) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja oma kirjalikus vastuses hagile vastuväiteid esitanud ei ole, tunnistades hageja ülalpidamise kohustust, on kostja kohtu hinnangul hagi sisuliselt õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus LLL i hagi. 5.
lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. 6.
lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades vajalikuks põhjendada hagi osalist rahuldamist elatise väljamõistmise aja osas. Kuna kostja on hageja kinnitusel 08.09.2020 tasunud augustikuu elatise, on hageja saanud ülalpidamist ajavahemiku 01.08.2020 kuni 31.08.2020 eest, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks elatis välja mõista alates 01.09.
lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuivõrd kostja oma käitumisega on andnud põhjust hagi esitamiseks, siis eeltoodust tulenevalt jätab kohus
10.
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd hageja on kõik menetlustoimingud teinud seadusliku esindaja kaudu ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise hagi läbivaatamise eest, ei ole hagejal eelduslikult menetluskulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata, tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.