← Eesti

1-20-3302/20

Obsah (6)§ 238§ 180§ 45§ 175§ 185§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3022 (20251000084) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika

§ 238lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra ja loeti karistuseks rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 2376 eurot. Kar

S § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täies ulatuses kohaldamata, kui R. Avloi ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti Pärnu Maakohtu 23.03.2020 määrusega nr 1-20-2150 konfiskeerimise tagamiseks arestitud R. Avloile kuuluv sõiduk BMW 530D reg.nr XXXXXX VIN koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX kui süüteo toimepanemise vahend. Menetluskuludena mõisteti R. Avloilt riigituludesse sundraha 876 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 200,40 eurot, kokku 1076,40 eurot.

§ 180

lg 3 alusel võimaldati menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 20-ndaks kuupäevaks vähemalt 89,70 eurot. Maakohtu otsus

  1. Rain Avloi tunnistati esitatud süüdistuse järgi süüdi selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta 27.02.2020 ja 30.01.2020, juhtis taas 20.03.2020 kella 14.49 ajal Järvamaal Järva vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt
  2. km-l mootorsõidukit BMW 530D reg.nr XXXXXX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhtimisõiguseta süstemaatilise juhtimisega pani R. Avloi toime KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsuse motiivid on kokkuvõtlikult järgmised. Kuna R. Avloi tabati 20.03.2020 kolmandat korda autoroolist, omamata sõiduki juhtimiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on süüdistatav oma tegevusega täitnud KarS § 4231 objektiivse koosseisu. Kohtu hinnangul pani R. Avloi talle etteheidetava teo toime kavatsusega, tegemist ei olnud möödapääsmatu sõiduga, kuid R. Avloi tahtis ise sõita, lootes, et ei jää politseile vahele. Et R. Avloi võib jätkata samasisuliste süütegude toimepanemist ning süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega on võimalik sellist käitumist takistada, tuleb talle kuuluv sõiduk BMX 530D, reg.nr XXXXXX kui kuriteo toimepanemise vahend konfiskeerida. Apellatsiooni sisu
  3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes R. Avloi KarS § 423¹ järgi süüdimõistmist ega karistamist ei vaidlusta, kuid kelle arvates ei saa pidada põhjendatuks ega ka seaduslikuks R. Avloilt KarS § 83 alusel kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. Taotlust põhjendab kaitsja asjaoluga, et konfiskeerimine on õigustatud eelkõige siis, kui süüdlase süü on märkimisväärne. R. Avloi puhul erakordselt suurest süüst, mis sõiduki konfiskeerimist justkui õigustaks, rääkida ei saa. Süüdistatav ei põhjustanud rikkumisega materiaalset tagajärge, ta on kriminaalkorras karistamata ning on oma teo hukka mõistnud ja kahetseb. Ka maakohus tõdes, et isiku süü ei ole suur ja pidas võimalikuks kohaldada kergeimat võimalikku karistust, jättes karistuse seejuures tingimisi täitmisele pööramata. Suhteliselt vähese süü korral ei ole konfiskeerimine Põhiseaduse § 32 mõttes proportsionaalne toimepandud rikkumisega ja sõiduki konfiskeerimine on ilmselgelt ennatlik. Kaitsja palub maakohtu otsus vara konfiskeerimise osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta konfiskeerimise tagamiseks arestitud R. Avloile kuuluv sõiduk kui süüteo toimepanemise vahend konfiskeerimata. Apellatsioonimenetluse kulud palub jätta riigi kanda. 2

(4)
  1. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas enda kirjalikud seisukohad apellatsioonile prokuratuur. Prokurör leiab, et maakohtu otsustus süüdistatava poolt kuriteo toimepanemisel kasutatud vahendi, s.o sõiduki konfiskeerimiseks, on piisavalt põhistatud ja kohtu järeldustega mittenõustumine ei tähenda, et need oleksid ebaõiged. Kohus on põhjendatult märkinud, et sõiduki konfiskeerimine on tavapärane praktika mitte ainult kriminaalkorras isiku süüdimõistmisel vaid ka väärteokorras süüdimõistmisel. Süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega on võimalik süüdistatava poolt liiklussüütegude toimepanemist takistada. Hoolimata 27.02.2020 ja 30.01.2020 toime pannud väärtegudest LS § 201 järgi ja olles selle eest ka karistatud, juhtis süüdistatav 30.03.2020 taas juhtimisõigust omamata mootorsõidukit. Et eelnevalt väärteokorras mõistetud karistused on tasumata, näitab see R. Avloi suhtumist õiguskorda ja tema käitumine kinnitab, et eelnevad karistused ei ole pannud süüdistatavat süütegude toimepanemisest hoiduma. Et samaliigiliste süütegude eest mõistetud leebemad meetmed ei ole R. Avloi käitumisele mõju avaldanud, on kuriteo toimepanemisel kasutatud sõiduki konfiskeerimine põhjendatud. Prokurör palub jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  2. Apellant esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalidega, kaitsja apellatsiooni väidetega ja prokuröri apellatsioonivastuses esitatud seisukohtadega leiab, et maakohtu otsus R. Avloilt KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimise tagamiseks arestitud sõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise osas tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuses toodud asjaolud vaidlustatud osas maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.
  4. Puudub vaidlus selles, et R. Avloilt Pärnu Maakohtu 23.03.2020 määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud sõiduauto BMW 530D reg.nr XXXXXX (VIN kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX), mille juhtimiselt 20.03.2020 juhtimisõigust mitte omav süüdistatav kinni peeti, kuulub temale. Üheselt on tuvastatud seegi, et R. Avloi on ka 30.01.2020 ja 27.02.2020 juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, mille eest karistati teda väärteokorras rahatrahvidega (tl 31-32, 33-34). Asudes seega lühikese aja jooksul kuu ajaliste vahedega, kolmandat korda juhtimisõigust omamata mootorsõidukit juhtima, pani R. Avloi talle etteheidetava süüteo, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguseta süstemaatilise juhtimise, toime kavatsetusega.
  5. KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Käesolevas asjas on maakohus, nõustudes prokuröriga, leidnud põhjendatult, et süüdistatav võib jätkata samasisuliste süütegude toimepanemist ning R. Avloile kuuluva mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega on võimalik sellist käitumist takistada. Kuigi R. Avloi ei ole sõiduki süstemaatilise juhtimisega juhtimisõiguseta isiku poolt põhjustanud materiaalset kahju ja maakohtu hinnangul ei ole tema süü suur, võib kehtiva kohtupraktika kohaselt mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Et R. Avloi, olles eelnevalt karistatud väärteokorras kõigest kuu ajaliste vahedega LS § 201 rikkumise eest, kuid sellele vaatamata asus 20.03.2020 mootorsõidukit juhtima, täites sellega KarS § 4231 kuriteokoosseisu, kinnitab süüdistatava käitumine üheselt, et eelnevalt 3
(4)kohaldatud leebemad meetmed mõistetud rahatrahvide näol ei ole teda mõjutanud uute samalaadsete süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus on kohtupraktikale (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-37-07) viidates selgitanud, et süüteo toimepanemise vahendi süüteo toimepanijalt konfiskeerimine tugineb isiku süül ja isikult õigusrikkumise toimepanemisel kasutatud eseme äravõtmisega väljendatakse ka hukkamõistu toimepandud teo eest. Kuigi kaitsja arvates on kriminaalkorras süüdi tunnistamine iseenesest ja sellele eelnev kriminaalmenetlus kui ebameeldiv kogemus asjaoluks, mis võiks hoida süüdistatavat tagasi analoogse kuriteo toimepanemisest, ei toeta süüdistatava käitumine ja asjas kogutud tõendid millegagi eeltoodud seisukohta. Vastupidiselt kaitsja arusaamale kinnitavad R. Avloi isikuomadused, et süüdistatav on isikuks, kes eirab sarnaselt ja süstemaatiliselt liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni, mistõttu on põhjendatud konfiskeerida mootorsõiduk juhilt, kes rikub liikluses süstemaatiliselt liiklusseadust, sõltumata sellest kas tegemist on väär- või süüteoga. R. Avloilt süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine Põhiseaduse § 32 mõttes on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ega ole ilmselgelt ennatlik nagu leiab kaitsja, sest süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega on võimalik R. Avloi poolt samasisuliste süütegude toimepanemist edaspidi ära hoida. Sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine isikult, kelle suhtes kohaldatud leebemad meetmed ei ole suutnud teda mõjutada uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma, on vältimatu õiguskorra hoidmise ja kaitsmise huvides. Kohtukolleegium peab R. Avloilt sõiduki BMX 530D, reg.nr XXXXXX konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel põhjendatuks ja alused konfiskeerimise tagamiseks arestitud sõiduki konfiskeerimise kohaldamata jätmiseks puuduvad. Konfiskeerimise kui mõjutusvahendi kohaldamine on põhjendatud ka olukorras kui süüdlasele mõistetud karistus on kergeimaliigiline ja kohus on otsustanud selle tingimisi kohaldamata jätta. 9.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

Süüdistatava kaitsja, vandeadvokaat S. Sillar, taotles maakohtu otsuse analüüsile ja apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aja (99 minutit) eest kaitsjatasu väljamõistmist koos käibemaksuga summas 108 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse R. Avloi suhtes muutmata, mistõttu jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud süüdistatava enda kanda. 10. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 26.

juuni 2020 otsuse R. Avloi suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.