Obsah (10)

§ 174§ 663§ 667§ 657§ 654§ 371§ 457§ 173§ 171§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-15152 Kohtuasi XX kaebus T

) § 172 lg 7 alusel avaldaja kanda. Maakohus määras

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks sissenõudja menetluskulud ning mõistis need avaldajalt 312 euro ulatuses välja. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu
2. novembri
3. a määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada avaldaja kaebus ja tühistada osaliselt kohtutäitur Risto Sepa
4. septembri
5. a otsus osas, millega sissenõudja kaebus osaliselt rahuldati. Jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse rahuldamise korral tagastada tasutud riigilõiv 50 eurot. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kui avaldaja leiab, et täitedokument on täidetud või ei tulene avaldajale täitedokumendist mingit kohustust, siis saab avaldaja õiguskaitsevahendina kasutada ainult sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi või tuvastushagi esitamist. Kohtutäitur on praegusel juhul andnud hinnangu küsimusele, kas Tallinna Ringkonnakohtu
6. aprilli
7. a otsuse tsiviilasjas nr 2-14-52600 vastavad punktid on täidetud ning teinud selle hinnangu põhjal otsustused, mistõttu avaldaja saab esitada kaebuse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 alusel, vaidlustades kohtutäituri seisukohta kohtulahendi punktide täitmise/mittetäitmise osas. Kohtutäituri
8. septembri
9. a otsus ei ole õiguspärane. Kohtutäitur leiab, et kohtulahendi punktid 13.9, 13.11, 13.24 ja 13.22.1 on täitmata. Avaldaja ei nõustu selle seisukohaga. MENETLUSE EDASINE KÄIK
10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele kohtutäituri ja puudutatud isiku II seisukohta.
11. Kohtutäitur ja puudutatud isik II määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.
12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu
2. novembri
3. aasta määrust (vaidlustatud määrus)

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus

§ 657lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654

lg 6 koosmõjus

§-ga 659).

1. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei saa kohtutäituri otsust vaidlustada täiteasja nr 027/2018/1078 osas, kus võlgnik on DD, sest see ei puuduta avaldaja subjektiivseid õigusi ja selle nõude osas tuleb juba eeltoodu tõttu jätta avaldaja kaebus rahuldamata.
2. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Avaldaja hinnangul on kohtutäitur 17.05.2019 protokolli
3. leheküljel kinnitanud, et täitedokumendi punkti 13 alapunkt 9 on täidetud ja seetõttu ei saanud täitur hiljem asuda vastupidisele seisukohale. Kolleegium osundab, et kohtulahendi täitmise kontrollimise protokoll ei ole toiming, millega kohtutäitur annab siduva hinnangu täitemenetluse lõpetamise aluste esinemise kohta või 4 täitemenetluse lõpetamise kohta. TMS § 48 lg 1 sätestab alused, millal kohtutäitur täitemenetluse lõpetab ja nende aluste esinemisel on kohtutäituril kohustus kaaluda täitemenetluse lõpetamist otsusega (TMS § 50). Muu hulgas lõpetab kohtutäitur täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 3 järgi täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. Täitemenetluse lõpetamise TMS § 48 lg 1 p 3 järgi ja selleks aluste olemasolu otsustab kohtutäitur üksnes täitemenetluse lõpetamise otsusega TMS § 50 lg 1 mõttes. Sellist otsust kohtutäitur teinud ei ole. Praegusel juhul ei ole kohtutäitur 17.05.2019 kohtulahendi täitmise kontrollimise protokolli asjakohast osa kõige selgemini sõnastanud, märkides oma hinnangus, et „keldrikorruse juurdepääs taastatud“. Vaidluse ajendas olukord, kus sissenõudjal puudus juurdepääs keldriruumidele ning keldrisse viiva trepi ümbert oli varikatusega tuulekoda lammutatud. Kohtutäituri märkusest ei ole selgelt aru saada, kas täituri arvates on lahendatud üksnes sissepääsu puudumise probleem või ka trepikoja lammutamise probleem.
4. Kolleegium ei nõustu kaebaja sisulise seisukohaga, et kohtulahendi punkti 13 alapunkt 9 on täidetud. Täitedokumendi täitmise kontrollimise kohta on kohtutäitur koostanud
5. aasta suvel kaks protokolli – lisaks 17.05.2019 protokollile koostas täitur suures osas samade asjaolude kohta kontrollimise protokolli 02.07.
6. Mõlemas protokollis on kohtutäitur hinnanud muude asjaolude hulgas kohtulahendi p-de 13.9, 13.11, 13.24, 13.22.1 täitmist. Sissenõudja esitas kaebuse ka 17.05.2019 protokolli peale ja selles osas on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-
7. Samas ei keela TMS koostada kohtutäituril samadel või sarnastel asjaoludel kahte protokolli ning

§ 371lg 1 p 4 ei tulene keeldu mõlema protokolli kontrollimiseks kohtusse pöörduda.

Esimesena koostatud protokolli hinnates on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-19-14207 11.03.2020 tehtud määruse p-s 49 leidnud, et kohtulahendi p 13.9 ei ole kohaselt täidetud. Kuigi viidatud kohtulahend ei ole käesoleva asja läbivaatamisel kohtule ja pooltele siduv

§ 457

lg 1 mõttes, leiab kolleegium, et ka praeguse vaidluse asjaolude pinnal saab teha sama järelduse.

1. Kohtulahendi punkti 13.9 järgi kohustati DD ja XX taastama seaduses sätestatud nõuetele vastava kvaliteediga, kuid vähemalt sellisena nagu on hagi lisas 9 esitatud fotol (tsiviilasja nr 2-14-52600 toimiku I kd, tl 51) Uus tn 20/Aia tn 17 kinnistul asuva hoone keldrikorruse juurdepääs väljast ruumi, mis asub plaanil tähistusega
2. Kohtutäitur asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et võlgnikud on taastanud 21.09.2018 seisuga keldrikorruse ligipääsu väljast ruumi (keldrikorrusel asuvatesse ruumidesse 001–006, ruumi 003 oleva ukse kaudu) osaliselt. Samas märkis täitur, et „Fotol puudub mõõtkava, millises suuruses peaks olema pildilt nähtuv katusealune. Ka ei ole märgitud, mis materjalist peab olema katusealusese seinad, uks, katus. Kas on tarvilik kasutada soojustust või silmas pidada ventilatsiooni. Ei ole selge, kuidas on lahendatud katusele langeva sadevee kogunemine või äravool. Kokkuvõtlikult puudub arusaamine kuidas ja mida silmas pidada kui Võlgnik peab ehitama varjualust. Kohtutäitur on seisukohal, et kohtulahend on kirjelduses ebaselge ja seetõttu täitmatu.“ Kolleegium kohtutäituri seisukohaga ei nõustu. Nii sissenõudjale kui võlgnikele oli teada, milline nägi välja hagi lisana 9 esitatud foto (lisatud ka täituri otsusele, p 9) järgi sissepääs keldrisse: trepi kohal oli varikatus, mida võlgnikud ei olnud taastanud. Asjaolu, et hagile lisatud foto ei ole täitedokumendi lisaks, ei ole takistuseks kohtuotsuse täitmisel, kuna nii kohtutäitur kui ka pooled on teadlikud, milline nägi varjualune välja varasemalt.
3. Kolleegium märgib, et kohtutäituri otsus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise kohta on ebaselge. Ühelt poolt leidis täitur otsuse p-s 9, et täitedokument ei ole varjualuse ehitamise osas täidetav, kuid edasi asus p-s 10 ja 11 seisukohale, et võlgnik peab varjualuse ehitama vastavalt seaduses sätestatud üldistele nõuetele. Kaebuse rahuldamise osas leidis täitur, et põhjendamatu on sissenõudja järeldus, et täitedokument on täitmata, kuivõrd täitedokument 5 on täidetud osaliselt. Kolleegium mõistab selles olukorras kohtutäituri otsust selliselt, et kohtutäitur on sissenõudja kaebuse osaliselt rahuldanud. Kui 21.09.2018 koostatud protokolli p-s 3.2 leidis täitur, et võlgniku kohustus on täielikult täidetud, siis vaidlustatava otsuse p-s 10 ja 11 asus täitur seisukohale, et võlgnik peab varjualuse ehitama vastavalt seaduses sätestatud üldistele nõuetele. Lõppjäreldus, et täitedokument on täidetud osaliselt, tähendab seda, et osaliselt on täitedokument täitmata ja seega aluseid täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 3 mõttes ei esine. Sisuliselt tähendab see sissenõudja kaebuse osalist rahuldamist. Selliselt on täituri otsust mõistnud ka kaebaja, sest vastaselt korral ei oleks ta täituri otsust vaidlustanud. Selliselt mõistetud kohtutäituri lõppjäreldusega saab kolleegiumi hinnangul nõustuda ning kaebaja kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 15.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. 16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi avaldaja (määruskaebuse esitaja) kanda.

17. Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. 18.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Puudutatud isik II esitas 10.08.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis ta määruskaebemenetluses kulusid 93 eurot. Kolleegium leiab, et esitatud kulud on mõistlikud ja põhjendatud ning need tuleb avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja mõista. 19. TMS § 218 lg-st 3 tulenevalt saab ringkonnakohtu määruskaebust lahendava määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 6