KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. septembril 2020, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6052 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Heli Eilonen Kriminaalho

§ 75lg.

2 alusel kohustada Meelis Põldret pöörduma kahe nädala jooksul SA Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse statsionaarsele ravile alkoholisõltuvusest vabanemiseks ning kinni pidama temale kohaldatud ravireziimist. Meelis Põldrel esitada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale kirjalik informatsioon raviasutusest ravile pöördumise kohta. Pikendada Meelis Põldrele katseaega ja käitumiskontrolli aega kolme kuu võrra, so.kuni 27 juunini 2021, arvestades tema poolt toime pandud kriminaalhooldusnõuete rikkumisi. Määrus saata Meelis Põldrele ja Tartu Vangla kriminaalhooldajale Darja Kalininale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus viieteistkümne

§ 424

lg 2 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistus viibitud aja 2 päeva ja mõistis Meelis Põldre lõplikuks karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2 ja 3 alusel mõistis kohus koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 päeva vangistust. Ülejäänud 7 kuu ja 18 päeva pikkuse vangistuse jättis kohus tingimisi täitmisele pööramata, kui Meelis Põldre ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p-de 2, 8 ja lg 4 alusel määras kohus Meelis Põldrele käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused: mitte tarvitada alkoholi, osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis ning registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele. Kohtuotsus jõustus 13.10.

1. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 09.10.2019.a kohtule erakorralise ettekande Meelis Põldrele käitumiskontrolli tähtaja pikendamiseks kolme kuu võrra ning määrata täiendava kohustusena ravile allumise, kui isik on selleks nõusoleku andnud. Tartu Maakohtu 15.10.2019.a määrusega määrati Meelis Põldrele käitumiskontrolliks täiendava kohustuse alluda programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames määratud ravile ning pikendati Meelis Põldre katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 27.12.
2. 18.02.2020.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande Meelis Põldrele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande põhjuseks oli registreerimiskohustuse rikkumine. Tartu Maakohus jättis 21.05.2020.a kohtumäärusega kriminaalhooldaja erakorralise ettekande rahuldamata ning pikendas Meelis Põldre katseaega ja käitumiskontrolli aega kolme kuu võrra, s.o kuni 27.03.
3. 17.07.2020.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande Meelis Põldre vangistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et Meelis Põldre on mitmel korral rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Meelis Põldrel tuvastati alkoholijoove 01.07.2020.a (alkoholijoove 0,960 mg/l kohta), 11.07.2020.a (alkoholijoove 1,24 mg/l kohta) ja 14.07.2020.a (alkoholijoove 0,493 mg/l kohta). Alkoholijoove on tuvastatud 01.07.2020 ja 14.07.2020.a indikaatorvahendi abil ja fikseeritud protokollis (tl 103-104, 106-107). Lisaks nähtub Politsei- ja Piirivalveameti saadetud 15.07.2020.a e-kirjast, et 11.07.2020.a tuvastati Meelis Põldrel alkoholijoove 1,24 mg/l kohta. 07.08.2020.a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralisele ettekandele kirjaliku lisa, milles märgib, et 21.07.2020.a helistas õde „Kainem ja tervem Eesti“ programmist ning palus, et ametnik teeks päringu TÜ Psühhiaatriakliinikusse, kuna Meelis Põldre ilmus vastuvõtule joobeseisundis. Vastuskirjas nähtub, et Meelis Põldre saabus statsionaarsele ravile 20.07.2020 hommikul, alkomeetriga kontrollitud joovet, mis oli väljahingatavas õhus 0,620 promilli. Seetõttu polnud isikut võimalik statsionaarsele ravile võtta. 23.07.2020 hoidis Meelis Põldre kõrvale ka kontrollnõude täitmisest, alkoholijoobe kontrollimiseks võttis ametnik Meelis Põldrega ühendust, isiku maneerist oli aru saada, et ta on joobes, ei avaldanud oma elukohta ning rohkem telefonile ei vastanud. 2 Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatu juurde ning taotles karistuse täitmisele pööramist. Meelis Põldre selgitas kohtuistungil, et osales programmis Kainem ja tervem Eesti; oli seal
4. päeva – kuna arst ei näinud temas alkoholiprobleemi vaid pigem XXX. Tema sõnul ta tegevustubades ei pidanud käima. Ta kinnitas, et praeguse seisuga tunneb end hästi. Ta on valmis uuesti pingutama, kindlasti mitte alkoholi enam tarvitama. Tal on laps ka kelle nimel pingutada. Praegu käib ta jällegi programmis Kainem ja tervem Eesti vestlustel ning arst on temale välja kirjutanud XXX ja alkoholist võõrutuseks ka tabletid mis teda aga ka närviliseks teevad; tihti on XXX; alkoholi enam ei tarvita. Meelis Põldre avaldas kohtuistungil, et on statsionaarse alkoholismiravi järjekorras ning ootab mil avaneb SA TÜ Kliinikumis võimalus ravile saada, temale sellest teatatakse. Kohtu seisukoht

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande lisast nähtub, et Meelis Põldre on jätkanud alkoholikeelu rikkumist. Nimelt nähtub SA TÜK Psühhiaatriakliiniku 23.07.2020 kirjast, et Meelis Põldre saabus statsionaarsele ravile, aga tuvastati joove 0,620 promilli väljahingatavast õhtust ja seega polnud teda võimalik ravile võtta. Seoses ravijärjekorraga ei saanud patsienti lähiajal tagasi kutsuda. Meelis Põldre hoidis kõrvale ka ametnikuga suhtlemisest ja alkoholijoobe kontrolli tegemisest 23.07.2020 kuupäeval – Meelis Põldre on kirjalikult 06.08.2020 selgitanud, et ta oli teadlik, et taheti teha kontrolli, aga tal sai telefoni aku tühjaks ja läks koju, aga kontrolli koju ei tulnud. Samuti tunnistab Meelis Põldre oma selgitustes, et tarvitas 19.07.2020 kerget alkoholi, et aitaks magama jääda. Seega on tuvastatud, et Meelis Põldre on hoolimata keelust tarvitada alkoholi, on jätkanud kriminaalhoolduse nõuete rikkumisega. Meelis Põldre on ka varasemalt rikkunud kohustust alkoholi mitte tarvitada – Meelis Põldrele on koostatud kaks hoiatust seoses kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumisega (rikkumised 21.04.2020 ja 23.04.2020) ning kaks erakorralist ettekannet, kuna Meelis Põldre tarvitas alkoholi 13.08.2020, teisel korral Meelis Põldre rikkumine seisnes registreerimiskohustuse rikkumises. Meelis Põldrele on määratud kohustus alluda programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ravile. Meelis Põldre poolt alkoholikeelu rikkumisest tulenevalt on kohtule esitatud kolmas erakorraline ettekanne. Meelis Põldre küll pöördus esmase hindamise teenusele ja on käinud visiitidel aprillist 2020juulini

1. Eeltoodu näitab, et Meelis Põldrel esineb tugev alkoholisõltuvus, mida tuleb ravida. Nagu nähtub kriminaalhooldaja poolt esitatud erakorralisest ettekandest, ei ole Meelis Põldre suutnud end alkoholist võõrutada. Meelis Põldre puhul alkoholi tarvitamine suureks riskiteguriks, mistõttu on tegemist oluliste rikkumistega. Nähtuvalt senise kriminaalhoolduse perioodi kulgemisest ei ole kohtul usku sellesse, et Meelis Põldre oleks iseseisvalt võimeline tegelema oma alkoholisõltuvuse probleemiga, seda ilma meditsiinilise sekkumiseta ning suudaks hoiduda alkoholi tarvitamisest. Negatiivse kõrval on positiivne see, et praegu osaleb Meelis Põldre vabatahtlikult uuesti programmis Kainem ja Tervem Eesti. Seda sammu peab tunnustama. Kohtuniku hinnangul on see isiku tahteavaldus oluline ning seda peaks aktsepteerima. See näitab, et Meelis Põldre tegeleb oma alkoholiprobleemiga. 3 Kohtuistungil Meelis Põldre poolt avaldatud soov asuda statsionaarsele võõrutus- ravile SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse alkoholi tarvitamisest loobumiseks näitab siiski, et Meelis Põldre soovib oma käitumist muuta ja alkoholist võõrduda. Meelis Põldre selgitustel ta tarvitab temale arsti poolt välja kirjutatud XXX, samuti XXX. Samuti võtab ta tablettravimeid alkoholisoovi võõrutamiseks. Pärast 23.
2. 2020 ei ole ta enda sõnul vähimatki kogust alkoholi tarvitanud. Praegu on tema raviarstiks T. R. P.. Ta on ka psühholoogi poole pöördunud.

§ 56lg.

2 kohaselt vangistust kohaldatakse isikule siis kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Praegusel juhul oleks esmalt saavutada vajalik tulemus isikule statsionaarne raviga, mida Meelis Põldre ka ise soovib ning on end ravile registreerinud . Kui ravi tulemusi ei anna ning isik rikub ravireziimi, jätkab alkoholi tarvitamist, on põhjus rakendada karmimaid meetmeid. Meelis Põldre on alkosõltlane ning eelkõige on temale vaja ravi. Kui ta ravile ei allu ning oma suhtumist alkoholisse ei muuda, on põhjust järgmise erakorralise ettekande alusel vangistus Meelis Põldrele täitmisele pöörata ja ta vangistusse saata. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata Tartu Vangla erakorraline ettekanne Meelis Põldrele Tartu Maakohtu 27.09.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6052 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 18 päeva vangistuse täitmisele pööramiseks.

§ 75lg.

2 alusel kohustada Meelis Põldret pöörduma kahe nädala jooksul SA Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse statsionaarsele ravile alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Meelis Põldrel esitada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale kirjalik informatsioon raviasutusest ravile pöördumisest. Pikendada Meelis Põldrele katseaega ja käitumiskontrolli aega kolme kuu võrra,s.o.kui 27.juunini 2021 , arvestades tema poolt toime pandud kriminaalhooldusnõuete rikkumisi. Peet Teidearu Täitmiskohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 4