Obsah (6)
§ 238§ 126§ 180§ 175§ 315§ 173KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2020.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8357 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Re
§ 238
lg 2 alusel vähendada Imre Sootsile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra ning mõista Imre Sootsile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Imre Sootsi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Imre Sootsi karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 06.08.2019.a. Tõkend – vahistamine – tühistada Imre Sootsi suhtes pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Asitõendid ja konfiskeerimine KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja
§ 126
lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist süüteo toimepanemise vahend – nuga (pakend nr 5).
§ 126
lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist 07.08.2019.a võetud DNA proov noa teralt ning 07.08.2019.a võetud DNA proov noa käepidemelt, mis asuvad paberkarbis.
§ 126
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-plaat 06.08.2019.a Häirekeskusesse tehtud kahe kõne salvestusega (pakend nr HK1). 3. Menetluskulud/makseinfo:
§ 180
lg 3 alusel jätta Imre Sootsi sundrahast 1000 eurot ja kaitsja tasust 547,28 eurot riigi kanda.
§ 175
lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Imre Sootsilt menetluskulud 1031,52 (üks tuhat kolmkümmend üks eurot ja viiskümmend kaks senti) eurot alljärgnevalt: ekspertiisi maksumus 316 eurot; riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 255,52 eurot; sundraha 460 eurot. Võimaldada Imre Sootsil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 (ühe) aasta jooksul (viimane tasumise tähtaeg 16.01.2021). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99920700000022 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Vastavalt
§-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on
§ 315lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda.
Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatavat osa ja resolutiivosa. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna kohtu kantselei kaudu
- jaanuaril 2020.a kell 16.
- Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Imre Sootsi süüdistatakse selles, et tema 06.08.2019 kella 00:05 paiku XXX asuvas talus tahtliku tapmise eesmärgil lõi toolil istuvat I. N. t ühel korral noaga kaelapiirkonda, põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse. Sellise tegevusega põhjustas Imre Soots I. N. ele järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: kõrisse tungiv torke-lõikehaav kaela ülemises 2
(10)kolmandikus vasakul; kilpkõhre ülapoolusest keeleluuni ulatuv verevalum vasakul. Imre Sootsi tahtest sõltumata jäi kannatanu surm saabumata, kuna tunnistajad sekkusid Imre Sootsi ebaseadusliku tegevusse, kutsusid kiirabi ja kannatanu toimetati SA Tartu Ülikooli Kliinikumi. Sellega pani Imre Soots toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise katse. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas KarS § 113 lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tapmise eest. KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. KarS § 25 lg 2 järgi algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatava Imre Sootsi, kannatanu I. N. e ning tunnistajate J. ja K. P.u ütlustega, samuti asitõendi vaatlusprotokolli, sündmuse patrullilehe ja teenistuslehe ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 05.08.2019.a õhtul kella 23.00 paiku viibisid XXX asuvas talus J. ja K. P., I. N. ja Imre Soots. J. P. , I. N. ja Imre Soots istusid kolmekesi elutoas laua taga ja tarbisid kanget alkoholi. K. P. oli samal ajal teises toas. Kannatanu I. N. e ütluste (tl 15-17) kohaselt läks ta 05.08.2019.a õhtul kella 23.00 paiku taksoga XXX asuvasse XXX tallu J. P. u elukohta. Ta oli enne ära joonud 4-5 pilsneri õlut. J. tuli majast välja talle vastu, peale seda läksid koos J.ga majja sisse. Kannatanu nägi seal I.t, J.u XXX K. ja ühte võõrast pikemat kasvu kiilaka peaga meest. Algul oldi köögis ja pärast mindi edasi elutuppa. I. läks mingil hetkel minema. K. nende juures ei olnud, läks magama. Kannatanu mäletab seda, et nad istusid elutoas laua taga ja rääkisid juttu. Süüdistatava poolt istungil antud ütluste kohaselt läks ta 05.08.2019.a õhtul XXX külas J. P. u juurde, kuna I. A. helistas ja kutsus ta sinna appi. J.u juures oli I. , kuid I. viidi 5 minuti pärast sealt minema. J. P. u XXX K. tuli sinna võib-olla tund pärast seda. Süüdistatav tarvitas koos J.ga alkoholi – viina. Mingil hetkel nägid nad J.ga õues autot ja läksid uksele vastu. J. rääkis ukse peal ja ei tahtnud I. N. t sisse lasta. I. lükkas J.u eemale ja surus ennast majja sisse. Tunnistaja J. P. u ütluste (tl 35-36) kohaselt elab ta XXX K. P. uga XXX asuvas talus. 05.08.2019.a õhtul kella 22.00 paiku tuli ootamatult külla Imre Soots. Nad läksid Imrega elutuppa ja hakkasid viina võtma. Kella 23.00 paiku jõudis töölt koju XXX K. ja selleks ajaks olid Imrega ära joonud pool 0,5-liitrisest viinast. Tema juurde tuli veel ka I. A., kuid I. viina ei võtnud ja kui K. koju jõudis, läks I. minema. Täpset aega ei mäleta, aga enne keskööd tuli taksoga I. N. . Tunnistaja läks välja ja I. ütles, et tuli tema juurde. Imre tuli ka välja ning siis tegi tunnistaja Imre ja I. u omavahel tuttavaks. Imre ja I. surusid sõbralikult omavahel kätt ja kõik läksid maja elutuppa viina võtma. Tunnistaja K. P. u (tl 37-38) poolt kohtueelsel uurimisel avaldatu kohaselt elab ta XXX J. P. uga XXX asuvas talus. 05.08.2019.a õhtul kella 23.00 paiku jõudis ta töölt koju. Maja välisuksel tuli talle vastu I. A., kes oli käinud XXX külas ja läks minema. Tunnistaja läks majja ja nägi, et külas on veel Imre Soots. XXX ja Imre võtsid viina, laual oli 0,5-liitrine viin, millest oli alles umbes veerand pudelit. XXX ja Imre olid päris purjus. Möödusid mõned minutid, kui ta nägi maja aknast autotulesid. Väljas oli I. N. , kes on selline inimene, et tuleb öösel ootamatult külla. XXX tuli tuppa koos I. u ja Imrega ja nad istusid elutuppa laua taha. Kuna tunnistaja oli väsinud, siis läks magama, kuid kuna teised rääkisid valjult, siis magama ei jäänud. Süüdistatav väitis istungil, et I. nimetas J. ja K. t orjadeks. See häiris teda meeletult. Ta võttis koridori kapi pealt noa ja pani selle endale taha vöö peale, kuna I. oli nii ebameeldiv ja ülbe. Imre Soots selgitas kohtus, et pani noa vöö vahele, kuna ei teadnud, kuidas see lõppeda võib, 3
(10)tal oli hirm I. u ees, sest I. oli nii ülbe. Süüdistatav ei mäleta kanatanu löömist. Süüdistatava sõnul soovis ta, et I. lõpetaks rääkimise, tahtis I. ut hirmutada. I. istus üle laua süüdistatava vastas ja vasakut kätt istus J.. Imre Soots mäletab, et tahtis I. ule vastu nägu anda, tahtis käega lüüa. Järgmisel hetkel oli püsti ja karjus I. u peale, nuga oli juba I. u lõua peal. Imre Soots kirjeldas istungil, kuidas J. tiris teda vasakust käest, tema hakkas köögi suunas minema. J. hoidis temast kinni ja tiris kahe käega. J. hõikas K. le, et helista 112, aga tema ütles K. le, et ära helista, kuna tahtis, et J. helistaks. Siis tuli K. ka kööki ja ta kuulis pealt, kuidas K. 112 helistas. Süüdistatava sõnul oli ta šokis ja tahtis minema saada ja hakkas koridori poole liikuma. J. hoidis teda pükstest kinni ja seetõttu tuli ta pükstest niimoodi välja- palja alakehaga ja ilma jalanõudeta ning põgenes, sest tahtis naisele ja lastele öelda, et armastab neid, kuna teadis, et teda tuuakse siia. Kannatanu I. N. ja tunnistajad mäletavad süüdistatava poolt nii noaga löömist kui ka tema edasist tegutsemist süüdistatavast erinevalt. Kannatanu sõnul tema jaoks võõras mees istus otse üle laua tema vastas ja järsku täiesti ootamatult lõi üle laua noaga talle kaela. I. N. ei jõudnud reageerida, kuna ta ei olnud selleks valmis, sest mingit tüli ei olnud. Seda I. N. ei mäleta, kas lööja tõusis püsti või lõi istudes. Kannatanu ütluste kohaselt istus ta ise toolil ja püsti ei tõusnud. Kannatanu ei saa siiamaani aru, miks see võõras mees teda noaga lõi, sest ta ei andnud selleks mingit põhjust. Mingit eelnevat tüli ei olnud. Kannatanu ütluste kohaselt hakkas tal kaelahaavast verd jooksma ning ta hõikas K. t. K. tuli ruttu tema juurde ja kannatanu palus K. l kiirabi kutsuda. Kannatanu ei tea, mida noaga lööja edasi tegi, kuna haavast jooksis verd ja ta hoidis haava, et verejooks peatada. Tunnistaja J. P. selgitas oma ütlustes, et järsku tõusis Imre püsti ja haaras noa, läks ümber laua I. u juurde ja lõi parema käega noaga I. ule vasakule poole kaela piirkonda. Pärast lööki tõmbas Imre noa I. u kaelast välja. Lööki nähes tunnistaja sekkus ja läks Imre juurde, seisis Imrele ette, et Imre ei saaks I. ut rohkem lüüa. Imre oli väga vihane ja üritas temast mööda saada, kuid tunnistaja takistas Imret ja hoidis teda ühe käega kinni. J. P. ul tekkis Imrega rüselus, mille käigus ta haaras Imre paremast käest, kus Imre hoidis nuga ja siis õnnestus tal nuga kätte saada. Nuga ja samuti ta ise kukkus rüseluse käigus põrandale ja pikali olles sai ta Imre pükstest kinni. Tunnistaja sõnul hoidis ta kõvasti pükstest kinni, kuna sai aru, et Imre tahtis veel I. ule kallale minna. I. istus taburetil ja hoidis käega kaelast kinni ja haavast jooksis verd. J. P. hõikas XXX t appi. Imre rabeles end lahti, kuid Imre dressipüksid jäid tema kätte. K. tuli kööki ja nägi toimuvat ning helistas 112. XXX tõi I. ule sidet ja pani selle I. u kaelale, et peatada verejooks. Imre põgenes majast välja, Imre oli aluspükste väel. Tunnistaja K. P. u ütluste kohaselt kuulis ta, kuidas isa hõikas „K., tule appi“. Läks elutoa poole ja nägi, et XXX oli köögi ja elutoa ukse vahel põrandal pikali maas. Samal ajal hõikas elutoast I. , et kutsu kiirabi. Tunnistaja läks kohe elutuppa ja nägi, et I. istus toolil ja hoidis käega oma kaelast kinni. Läks I. u juurde ja nägi, et I. u kaelast jookseb verd. I. üritas verejooksu peatada ja ütles uuesti, et kutsu kiirabi. Tunnistaja selgitas, et kui ta oli jõudnud oma tuppa, tuli köögi kaudu tema tuppa Imre, kes ütles, et ta ei kutsuks kiirabi ning kordas seda mitu korda. K. P. võttis mobiiltelefoni kätte ja Imre proovis telefoni käest ära võtta. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta kuidagi Imrest mööda ja läks kohe majast välja ning helistas 112. Kell oli siis 00.05 ja kuupäev 06.08.2019.a. Ütles telefonis, et I. ut lõi noaga kaelapiirkonda Imre Soots. Seda ütles talle XXX, et Imre lõi. Samal ajal läks tunnistaja majja, Imre oli veel majas köögis. Seejärel läks ja võttis sidemerulli, mille pani I. u kaelahaavale. Telefoniga 112-ga rääkides ei pannud tähele, mida teised teevad, aga ühel hetkel märkas, et Imret ei ole enam majas. Kui politsei tuli, ütles isa, et Imre oli täiesti ootamatult I. ut noaga kaela löönud. 4
(10)Noaga löömise ja süüdistatava edasise käitumise osas on süüdistatava ütlused vastuolus tunnistajate ja kannatanu ütlustega. Kohtul pole alust kahelda kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Need ütlused on kooskõlas nii omavahel kui ka muude tõenditega, mida kohus analüüsib otsuses hiljem. Vastuolu J. P. u ja kannatanu I. N. e ütluste vahel selles, kas süüdistatav ründas üle laua, nagu mäletab kannatanu või liikus ümber laua ja siis lõi, nagu mäletab tunnistaja, ei ole käesolevas kriminaalasjas olulise tähtsusega, sest noaga löömist kui fakti tunnistavad nii süüdistatav, kannatanu kui ka tunnistaja. Kohtu hinnangul on süüdistatav andnud ennastõigustavaid ütlusi, et mingilgi määral õigustada noaga kannatanu ründamist. Kannatanu ja tunnistaja J. P. u ütlustega on tõendatud, et mingit tüli ega konflikti tegelikult eelnevalt ei olnud, lihtsalt räägiti omavahel juttu. Rünnak toimus täiesti ootamatult ning mõlemale jäi noaga löömise põhjus arusaamatuks. Kannatanu ütluste kohaselt räägiti võib-olla sellest, et J. oli kunagi tema sulane olnud. Kannatanu ütlusi kinnitab ka tunnistaja J. P. , kes mäletas seda, et Imre ja I. hakkasid vaidlema mingi sulaste jutu üle. I. rääkis, et keegi oli olnud sulane ja see jutt ei meeldinud Imrele. Tunnistaja ei saanudki aru, milles probleem oli. Asja materjalidest nähtub, et vahetult pärast rünnakut sekkus J. P. , kes üritas Imret takistada, et viimane uuesti kannatanule kallale ei läheks. Takistamise käigus kukkus rünnakuks kasutatud nuga maha. Seejärel kuulis toimuvat teises toas viibinud tunnistaja K. P. . J. P. ja kannatanu palusid K. l kiirabi kutsuda. Tunnistajad kinnitavad, et süüdistatav üritas takistada kiirabi kutsumist, keelates korduvalt K. l 112 helistada. Imre Soots soovis majast lahkuda, kuid J. P. hoidis tema pükstest kinni, mille tagajärjel rebis süüdistatav ennast lahti, jättes püksid ning jalanõud majja. Süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlusi sündmuse asjaolude kohta kinnitavad asitõendi vaatlusprotokoll, sündmuse patrullileht ja teenistusleht ning sündmuskoha vaatlusprotokoll. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 39) nähtub, et 06.08.2019.a kell 00.08 tehti Häirekeskusele kõne, helistajaks oli K. P. , kes ütles, et on vaja kiirabi, sest tuttavale löödi noaga kaela. Helistaja sõnul hakkab kannatanu kaotama teadvust ja sündmus just juhtus. Helistaja ütleb aadressiks XXX. Helistaja selgitab Häirekeskusele tehtud kõnes, et lööja pani majast välja, ei tea, kus ta on. Helistaja ise ei näinud löömist, sest ei olnud samas toas. Helistaja sõnul on lööja nimi Imre, perenime ei oska öelda. Patsiendi nimi on I. N. . 06.08.2019.a kell 00.12 suunatud kõne Häirekeskuse valvemeedikule, kes annab helistajale juhised. Sündmuse patrullilehe ja teenistuslehe koopia (tl 40-43) kohaselt registreeriti 06.08.2019.a kell 00.09 juhtum, kus on sündmust kirjeldatud järgmiselt: löödi noaga kaela, nuga ei ole kaela sees, kaldub minestama, lööja ei ole kohal, põgenes. Lööja nimi on Imre, isik oli tarvitanud alkoholi. Imre elab XXX, oli lahkunud jala kodu suunas. Sündmuskohal selgus, et isikute vahel tekkis sõnelus, Imre oli haaranud noa ja löönud I. ut kaela piirkonda. Appikarjeid kuulis kõrval toas K. . Imre põgenes sündmuskohalt. Patrull käis Imret otsimas, aga meest ei leitud. Vesteldud Imre XXX A.ga, kes lubas helistada 112, kui Imre peaks koju jõudma. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 1-10) tõendab XXX maja olustikku, kuriteojälgede fikseerimist pärast kuriteo sooritamist ning kuriteo toimepanemise vahendi asukohta. Fotodelt nähtub maja ees hoovis välisuksest u 3,5 m kaugusel murul veremäärdumine. Köögis pliidi juures maas musta värvi spordijalats kirjaga NIKE. Esimeses toas keset tuba poolviltuse jalaga laud, laua juures paremal pool taburet, mille peal ning all põrandal veremäärdumine. Põrandal näha veremäärdumisega jalatsifragmente. Laua vastas tool, mille peal riideesemed. Pealmine riideese on tumedat värvi püksid. Samal pool toa taga nurgas oranži värvi plastik käepidemega veremäärdumisega nuga. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 11) nähtub sündmuskohalt leitud noa täpsema vaatlus ja sellelt DNA proovide võtmise asukohad. Noa tera pikkus on 9 cm ja laius 1,8 cm. 5
(10)Kannatanule tekitatud vigastusi tõendavad SA Tartu Kiirabi vastus, haigusjuhu päeviku väljavõte, isiku läbivaatuse protokoll ja isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt. SA Tartu Kiirabi vastusest nõudekirjale koos kiirabikaardi koopiaga (tl 18-20) nähtub, et 06.08.2019.a kella 00.34 ajal saabus haiglasse I. N. . Kiirabikaardi koopialt nähtub, et patsient on saanud noaga kõri pk torke vigastuse vasemale, haava suurus ca 2 cm, vähe veritsev. Diagnoosina on märgitud lahtine kaelahaav (kõrivigastus). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt edastatud haigusjuhu päeviku väljavõtte (tl 21-24) kohaselt on kannatanu diagnoos kõrisse tungiv kaela lahtine haav. Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl 25-28) kajastab I. N. e kehal 07.08.2019.a fikseeritud haava ja selle asukohta. Fotodelt nähtub vaade haavale kannatanu vasakus kaelapiirkonnas. 02.09.2019.a isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr XXX (tl 31-32) kohaselt esinevad I. N. el järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: kõrisse tungiv torke-lõikehaav kaela ülemises kolmandikus vasakul; kilpkõhre ülapoolusest keeleluuni ulatuv verevalum vasakul. I. N. el esinevad kehavigastused võivad olla saadud 06.08.2019.a toimunud sündmuse käigus. Kehavigastused võivad olla saadud terava vägivalla toimel löögist torke-lõikevahendiga kaelapiirkonda. I. N. el esinevad kehavigastused koosvõetuna põhjustavad vigastuste tavapärase paranemise kulu korral tervisekahjustuse kestusega kuni 4 nädalat. I. N. el esinev kõrisse tungiv torke-lõikehaav on eluohtlik tervisekahjustus. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Imre Soots lõi 06.08.2019.a kella 00.05 paiku XXX asuvas talus toolil istuvat I. N. t ootamatult ühel korral noaga kaelapiirkonda, tekitades I. N. ele kõrisse tungiva torke-lõikehaava kaela ülemises kolmandikus vasakul ja kilpkõhre ülapoolusest keeleluuni ulatuva verevalumi vasakul. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on I. N. el esinev kõrisse tungiv torke-lõikehaav eluohtlik tervisekahjustus. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-111-16 sedastanud, et isikut saab süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri
- a otsus asjas nr 3-1-1-68-12, p 11) ning ta on selle tahtluse realiseerimist vahetult ka alustanud. Samuti iseloomustab tagajärjedeliktide puhul katsetegu see, et isiku poolt soovitud koosseisupärane tagajärg tegelikkuses ei saabu. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse just viimasena nimetatust johtuvalt süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest, kuivõrd süüteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg, mida toimepanijale omistada, lihtsalt puudub. Seega, kuna süüteokatse korral tagajärjedelikti objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg, mida toimepanijale omistada, lihtsalt puudub, tuleb esmajoones hinnata, millise teo sooritamisele tema tahtlus suunatud oli. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu otsuses nr 3-11-128-06 märgitut, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). 6
(10)Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemist, on eelkõige tervisekahjustuste arv, laad ja paiknemine, samuti relva (torke- või löögiriista) kasutamine. Mistahes tagajärje möönmisele viitab nt asjaolu, kui pärast noaga ühe korra rindkeresse löömist lahkub süüdlane sündmuskohalt, minetades nii igasuguse kontrolli kausaalahela edasise kulu osas (RKKK 3-11-128-06 p 11; 3-1-1-40-13 p 12). Kohtus on tõendamist leidnud, et noaga löömisele eelnevat konflikti kannatanu, süüdistatava ega kannatanu vahel ei olnud, koosviibimine oli rahulik. Süüdistatav lihtsalt arvas, et kannatanu on ülbe ja ebameeldiv. Samas ei osanud Imre Soots istungil kuidagi põhjendada, milles see ebameeldivus seisnes. Süüdistatav võttis eelnevalt kapi pealt noa ja pani selle vöö vahele, kuigi selliseks käitumiseks ei olnud kannatanu mingisugust provotseerivat põhjust andnud. Kolmekesi koos istuti laua taga, tarbiti alkoholi ja räägiti omavahel juttu. Täiesti ootamatult võttis Imre Soots kätte noa, mille oli eelnevalt pannud selja taha vöö vahele ja lõi kannatanule noaga kõrri. Tunnistaja J. P. u hinnangul tahtis süüdistatav kannatanut veel rünnata, mistõttu üritas ta Imre Sootsi takistada, hoides süüdistatavat kinni. Pärast intsidenti üritas süüdistatav takistada kiirabi kutsumist proovides K. P. ult telefoni ära võtta, et viimane ei saaks abi kutsuda ning põgenes seejärel sündmuskohalt. Kui süüdistatav oma sõnade kohaselt ehmus, taibates, mis ta oli korda saatnud, siis oleks ta pidanud abi kutsuma ja kannatanut aitama, et mingilgi moel tagajärgi leevendada, kuid süüdistatav käitus vastupidiselt – ta takistas igati abi kutsumist ning põgenes, minetades igasuguse kontrolli kausaalahela edasise kulu osas. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et kuigi Imre Soots lõi kannatanut noaga vaid ühe korra, tekkis selle tulemusel kannatanu elule vahetu oht, seega oli kohtu hinnangul tegemist tapmisele suunatud teoga. Imre Sootsi ütluste kohaselt ei olnud tal tahtlust kannatanut tappa. Samas on süüdistatav tunnistanud, et mõistab, et noaga kõrri löömine võib kehvasti lõppeda, see võib teiselt kindlasti elu võtta. Kohtu hinnangul oli süüdistatava tegu suunatud surma põhjustamisele ning ta oli alustanud tegu, mis võis tema ettekujutuse järgi põhjustada kannatanu surma. Tagajärge ei saabunud, kuna tunnistaja J. P. sekkus tekkinud olukorda, hoidis süüdistatavat kinni ning palus tütrel kiirabi kutsuda ning K. P. osutas kannatanule Häirekeskuse valvearsti juhendamisel esmaabi. Puudub igasugune mõistlik põhjendus või selgitus, mis oleks õigustanud noaga löömist. Asjaolu, et kannatanu oli süüdistatava hinnangul ülbe ja ebameeldiv, ei õigusta mingilgi viisil Imre Sootsi käitumist. Imre Soots väitis, et ta soovis kannatanut hirmutada, et viimane rääkimise ära lõpetaks. Teise isiku noaga löömine on juba midagi enamat kui hirmutamine. On üldteada, et kaela piirkonnas asuvad eluks tähtsad arterid sh unearter, seega on inimese kael elutähtis piirkond. Kohus on veendunud, et noaga löömisel kaela piirkonda möönis süüdistatav mistahes tagajärgi, sh kannatanu surma saabumise võimalust. Kohtu hinnangul viitab noaga kaela piirkonda löömine, et Imre Soots tegutses tapmistahtlusega. Ta pidas kannatanut noaga lüües võimalikuks kannatanu elu ohtu seadmist ning möönis seda, seega tegutses ta võimaliku tagajärje suhtes kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Lüües kannatanut noaga kaela piirkonda, oli Imre Sootsil alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi ehk kannatanu surma. Ka mõistliku kõrvaltvaataja arusaama kohaselt on inimese kaela piirkonda löömine selline tegu, mis on tagajärjena kohane kaasa tooma kannatanu surma. Kaitsja on seisukohal, et kogutud tõendid ei kinnita Imre Sootsi tahtlust kannatanut tappa, vaid tegu tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 järgi elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamisena. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kuna süüdistatav kinnitas kohtus, et ta mõistis, et kannatanut terava noaga kõri piirkonda rünnates võib tema tegu põhjustada 7
(10)kannatanu surma, siis pidas Imre Soots võimalikuks ja möönis, et ta tegu võib põhjustada I. N. e surma. Seega pani süüdistatav teo toime kaudse tahtlusega, nagu kohus ka eespool märkis. Riigikohus on selgitanud, et tapmistahtluses sisaldub alati ka tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, mistõttu olukorras, kus toimepanija on tegutsenud kannatanu surma põhjustamise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, neeldub tervisekahjustuse tekitamise tahtlus tapmistahtluses ning isiku tegevust tuleb õiguslikult vaadelda üksnes tapmiskatsena. Kuna kohus on käesolevas asjas tuvastanud Imre Sootsil tapmistahtluse olemasolu, ei ole tema käitumist võimalik kvalifitseerida raske tervisekahjustuse tekitamisena. Kohus ei tuvastanud Imre Sootsi teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt ei esinenud Imre Sootsil teo toimepanemise ajal seisundit, mis oleks olulisel määral mõjutanud tema teadvust ja käitumist ning takistanud tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Süüdistatav oli teo toimepanemise ajal võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. Seega puuduvad ka süüd välistavad asjaolud. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 113 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on Imre Sootsi võimalik karistada kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. Karistusregistri andmetel (tl 93) puuduvad süüdistataval kriminaal- ja väärteokaristused. Imre Soots avaldas kohtuistungil kahetsust toimunu suhtes ning vabandas selle eest, mis ta kannatanule tegi. Seega arvestab kohus Imre Sootsi puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel järgnevaga. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatav oleks varem käitunud agressiivselt. Imre Soots on varem kriminaalkorras karistamata. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli Imre Soots enne teo toimepanemist tarvitanud päeval õlut ning seejärel õhtul võtnud depressioonivastaseid ravimeid ja joonud vahetult enne noaga löömist viina. Tunnistaja J. P. kirjeldas, kuidas ta mäletab Imre pilku, mis oli nagu hullul, Imre silmades oli raev. Kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktist nähtub, et süüdistataval on diagnoositud XXX, mis oli teo toimepanemiseks allunud hästi ravile. Samuti on Imre Sootsil diagnoositud XXX. Samas ei mõjuta XXX tema toimetulekut ega võimet oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Teo toimepanemise ajal ei esinenud süüdistataval haigusnähte, mis oleksid võinud mõjutada tema võimet oma käitumisest aru saada. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud kogu menetluse vältel. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada sellega, et tegemist oli ühe noalöögiga ning õnneks jäi tegu katse staadiumisse. Samas ründas süüdistatav kannatanut noaga kaela, kus asuvad suured arterid, millede vigastamine võib vigastuse iseloomust tulenevalt kaasa tuua kiire ja ulatusliku verejooksu ning põhjustada eluohtliku seisundi. Kohus on seisukohal, et karistuse mõistmisel tuleb hinnata ka teo taunitavust. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süüdistatava käitumine – süüdistatav ise viis end ravimite ja alkoholi tarvitamise kaastoimel seisundisse, kus ta ei suutnud adekvaatselt hinnata olukorda, nägi joobnuna ohtu seal, kus seda ei olnud, ja ründas talle võõrast isikut noaga – väärib hukkamõistu kindlasti ulatuses, mis ei vasta sanktsiooni alammäärale. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta ka süüdistatava käitumist peale noalöögi tegemist, so püüet veelkord kannatanut rünnata ja takistada kiirabi kutsumist. Seega saab asuda seisukohale, et teosüü saab hinnata keskmiseks. 8
(10)KarS § 113 lg 1 järgi on sanktsiooni alammäär 6 aastat ja keskmine määr 10 ning pool aastat vangistust. Arvestades karistust kergendavat asjaolu ning raskendavate asjaolude puudumist, Imre Sootsi süü suurust ning teo toimepanemise asjaolusid, samuti õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et Imre Sootsile tuleb tapmiskatse eest mõista karistuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajaliste vangistuste puhul. Raksemate kuritegude puhul saab karistusest tingimuslikult vabastada vaid juhul, kui see on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolude kui süüdlast iseloomustavate erandlike asjaoludega. Kohtu hinnangul käesoleval juhul erandlikke asjaolusid ei esine, seega peab vangistus olema reaalne. Arvestades ülaltoodut tuleb Imre Soots süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 - KarS § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 8 aastat vangistust.
§ 238
lg 2 alusel tuleb vähendada Imre Sootsile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 2 aasta ja 8 kuu vangistuse võrra ning mõista Imre Sootsile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Imre Sootsi eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning lugeda Imre Sootsi karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 06.08.2019.a. IV Kohtu seisukoht asitõendite osas KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend). Riigikohtu määruse nr 3-1-1-88-15 kohaselt on vahend seega ese, mis tööriistana hõlbustab koosseisupärase teo toimepanemist. Ese on käsitatav süüteo toimepanemise vahendina juhul, kui seda on kasutatud kuriteo käigus ehk pärast teo vahetut alustamist, s.o vähemalt katse staadiumis. Kuna nuga kasutati tapmiskatse toimepanemisel, tuleb see kui süüteo toimepanemise vahend KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja
§ 126
lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
§ 126
lg 3 p 1 alusel jätab kohus kriminaalasja juurde CD-plaadi 06.08.2019.a Häirekeskusesse tehtud kahe kõne salvestusega (pakend nr HK1).
§ 126
lg 3 p 4 alusel tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada 07.08.2019.a võetud DNA proov noa teralt ning 07.08.2019.a võetud DNA proov noa käepidemelt, mis asuvad paberkarbis. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas
§ 173
lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning
§ 175
lg 1 p-de 3, 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks ekspertiisi maksumus, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ning sundraha. Vastavalt
§ 180
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
§ 180
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Imre Sootsi menetluskuludeks on ekspertiisi maksumus kokku 316 eurot ning määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 543,60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 259,20 eurot, kaitsjatasu kokku 802,80 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot (kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2020.a on 584 eurot). 9
(10)Kaitsja taotles istungil Imre Sootsi menetluskulude vähendamist, kuna süüdistatava tervislik seisund on selline, et vanglas vajab ta ravimeid ning vanglal tööd ka palju pakkuda ei ole, et ta tõepoolest suudaks kõik menetluskulud ära kanda täies mahus. Vabaduses on süüdistataval XXX ja XXX. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 94) nähtuvalt on Imre Sootsil XXX ülalpeetavat. 2017.a ja 2018.a aastanetosissetuleku ja päevasissetuleku kohta andmed puuduvad. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga menetluskulude vähendamise osas ning jätab
§ 180
lg 3 alusel 60% ulatuses Imre Sootsi menetluskuludest riigi kanda ehk sundrahast 1000 eurot ja kaitsja tasust 547,28 eurot.
§ 175
lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb Imre Sootsilt välja mõista menetluskulud 1031,52 eurot alljärgnevalt: ekspertiisi maksumus 316 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 255,52 eurot ja sundraha 460 eurot. Arvestades Imre Sootsi majanduslikku olukorda ning asjaolu, et tal on kolm ülalpeetavat, annab kohus süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 10
(10)