KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11. juuni 202

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1.

1. Hageja väitel väljastas kostja
2. oktoobril 2015 kindlustuspoliisi nr 4230885/1, millega kindlustati sadulveok VOLVO FH-440 registreerimisnumbriga nr XXXXXX (edaspidi sõiduk) kindlustussummaga 25 000 eurot, kindlustuskaitse variandiga täiskasko ja omavastutus 300 eurot. Pooled sõlmisid
3. oktoobril 2015 kindlustuspoliisi nr 4327950/1, millega kindlustati haagis SCHMITZ SKO24 registrimärgiga YYYYY (edaspidi haagis) kindlustussummaga 12 000 eurot, kindlustusvariandiga täiskasko ja omavastutus 300 eurot. Pooled sõlmisid
4. jaanuaril 2016 sõidukile autovedaja vastutuskindlustuse lepingu nr
5. Kindlustusobjektiks on kindlustatud vedaja vastutus kliendiga sõlmitud tasulise kaubaveolepingu järgi vastavalt rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonile (CMR). Riigisisese veo puhul kohaldub

kaubaveolepingu

1. ptk
2. jagu või muu riigi analoogne õigusakt, kuid mitte laiemas ulatuses kui CMR konventsioon. 1.
3. Tallinna-Tartu maantee Jüri teelõigul toimus
4. augustil 2016 kella 3.31 paiku liiklusõnnetus, mille tulemusel sõitis sõiduk koos haagisega teelt välja ja paiskus ümber. Sõiduk ja haagis said ulatuslikke kahjustusi. Kahjustada sai ka haagises olnud BRONSON INTERNATIONAL TRADING OÜ kaup: 19 300 kg külmutatud lihatooteid väärtusega 62 864,62 eurot. Hageja teavitas kostjat kahjujuhtumist samal kuupäeval telefoni kaudu suulise kahjuteatega ajavahemikul kell 4.30 kuni 4.
5. 1.
6. Kostja edastas hagejale
7. augusti 2016 e-kirjaga teate kindlustusjuhtumi nr 1618489 registreerimise kohta. Hageja edastas kostjale
8. augusti 2016 e-kirjaga kahjujuhtumi teate ja kahju hüvitamise taotluse ning
9. septembri 2016 e-kirjaga täiendavad selgitused kahjujuhtumi kohta. Hageja edastas kostjale ka pildid avarii sündmuskohast, kuna kostja esindaja sündmuskohale ei tulnud. 1.
10. Kostja jättis hagejale kindlustushüvitise kelmuse kahtlusele tuginedes välja maksmata ja esitas
11. jaanuaril 2017 Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate. Kostja keeldumine kindlustushüvitise väljamaksmisest on põhjendamatu. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas
12. augustil 2018 kriminaalasja nr 17230100295 kuriteo tunnuste puudumise tõttu. 1.
13. Hageja taotles kostjalt kindlustushüvitist 28 400 eurot, arvestades mh omavastutuse suurust ning asjaolu, et sõiduki ja haagise väärtus oli kahjujuhtumi toimumisel 20% väiksem, kui kindlustuse sõlmimise ajal. Liiklusõnnetuse likvideerimiseks tegi hageja kulutusi sõiduki ja haagise transportimiseks hageja laoplatsile 1188 eurot, sõiduki ja haagise ülestõstmiseks ekskavaatori abil 240 eurot, haagises olnud kauba veoks 1926 eurot ja lihatoodete utiliseerimiseks 4864 eurot, kokku 8218,30 eurot. Autovedaja vastutuskindlustuse kohaselt on hüvitispiiriks veose kahjustamise korral 8,33 SDR/kg, temperatuurikauba transpordil on omavastutus 10% kahjusummast ja kindlustusobjektiks on kindlustatu vedaja vastutus oma kliendiga sõlmitud tasulise kaubaveolepingu järgi vastavalt CMR konventsioonile. Vastutuskindlustuse tingimuste kohaselt on kindlustusjuhtum ootamatu ja ettenägematu juhtum, mille tagajärjel on kahju saanud isikule tekkinud otsene varaline kahju veose kahjustumise või hävimise tõttu. Haagises olnud veose ehk lihatoodete maksumus oli 62 864,62 eurot. Arvestades hageja omavastutust, pidi kostja välja maksma kindlustushüvitise 56 578,16 eurot. Seega kuulub kostjalt kindlustushüvitisena väljamõistmisele kokku 93 196,46 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt

§ 113lg 1 teise lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. 2

§ 475

lg 1 kohaselt on kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja nõude aegumistähtaeg algas 31. detsembril 2016. Nõue aegub 31. detsembril 2019. Nõude aegumise erisäte

§ 475

lg 3 ei kohaldu, sest kostja ei selgitanud, milliseid õiguslikke tagajärgi see endaga kaasa toob, s.o hagi esitamise õiguse kaotamine. Alternatiivselt on

§ 475

lg-s 3 sätestatud ühe aastase hagi esitamise tähtaja kohaldamine ja kostja vabastamine täitmise kohustusest vastuolus hea usu põhimõttega. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise aluseks oli ainuüksi kostja kahtlus, et hageja põhjustas kahjujuhtumi tahtlikult. Kostja lõi oma käitumisega ettekujutuse, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral tuleb kostjal kahjuhüvitise maksmine ümber otsustada. Hageja ei osanud arvata, et kuigi kriminaalmenetlus veel käis, tuli temal esitada kohtule hagi kahjuhüvitise väljamõistmiseks kostja vastu.

§ 475lg-s 3 sätestatud tähtaja möödalaskmine oli tingitud kriminaalmenetlusest.

Kriminaalmenetlus oli omakorda tingitud kostja käitumisest. Seega tuleb

§ 475

lg-s 3 sätestatud ühe aastane aegumistähtaeg jätta kohaldamata ja lähtuda tuleb

§ 475lg-s 1 sätestatud aegumistähtajast.

Kostja vastuväited 2. Kostja vaidleb hagile vastu, palub teha asjas vaheotsus ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hagejale kindlustushüvitise väljamaksmiseks puudub alus. Kostja tugineb

§ 475lg-le 3.

Hagi kohaselt sai hageja kindlustushüvitise rahuldamata jätmise teate kätte

1. detsembril
2. Hagiavaldus on esitatud pärast ühe aasta möödumist kostja teate kättesaamisest. Hageja on väitnud ebaõigesti, et kostja ei selgitanud oma teates, milliseid õiguslikke tagajärgi hagi esitamata jätmine kaasa toob. Kostja viitas teates

§ 475lg-le 3.

Kostja on sellega oma selgitamiskohustuse täitnud. Lisaks ei ole kostja rikkunud hea usu põhimõtet. Kostja käitumine ei ole olnud pärast hüvitise maksmisest keeldumist vastuoluline, mh ei ole pooled pidanud läbirääkimisi, kostja ei ole lubanud hagejale midagi hüvitada ega lubanud hagejale kindlustushüvitise rahuldamata jätmise otsust ümber vaadata. Maakohtu otsus

1. Maakohus jättis
2. novembri
3. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Maakohus jättis kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata, sest kostja teatas, et tal väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. 3.
4. Maakohus leidis, et hagi on aegunud, mistõttu tegi kohus lõppotsuse ja asja edasi ei menetlenud (TsMS § 449 lg 3). Hageja sai hagi kohaselt kindlustushüvitise rahuldamata jätmise teate kätte
5. detsembril
6. Hagi esitati kohtule
7. märtsil
8. Hagi esitati kohtule pärast

§ 475

lg-s 3 sätestatud ühe aasta möödumist kostja hüvitise maksmisest keeldumise teate kättesaamisest. 3.2. Kostja on 20. detsembri 2016 teates selgitanud, et

§ 475

lg 3 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Sellega on kostja oma teatamiskohustuse täitnud. Hageja vastuväide on vastuolus esitatud tõendiga. 3.3. Peale selle ei ole kostja rikkunud hea usu põhimõtet ning

§ 475lg 3 kohaldamata jätmiseks puudub alus.

Kostja on hüvitise maksmise keeldumise teates selgelt väljendanud, et ta keeldub hagejale kindlustushüvitise maksmisest ning toonud esile keeldumise õiguslikud alused ja põhjendused. Kostja ei ole teates ega üheski muus dokumendis möönnud, et hüvitise väljamaksmine pärast kriminaalmenetluse lõppemist on võimalik, samuti ei lubanud ta kahju hüvitamise otsust ümber vaadata. Poolte kirjavahetusest ei nähtu, et pooled pidasid läbirääkimisi, et kahju võiks osaliselt hüvitamisele kuuluda. Seega on hageja väited, et kostja on käitunud vastuoluliselt ja eksitavalt, põhjendamata ja tõendamata. 3

§ 475

lg-s 1 sätestatud kindlustuslepingutest tulenevate nõuete kolmeaastasele aegumistähtajale ei ole asjakohane. Poolte seisukohad

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 4.
2. Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõiguse norme, hindas ebaõigesti tõendeid ja tuvastas ebaõigesti asjaolusid. Kohus tugines üksnes kostja seisukohtadele ja jättis hageja seisukohad tähelepanuta. Maakohus jättis hageja vastuväited aegumise kohaldamisele hindamata. 4.
3. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja nõue on aegunud. Hageja nõude aegumisele ei saa kohaldada

§ 475

lg-t 3, sest kostja ei teatanud oma vastuses hagejale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest. Ainuüksi seaduse sättele viitamist ei saa lugeda nõuetekohaseks selgitamiskohustuse täitmiseks. Kostja vastuses puudub selgitus, et hageja minetab hagi esitamise õiguse pärast ühe aasta möödumist. Seega ei ole kostja

§ 475

lg 3 kohaselt vabanenud täitmise kohustusest ning hageja viide

§ 475lg-le 1 on asjakohane.

Hageja nõude aegumistähtaeg algas

§ 457lg 1 kohaselt 31.

detsembril

1. Nõue aegus
2. detsembril
3. 4.
4. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet. Kostja käitumine oli vastuoluline ja eksitav. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-16 ei sisalda ammendavat loetelu hea usu põhimõtte vastasest käitumisest. Kostja lõi oma käitumisega ettekujutuse, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral tuleb kostjal kahjuhüvitise maksmine ümber otsustada. Hageja ei osanud arvata, et kuigi kriminaalmenetlus veel käis, tuli temal esitada hagi kostja vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks.

§ 475lg-s 3 sätestatud tähtaja möödalaskmine oli tingitud kriminaalmenetlusest.

Kriminaalmenetlus oli omakorda tingitud kostja pahatahtlikust käitumisest. Kostja ei teinud midagi, et kaasa aidata kahjujuhtumi võimalikult kiirele lahendamisele. Kostja esitas kuriteoteates ebaõigeid väiteid. Kriminaalmenetluse lõpetamisel sai kinnitust, et kostja kahtlused, et hageja põhjustas kahjujuhtumi tahtlikult, või et lihatooted olid sulanud juba enne, kui veok koos haagisega teelt välja sõitis, olid alusetud. Mõistlik isik pidi aru saama, et kui kriminaalmenetluses kuriteotunnuseid ega teo toimepanemist ei tuvastatud, siis puudus kindlustusandjal alus kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks. Puuduvad asjaolud, mille alusel saaks hagejale ette heita rasket või tahtlikku hooletust kauba transportimisel. Puuduvad ka kostja kindlustusvastutust välistavad asjaolud. Seega langes ära takistus hagejale kahjuhüvitise väljamaksmiseks ning kostja pidi pärast kriminaalmenetluse lõpetamist oma 20. detsembri 2016 vastuses esitatud seisukoha ümber vaatama. Sellest tulenevalt on hea usu põhimõttega vastuolus

§ 475

lg-s 3 sätestatud ühe aastase hagi esitamise tähtaja kohaldamine ning kostja vabastamine täitmise kohustusest. 4.4. Peale selle saab

§ 475

lg-s 3 sisalduvale õigustlõpetavale tähtajale analoogia alusel kohaldada aegumistähtaja peatumise ja katkemise normistikku. Kostja teavitas hagejat kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisest

1. detsembril
2. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema alates
3. detsembrist 2016 (21 kalendripäeva). Kostja esitas kuriteoteate
4. jaanuaril 2017 ja Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse
5. augustil
6. Alates
7. augustist 2018 kuni hagi esitamiseni on kokku 219 kalendripäeva.
8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. 4

§ 475lg 3 ei sätesta aegumistähtaega, vaid õigust lõpetava tähtaja (vt Riigikohtu 23.

detsembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 9). See ei mõjuta aga asja lõpptulemust. Seega jääb hagi rahuldamata põhjusel, et kostja kohustus kindlustushüvitis tasuda ja hageja õigus seda nõuda on lõppenud, mitte aegunud. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega.
2. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti leidnud, et kostja teavitas hagejat kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise otsuses tagajärgedest, mis kaasnevad hagi

§ 475lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmisega.

Kostja

1. detsembri
2. a otsuses on kirjas: „Ühtlasi selgitame Teile, et võlaõigusseaduse § 475 lõike 3 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul alates taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest.“ Seega on tähtaegselt hagi esitamata jätmise tagajärg selgelt välja toodud. Jääb arusaamatuks, milliste täiendavate tagajärgede eest oleks hageja arvates kostja pidanud teda veel hoiatama.
3. Ringkonnakohus märgib, et asjakohane ei ole hageja väide, et

§ 475

lg-s 3 sätestatud tähtaja suhtes saab kohaldada aegumise peatumise ja katkemise sätteid. Hageja suhtes kriminaalmenetluse läbiviimine ei ole aegumise peatumise ega katkemise aluseks. 10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja tuginemine

§ 475lg-le 3 ei ole vastuolus hea usu põhimõttega.

Vastuolu hea usu põhimõttega võiks esineda eelkõige juhul, kui kostja oleks käitunud vastuoluliselt või muul viisil takistanud hagejat õigel ajal hagi esitamast. Kuriteoteate esitamine ja kriminaalmenetluse toimumine ei välistanud hageja võimalust kohtusse hagi esitada. Seega ei muuda asjaolu, et kostja esitas hageja kohta kuriteoteate, kostja tuginemist

§ 475lg-le 3 hea usu põhimõtte vastaseks.

Samuti ei ole hageja välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks kostja vastuoluline või muul põhjusel hea usu põhimõttega vastuolus olev käitumine. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja

1. detsembri
2. a otsusest või kuriteoteatest nähtuks kuidagi, et kostja oleks andnud hagejale mõista, et kriminaalmenetluse lõppedes vaatab kostja hüvitise väljamaksmisest keeldumise otsuse uuesti üle. Kostja käitumisest või avaldustest ei saanud hageja mõistlikult sellist järeldust teha.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on teatanud, et tal menetluskulusid ei tekkinud. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 5