiab ringkonnakohus, et kriminaalasi on võimalik Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi osas saata tagasi üksnes kohtuotsuse tegemiseks. Maakohtul tuleb otsustada, kas tsiviilhagi on võimalik läbi vaadata olemasolevate tõendite alusel ning see rahuldada või rahuldada osaliselt või kui maakohus leiab jätkuvalt, et puuduvad piisavad tõendid, tuleb kriminaalasja toimik (ja kui, siis tervikuna) tagastada prokuratuurile. 13.

§ 310

lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Seejuures on maakohus jätnud tähelepanuta lühimenetluse reegli, mille kohaselt kui kriminaalasja toimiku materjalide pinnalt ei ole võimalik otsustust teha, siis ei saa maakohus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, vaid tal tuleb kriminaalasja toimik tagastada prokuratuurile. See tuleneb otseselt

§ 236lg 1 p-st 2.

Lisaks tuleb nõustuda kannatanu esindaja apellatsioonis tooduga ka selles, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alused on kriminaalmenetluses piiratud ning arvestada tuleb nii kriminaalmenetluse kui ka tsiviilkohtumenetluse sätteid. Kannatanu esindajaga tuleb nõustuda ka selles, et maakohus ei ole läbi vaatamata jätmiseks viidanud mitte ühelegi asjakohasele sättele, mis annaks aluse tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. 14. Maakohus võttis tsiviilhagi menetlusse, selles puudusi väidetavalt ei tuvastatud. Küll nähtub maakohtu otsusest, et menetlusse võeti tsiviilhagid n-ö rutakalt seetõttu, et tegemist on vahialusega alaealisega ning seda tüüpi asju tuleb menetleda võimalikult kiiresti, asja tagastamine prokuratuuri aga paratamatult põhjustab menetluse venimist. Lisaks lähtus maakohus sellest, et süüdistatava lõplik positsioon, st kas ta võtab hagid õigeks või vaidleb neile vastu, kujuneb alles asja sisulise arutamise käigus ning hagi õigeksvõtu korral vabaneb 9 hageja tõendamise koormisest (ning kohtuliku arutamise alguses võttiski süüdistatav ka Lüganuse HVM OÜ hagi õigeks, aga siis muutis oma positsiooni ja tema lõplik seisukohaks jäi, et vaidleb hagile vastu). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna üksnes menetlusökonoomia aga alust põhjendamatu kohtulahendi tegemiseks ning kannatanu huvide kahjustamiseks. Kui kohus sai teada, et tsiviilhagi ei ole võimalik lahendada lühimenetluses, oleks tulnud tal kriminaalasja materjalid saata tagasi prokuratuuri. Nimetatu tuleneb üheselt ka Riigikohtu praktikast – kohus ei või üksnes menetlusökonoomia kaalutlustele tuginedes rahuldada tsiviilhagi (käesolevalt jätta läbi vaatamata) ka juhul, kui nõuet kinnitavad tõendid puuduvad ning lühimenetluse kohaldamine, mis seaduse kohaselt ei sõltu kannatanu nõusolekust, ei tohi viia selleni, et temalt võetakse võimalus ausale ja õiglasele kohtumenetlusele ning tõhusale õiguskaitsele (RKKKo asjas nr 3-1-1-67-16, p-d 14 ja 16). Nii tuleneb ka kohtupraktikast, et kui lühimenetluses kohtuistungil ilmneb, et tsiviilhagi lahendamiseks on vaja koguda lisatõendeid, peab kohus tegema

§ 238

lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi, st tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile põhjusel, et kriminaaltoimiku materjal ei ole piisav kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses.

§ 238

lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi tegemist saab taotleda ka kannatanu, kui tal tekib kohtumenetluses vajadus esitada enda huvide kaitseks lisatõendeid. (RKKKo asjas nr 3-1-1-90-15, p 21 ja asjas nr 3-11-67-16, p 16) Eelnevast tulenevalt ei oleks saanud maakohus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, vaid oleks pidanud tagastama kriminaalasja toimiku prokuratuurile. Lisaks

§-le 310 reguleerib lühimenetluses kohtuotsuse tegemist

§ 238, mis on jäänud maakohtul tähelepanuta tsiviilhagi osas seisukoha võtmisel.

1. Uue otsustuse tegemiseks saatmisel peab ringkonnakohus siinkohal vajalikuks juhtida tähelepanu, nagu esindaja on välja toonud ka apellatsioonis, et kuluarvestused ei ole ainsad tõendid, mis on tsiviilhagi osas esitatud. Nii tuvastas ringkonnakohus kriminaalasja toimikust ka esindaja poolt viidatud hagiavalduse (Ko To kd 1, lk 10-14), äriregistri väljatrüki (Ko To kd 1, lk 17), avalduse (Ko To kd 1, lk 9) ja kannatanu ülekuulamise protokolli (Ko To kd 1, lk 1820). Ülekuulamisprotokolli lisadeks on omakorda üleandmise-vastuvõtmise akt (Ko To kd 1, lk 21-24), riigivara tagastamise kontrollakt (Ko To kd 1, lk 25-26), apellandi ja Maanteeameti vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu lisa 7 „Busside kasutusse andmise tingimused“ (Ko To kd 1, lk 27-34) ja lisa 8 „Busside garantiitingimused ja remondi ja hooldusteenuste keskuste loetelu ning muu informatsioon“ (Ko To kd 1, lk 35-39). Ei ole välistatud, et maakohus võib uue otsuse tegemisel leida, et tsiviilhagi on siiski võimalik lahendada. Seejuures, kui maakohus leiab, et tsiviilhagi ei ole võimalik tervikuna rahuldada, ei ole välistatud, et kohus vähendab tsiviilhagi summat, kui leiab, et see on ebamõistlikult suur või sisaldab mittekohast.
2. Seega, kui maakohus ka pärast eelnevat leiab, et kannatanu Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi ei ole võimalik lahendada, tuleb tal tagastada kriminaalasja toimik ja seda siiski tervikuna

§ 238lg 1 p 2 alusel prokuratuurile.

1. Ka peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohtu otsuses toodu, et Auto Jõhvi AS kalkulatsioonis puudub valuuta, on otsitud põhjus, sest nagu kannatanu esindaja ka apellatsioonis toob, on tegemist Eestis tegutseva ettevõttega, riigis kehtiv rahaühik on euro ning summa väljendatust eurodes kinnitab ka tõsiasi, et hagiavalduses ja ülekuulamisel on summade juurde märgitud „euro“.
2. Ringkonnakohus võtab seisukoha ka apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas. 10 Seisukohtade esitamise tähtaja jooksul esitas kannatanu esindaja ka menetluskulude nimekirja, milles palub menetluskulud summas 810 eurot jätta süüdistatava kanda. Menetluskulude nimekirjale lisatud on arve. Arve nr 20200758 on esitatud Lüganuse HVM OÜ-le 15.06.2020 ning arve kohaselt osutati õigusteenust kohtuotsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise osas kokku 4,50 tundi, s.o summas 810 eurot, sh käibemaks 135 eurot. Esindaja tunnitasu on 150 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et esindaja tunnitasu 150 eurot on mõistlik ja osutatud töö on olnud asjakohane ning vajalik ja tehtud töö vastab kuluarvestuses märgitud ajale. Seega leiab ringkonnakohus, et vandeadvokaat K. Nammi esitatud esindaja kulud on põhjendatud ning kuuluvad ajalises arvestuses rahuldamisele. Küll ei nõustu ringkonnakohus asjaoluga, et esindaja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Lüganuse HVM OÜ esindaja taotluses märgitud summa hõlmab käibemaksu, ehkki kannatanu on käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100117864; otsus 01.01.1994). Käibemaksukohuslane on ka advokaadibüroo (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100763221). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib käibemaksukohustuslane nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (RKKKo asjas nr 3-1-1-23-15, p 76 koos seal viidatud kohtupraktikaga; RKKKm asjas nr 1-19-2759, p 10). Praegusel juhul ei ole esindaja väitnud, et kannatanul puudub võimalus õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusummade sisendkäibemaksuna mahaarvamiseks. Seega tuleb taotluses märgitud menetluskulude summat vähendada käibemaksu osa ehk vastavalt 135 euro võrra. Seega jääb osutatud õigusteenuse summaks 675 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb

§ 337

lg 2 p-s 2 sätestatud lahendi, saates asja maakohtule osaliselt uue otsuse tegemiseks, siis

§ 185lg 1 alusel jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

19. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 337

lg 2 p-st 2, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2, § 341 lg-dest 3 ja 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 15.05.2020 otsuses osas, millega kohus jättis läbi vaatamata kannatanu Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi ning saadab kriminaalasja selles osas maakohtule samas koosseisus uue otsuse tegemiseks. Süüdistatava apellatsioon jääb rahuldamata. Kannatanu esindaja apellatsioon kuulub rahuldamisele. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/ 11 Erkki Hirsnik