Obsah (5)
§ 202§ 126§ 385§ 274§ 175KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2020.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9593 (19278001490) Kohtunik Marju Persidskaja Kriminaalasi S. M. süüdistuse
§ 202lg 1, § 202 lg 2 p-de 1, 2, § 202 lg 4 sätetest, kohus määras: 1.
Lõpetada kriminaalasjas nr 1-19-9593 kriminaalmenetlus S. M. i (isikukood XXX) suhtes süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2. Kohustada S. M. it
§ 202
lg 3 alusel käesoleva määruse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul, s.o hiljemalt
- aprilliks 2021: tasuma riigituludesse 250 (kakssada viiskümmend) eurot; tasuma kriminaalmenetluse kulu 122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot; tasuda kannatanute esindaja kulud summas 1855,40 eurot kannatanu T. P. a arveldusarvele XXX Swedbank. Riigituludesse makstav 250 eurot ja menetluskulu 122 eurot tuleb tasuda Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS, märkides viitenumbri 99920900000945 ning selgituse „Kindel summa riigituludesse kriminaalasjas nr 1-19-9593”.
- Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus
§ 202
lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 4. Asitõendid – 2 CD plaati pakendites SM-Kõnesalvestis 1 ja SM-Kõnesalvestis 2, millistel on häirekeskusesse tehtud kõnede salvestused – jätta
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
5. Kohtumäärus edastada S. M. ile, tema kaitsjale Rene Varulile, kannatanutele T. P. ale ja I. V. ele ning nende esindajale Indrek Kukele ning ringkonnaprokurör Tatjana Tammele. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt
§ 385p-le 10 lõplik ja määruskaebe korras edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUD Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse S. M.it KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema lükkas
- juulil
- a kella 11:40 paiku XXX maja juures kahe käega kannatanut T. P. a, mille tulemusel kannatanu kukkus selili. Selle tagajärjel tundis kannatanu T. P. valu ja sai kehavigastusi – parema randme kontusiooni ja parema küünarnukil asuva hematoomi. Mõni hetk hiljem liikus S. M. teise kannatanu I. V. e juurde majja sisse ja lükkas kannatanut, mille tagajärjel kannatanu komistas trepiastme vastu ja kukkus selja ning kukla piirkonnaga vastu treppi. Selle tagajärjel tundis kannatanu I. V. valu ja sai kehavigastusi – 4 hematoomi küünarliigesel ning hematoomi parema käe randme piirkonnas. 06.10.2020 istungil avaldas kaitsja, et nad on arutanud prokuröriga võimalust esitada kohtule taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteedi alusel, kuivõrd süüdistuse asjaolud peegeldavad, et isiku süü ei saa olla suur, sest kannatanutel mingisuguseid märkimisväärseid tervisekahjustusi ei ole tekkinud. Asjas ei ole ka tuvastatav mingisugune avalik huvi ja S. M. on avaldanud, et ta on valmis kannatanutele hüvitama mõistlikult, s.o mitte rohkem kui 500 eurot nendele tekitatud mittevaralise kahju katteks.
§ 202räägib sellest, et isik peab olema kas hüvitanud kahju või hüvitamisele asunud.
Hüvitamise takistuseks on olnud see, et ei ole olnud kannatanute kontoandmeid. S. M. on nõus ka menetluskulude kandmisega. Kannatanud ja nende esindaja ei olnud nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega, kuna kahju on hüvitamata ning süüdistatavaga konflikt kestab edasi. Kohtuistungil tehtud vaheajal hüvitas süüdistatav S. M. mõlemale kannatanule tekitatud kahju katteks 500 eurot ning kohtuistungi jätkudes kinnitasid mõlemad kannatanud kohtule, et nad on kahjuhüvitise nimetatud määras kätte saanud. 2
(7)Seejärel esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks
§ 202
alusel, avaldades, et kõik eeltingimused selleks on täidetud: tegemist on teise astme kuriteoga ja arvestades süüdistusaktis toodut ei ole süüdistatava süü suur. Lisaks sellele on süüdistatav S. M. hüvitanud mõlemale kannatanule tekitatud kahju heastamiseks 500 eurot ja on nõus võtma ka endale kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Kriminaalmenetlus tuleks S. M. i suhtes lõpetada, pannes talle järgmised kohustused: 1) tasuda riigituludesse 250 eurot; 2) tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 122 eurot ja tasuda kannatanu esindaja kulud kohtu poolt määratud summas (tsiviilhagis on selleks summaks märgitud 576 eurot). Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest; 3) hüvitada kannatanule T. P. ale mittevaraline kahju kohtu poolt määratud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 500 eurot ja millise täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest; 4) hüvitada kannatanule I. V. ele mittevaraline kahju kohtu poolt määratud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 500 eurot ja millise täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest; Süüdistatav S. M. ja tema kaitsja olid kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. KOHTU SEISUKOHT
§ 274
lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku §-des 202–2031 sätestatud alustel. Vastavalt
§ 202
lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.
§ 202
lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi prokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused
§ 202lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks on täidetud.
Seetõttu kuulub prokuröri põhjendatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatava S. M. i suhtes rahuldamisele. Kohus nõustub, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kannatanute huvi menetluse jätkamiseks ei ole avaliku menetlushuviga samastatav. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata S. M. i karistamine vajalik. Seda enam, et kohtu hinnangul lõpetaks süüdistatava ja kannatanute aastate pikkused pingelised suhted tõenäoliselt vaid nende vaidluse keskmes oleva kaasomandi osas selguse saamine. Lisaks saab kriminaalasja materjalidest nähtuva – kuriteo toimepanemise asjaolude ja kannatanutele tekitatud vigastuste – alusel asuda seisukohale, et süüdistatava S. M. i süü ei ole suur. Samuti arvestab kohus, et S. M. on käesolevaks ajaks hüvitanud mõlemale kannatanule tekitatud mittevaralise kahju katteks 500 eurot. 3
(7)Kriminaalasjas on kannatanute I. V. e ja T. P. a lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kuke esitatud mõlema kannatanu osas tsiviilhagid mittevaralise kahju nõudes summas 10 000 eurot ning lisaks viivise nõudes hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel kõiki asjaolusid arvestades. Seejuures on Riigikohus oma praktikas jaatanud võimalust, et
§ 202
lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel võib kohus panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väikesem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude kogusummast. Kui isik täidab talle kohtu pandud kohustused tähtaegselt, puudub alus kriminaalmenetluse uuendamiseks ka juhul, kui kohtu pandud kahju hüvitamise kohustuse ulatus ei kattu kannatanu esitatud nõuete ulatusega. Sellises olukorras on kannatanul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada tsiviilkohtumenetluses. Kui aga isik ei täida talle pandud kohustusi tähtaegselt ja kriminaalmenetlus
§ 202
lg 6 alusel uuendatakse, jätkub ka tsiviilhagi menetlus (vt määrus asjas nr 3-1-1-3-17, p 39). Kuna tsiviilhagi jääb kriminaalmenetluse tingimuslikul lõpetamisel kohtu menetlusse tervikuna, jätkub ka tsiviilhagi menetlus kriminaalmenetluse uuendamisel tervikuna, sõltumata sellest, millises ulatuses kohustati isikut hüvitama kannatanule tekitatud kahju. Ühtlasi selgitas Riigikohus nimetatud lahendis, et kuivõrd
§ 202
lg 2 p 1 alusel süüdistatavale pandud kahju hüvitamise kohustust tuleb lugeda kriminaalmenetluse lõpetamise otsustusega olemuslikult seotuks, tuleb seda lugeda ka
§ 385p-st 1 tuleneva edasikaebepiiranguga hõlmatuks.
Järelikult ei saa kannatanu kohustuse määramise otsustust, sh isikule täitmiseks määratud kohustuse ulatust,
§ 385
p-s 10 sätestatud edasikaebepiirangu tõttu vaidlustada.1 Asja materjalidest nähtuvalt tekitas süüdistatav S. M. oma tegevusega kannatanule T. P. ale valu ja samuti sai kannatanu kehavigastusi, s.o parema randme kontusiooni ja parema küünarnukil asuva hematoomi. Teisele kannatanule, s.o I. V. ele tekitas S. M. oma tegevusega samuti valu ja kehavigastustena sai kannatanu 4 hematoomi küünarliigesele ja hematoomi parema käe randme piirkonda. Seejuures nähtub, et nimetatud vigastused ei tekkinud kannatanutele nende peksmise tagajärjel süüdistatava S. M. i poolt, vaid seetõttu, et süüdistatav lükkas kannatanuid, misjärel mõlemad kannatanud kukkusid maha, saades eelnimetatud vigastused, milliseid ei saa oma olemuselt pidada ülemäära rasketeks. Kohus arvestab ka seda, et kannatanute ja süüdistatava omavahelised suhted on olnud pingelised pikema perioodi vältel ning seejuures on kohus seisukohal, et pingeliste suhete tekkimisel, mis päädisid käesolevalt menetletava kehalise väärkohtlemisega, on olnud osa mõlemal poolel. Kohus leiab kõiki asjaolusid arvesse võttes, et põhjendatud on lugeda süüdistatava poolt mõlemale kannatanule tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 500 eurot. Selline mittevaralise kahju hüvitise suurus vastab ka kohtupraktikale.2 Kuivõrd süüdistatav on kohtule esitatud maksekorralduste kohaselt nimetatud mittevaralise kahju mõlemale kannatanule käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks, 1 Riigikohtu 20.06.2017. a määrus nr 3-1-1-33-17, p-d 13, 15 Riigikohtu õigusteabe osakonna poolt koostatud kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal“; Riigikohtu elektroonilisel kodulehel kättesaadav tabel esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste kohta aastatel 2014-2016; Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna poolt koostatud kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.-2019. aastal“ 2 4
(7)s.o enne kohtu nõupidamistuppa lahkumist hüvitanud, siis kohus käesoleva määrusega süüdistatavale seda kohustust enam ei pane. Kannatanud taotlevad lisaks mittevaralise kahju hüvitisele ka süüdistatavalt nende kasuks viivise välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, hagiavaldusest nähtuvalt on taotletavaks viiviseks 0,22% päevas, hagi esitamisest kuni kohustuse lõpliku täitmiseni. Vastavalt TsMS §-s 367 sätestatule võib viivisnõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 362 lg-s 1 alusel on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
- jaanuari ja
- juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ning lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes teadaanneetes on olnud intressimäär nii hagi esitamise hetkel kui ka praegu 0,00%. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on intressimäär aastas 8% ning (8:365=0,02) 0.02 % päevas, mitte 0.22%. Hagiavaldus jõudis kohtusse koos süüdistusakti esitamisega 03.12.2019 ning kuivõrd süüdistatav S. M. hüvitas mõlemale kannatanule mittevaralise kahju katteks 500 eurot 06.10.2020, siis on kohtu arvestuse kohaselt süüdistatav olnud viivituses 308 päeva, mis teeb viivise suuruseks antud summalt ühe kannatanu kohta ((500:100)x0,02=0,1 ning 0,1x308=30,8) 30,80 eurot. Samas on kohus seisukohal, et süüdistatavat ei saa käesoleva määrusega kohustada kannatanutele nimetatud viivist tasuma. Nimelt, kuigi Riigikohus on jaatanud võimalust panna isikule
§ 202
lg 2 p 1 alusel kuriteoga tekitatud kaudsete kahjude hüvitamise (nt tsiviilhagis esitatud viivisenõude täitmise) kohustust, on ka sellise kohustuse panemiseks vajalik isiku sellekohane nõusolek.3 Käesolevas asjas süüdistatav S. M. nimetatud kõrvalkohustuse talle panemiseks nõusolekut avaldanud ei ole ning seega süüdistatavale antud kohustust kriminaalmenetluse lõpetamise ühe tingimusena panna ei saa. Kannatanute esindaja advokaat Indrek Kukk esitas kohtule ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetluskulud kokku 2146,88 eurot, millised taoleb kaitsja jätta süüdistatav S. M. i kanda ning ühtlasi mõista süüdistatavalt nendelt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras arvates menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni kohustuse lõpliku täitmiseni. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.06.2017. a määrus nr 3-1-1-33-17, p 18 5
(7)Menetluskulude nimekirja kohaselt on kaitsja osutanud nimekirja esitamise päevaks õigusabi 17 töötunni ulatuses hinnaga 120 eurot tund (lisandub käibemaks). Seega moodustavad menetluskulud kokku 2040 eurot. Sellele lisandub sõidukulu eelistungil osalemisega seoses summas 31,26 eurot + istungil osalemise eest 25,62, s.o kokku 56,88 eurot (arvestatud TallinnTartu-Tallinn 370 km x 7,5l/
- Samuti lisandub esindaja majutuskulu seonduvalt 06.07.10.2020 istungitega summas 50 eurot. Kaitsjale makstud tasuna tuleb kohtu hinnangul käsitleda osutatud õigusteenuse eest makstavat tasu. Seejuures on kohus seisukohal, et kannatanute esindaja menetluskulude nimekirjas toodud õigusteenuse osutamise tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on kohtupraktikaga kooskõlas. Samas ei saa kohtu hinnangul nõustuda menetluskulude nimekirjast nähtuvaga selles osas, et ka kaitsja sõiduks kulunud aeg tuleb kaitsjale hüvitada õigusteenuse osutamise hinnaga ning lisaks tasustada seda ka vastavalt läbitud kilomeetritele. Nimelt sätestab AdvS § 40 lg 1, et õigusteenus on kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Sõitmine õigusteenuse osutamise asukohta ei ole seega ilmselgelt õigusteenuse osutamine. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et kaitsja on õigusteenust osutanud kokku 11 tunni ja 46 minuti ulatuses. Seega on õigusteenuse kulu kokku 1694,40 eurot (sh käibemaks). Küll aga kuuluvad kaitsjale hüvitamisele vastavalt läbitud kilometraažile seoses Tallinnast Tartusse ja tagasi kohtuistungile sõitmisega seotud kulud. Kohus leiab, et sellises olukorras tuleb aluseks võtta justiitsministri 29.07.
- a määrusega nr 16 kehtestatud „ Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 17 lg 24, mille kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel summas 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Kaitsja on läbinud seoses õigusabi osutamisega kahele istungile (eelistungile ja põhiistungile) Tallinn-Tartu-Tallinn marsruudil kokku (370x2) 740 kilomeetrit. Seega tuleb hüvitada sõidukulu 111 euro ulatuses. Ühtlasi on kohus seisukohal, et kaitsjale on põhjendatud hüvitada ka majutuskulu istungitega seoses, milleks on taotluse kohaselt 50 eurot. Ülaltoodut kokku võttes tuleb süüdistataval S. M. il hüvitada kannatanutele nende esindajale makstud kuluna kokku 1855,40 eurot. Kannatanute esindaja taotleb mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 sätestatud määras. Tsiviilkohtumenetluses annab aluse taotleda menetluskuludelt viivist TsMS § 177 lg 4, mille kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus on seisukohal, et viimati toodu puhul on tegemist tsiviilõigusspetsiifilise normiga, mis kriminaalmenetluses ei kohaldu. Kannatanu esindaja kulu (ka juhul, kui kannatanu esindaja on esitanud tsiviilhagi) on
§ 175lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse kuluks.
Kriminaalmenetluses tekkinud kulude hüvitamise põhimõtted on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus, mistõttu pole selle küsimuse lahendamisel põhjust juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Kuivõrd kriminaalmenetluse seadustik sellist võimalust ette ei näe, siis ei saa kohustada süüdistatavat kannatanute esindaja kuludelt viivist tasuma. 4 Alates 18.09.2020 kehtivas redaktsioonis 6
(7)Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega paneb kohus käesoleva määrusega süüdistatavale S. M. ile kohustuseks: 1) tasuda riigituludesse 250 eurot; 2) tasuda kriminaalmenetluse kulu summas 122 eurot; 3) tasuda kannatanute esindaja kulud summas 1855,40 eurot kannatanu T. P. a arveldusarvele XXX Swedbank. Riigituludesse makstav 250 eurot ja menetluskulu 122 eurot tuleb tasuda Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi arvelduskontole. Vastavalt
§ 202
lg-s 3 sätestatule tuleb süüdistataval nimetatud kohustused täita 6 kuu jooksul, s.o hiljemalt 15. aprilliks 2021.
§ 202
lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui S. M. ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Asitõendiks olevad 2 CD plaati pakendites SM-Kõnesalvestis 1 ja SM-Kõnesalvestis 2, millistel on häirekeskusesse tehtud kõnede salvestused, tuleb jätta
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 7
(7)