Obsah (4)

§ 238§ 175§ 185§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2020. a Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1995 Kohtukoosseis Orvi Koik, Meelika Aava ja Ivi Keskül

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplik karistus 8 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2, § 69 lg 6, 7 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta, 11 kuud 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvestati Timur Gavrilovi eelvangistus karistusaja hulka ja loeti karistusaja alguseks tema kahtlustatavana kinni pidamine 18.11.

1. Timur Gavrilovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata ja tühistada see kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel. 2.2 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON:
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Timur Gavrilovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu
3. mai
4. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-1995 Timur Gavrilov'ile karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista Timur Gavrilovile kergem karistus. 3.1 Apellant leiab, et Harju Maakohtu
5. mai 2020.a otsus ei ole põhjendatud Timur Gavrilovile mõistetud karistuse osas. KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest karistatakse rahalise karistusega või kuni 1-aasta pikkuse vangistusega. Maakohus leidis, et Timur Gavrilovit ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna see ei hoia ära uusi sarnaseid rikkumisi. Karistuse määra osas leidis kohus, et käesoleval juhul on kohane maksimaalne võimalik karistus, so 1-aasta pikkune vangistus. Käesolevas asjas puuduvad sellised Timur Gavrilovi süü suurust iseloomustavad ning karistust raskendavad asjaolud, millest tulenevalt võiks olla alust sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt raskema karistuse kohaldamiseks. 3 3.2 Maakohtu hinnangul on Timur Gavrilovi süü suur. Süüdistatav hakkas lähenemiskeeldu rikkuma vahetult pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist (mis kätkes endas sama kuritegu samade kannatanute suhtes), rikkumine on ulatuslik ja kannatanu(d) ei saanud süüdistatavast rahu ei tööl, koolis, kodus ega puhkehetkel. Maakohus leidis, et Timur Gavrilovi käitumine on käsitletav lähenemiskeelu rikkumisena vaatamata sellele, et initsiatiiv kohtumiseks tuli mitmel korral kannatanult. Nimetatud asjaolu tuleks aga siiski arvestada Timur Gavrilovi süü suuruse hindamisel. 3.3 Tuleks arvestada, et süüdistatav ilmselgelt hoolis väga mõlemast kannatanust ning ei soovinud neid oma käitumisega kahjustada. Kohus märkis, et Timur Gavrilov lihtsalt ei soovi aktsepteerida seda, et kannatanu soovib oma eluga ilma temata edasi minna ning selle lihtsa asja mittemõistmise tõttu on süüdistatav massiivselt üritanud kannatanuga ühendust võtta. Seejuures on kohus aga tähelepanuta jätnud, et Timur Gavrilov´i suhtes koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 7.1-3/109 kohaselt on süüdistatava psüühika- ja käitumishäired püsiva iseloomuga ja võivad mõjutada tema arusaamisvõimet ja võimet oma käitumist juhtida. Arvestades Timur Gavrilovi tegude motiive ja eesmärke, samuti vähemalt ühe kannatanu valmisolekut temaga suhelda, ei saa süüdistatava süüd lugeda käesoleval juhul sedavõrd suureks, et maksimaalne karistusmäär võiks olla sellest tulenevalt põhjendatud ja proportsionaalne. 3.4 Karistust kergendava asjaoluna ei ole kohus põhjendamatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Kohus märkis, et süüdistatav küll vaikis dramaatiliselt, ohkis ja üritas oma viimases sõnas kõigest väest nn pisaraid pressida, kuid see kohut tema kahetsuse siiruses ei veenanud. Rohkem mingeid põhjendusi puhtsüdamliku kahetsuse mittearvestamiseks kohus ei esitanud. Süüdistatav on kahetsust kõikide episoodide puhul avaldanud kohtuistungil. Käesoleval juhul ei olnud mingit alust kahelda Timur Gavrilovi poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Timur Gavrilovi teos ei esine. Samuti tuleb märkida, et süüteo samaliigiline korduvus iseenesest ei välista puhtsüdamlikku kahetsust konkreetses asjas ( vt RKKKo nr 3-1-1-33-07). 3.5 Timur Gavrilovi isikuandmetega seonduvalt tuleb märkida, et ta on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kergemate kuritegude eest. Karistuse mõistmisel tuleb kaaluda, milline karistus avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Leian, et usutavad on Timur Gavrilovi selgitused, mille kohaselt tal on uus naistuttav ning soov oma eluga edasi minna. Samuti ei ole alust kahelda selles, et süüdistatav on oma tegudest aru saanud ning edaspidi hoidub ta kannatanutega suhtlemisest. Leian, et üksnes Timur Gavrilovi varasemate karistuste põhjal ei saa välistada lühemaajalise vangistuse piisavat toimet süüdistatava suhtes. Süüdistatav lubab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Karistuse mõistmisel ei saa tähelepanuta jätta ka süüdistatava toimetuleku- ja psüühikaprobleeme. Timur Gavrilovi isikuandmeid ning süüteo asjaolusid arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada 1-aastast reaalset vangistust (liitkaristusena 1 aasta, 11 kuud ja 18 päeva vangistust). Tuleb silmas pidada, et vangistus on kõige raskem karistusliik ja ka kõige kahjulikum karistus, mis avaldub muuhulgas süüdlase kohanemises passiivse vanglaelu stiiliga. Võib eeldada, et mida pikem on Timur Gavrilovi vangistusaeg, seda problemaatilisemaks võib osutuda tema resotsialiseerumine pärast karistuse ärakandmist. 3.6 Apellant ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et Timur Gavrilovi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale 1 aasta pikkuse reaalse vangistuse. Kohus ei ole 4 veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud maksimaalne vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
6. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. 4.1 KarS § 3312 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 6 kuud vangistust. Maakohus on Timur Gavrilovile mõistnud karistuse KarS § 3312 järgi vangistuse 1 aasta, seega sanktsiooni maksimummääras. 4.2 KarS § 56 lg 2 kehtestab põhimõtte, et kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistamata. Maakohus on põhistanud, miks pole Timur Gavrilovit võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega. Tuvastamist leidnud tehiolude taustal on kohus mõistnud Timur Gavrilovile karistuse, mis vastab täielikult tema süüle. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus. 4.3 Kolleegium leiab, et maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. 4.4 Maakohus ei ole arvestanud süüdistatava Timur Gavrilovi kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes. Apellant jätab tähelepanuta asjaolu, et süüdistatav ei ole kohtueelsel uurimisel oma süüd tunnistanud ja kahetsust avaldanud (kd II, tl 94). Süüd tunnistas süüdistatav alles kohtuistungil ning ka kahetsust avaldas süüdistatav alles oma viimases sõnas. Kolleegium asub seisukohale, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Samas on Timur Gavrilov jätkanud temale väljakujunenud kuritegelikku käitumist. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt RKKKo nr 3-1-1-33-07), sunnib taoline kuritegude korduv toimepanemine Timur Gavrilovi poolt tõsiselt kaaluma, kas avaldatud kahetsus on ikka siiras. Kolleegiumil ei kujunenud veendumust, et Timur Gavrilov puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb, mistõttu maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 4.5 Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Seega tuleb nõustuda maakohtuga, et karistuse mõistmisel Timur Gavrilovile ei saa kuidagi mööda vaadata faktist, et Timur Gavrilov pani 5 talle inkrimineeritud kuriteo toime lühikese ajavahemiku jooksul peale eelmise liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga. Süü suurus sõltub ka sellest millise tahtluse liigiga on tegu toime pandud. Timur Gavrilovi käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning kolleegium saab asuda üheselt seisukohale, et Timur Gavrilov ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest ning eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kohtupraktika kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Arvestades asjaolu, et Timur Gavrilovi karistusandmed eelmiste kuritegude kohta ei ole registrist kustutatud, siis oli maakohus õigustatud võtma aluseks need andmed Timur Gavrilovile mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses. 4.6 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud (vt nr 3-1-1-13-11 p 9.1; 3-1-176-12 p 10), et isiku teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista rangema karistuse, vaatamata sellele, et süü ei pruugi nii suur olla (vt ka nt RKKKo nr 3-1-1-26-03, p 5, 3-1-1-56-13, p 8). Kolleegiumil tuleb nõustuda maakohtuga, et Timur Gavrilovi süü suurus ei ole väike ning suurele süüle viitavad teo ebaõigust kirjeldavad asjaolud, nt rikkumiste ulatuslikkus ning järjepidevus, mis teevad teo eriliselt taunitavaks. Seega kaitsja süü suuruse hindamist puudutav kriitika on täiesti alusetu ning kaitsja toodud argumente ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Kolleegium leiab, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõiki olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära lühendamiseks alused puuduvad. 4.7 Apellant asub seisukohale, et tulenevalt süüdistatava psüühilisest tervisest tuleb mõistetud karistust kergendada ning maakohus ei ole karistust kohaldades seda asjaolu arvestanud. Apellant ei viita otseselt KarS §-s 35 sätestatud piiratud süüdivuse alustele, kuid on apellatsioonis põhjendatud kergendada süüdistatavale mõistetud karistust tema psüühilise seisundi tõttu. Ekspertiisiga on üheselt tehtud kindlaks, et Timur Gavrilovil ei esinenud KarS § 34 loetletud meditsiinilisi tunnused teo toimepanemise ajal. Nõustuda saab apellandiga, et maakohus ei ole esitanud põhjendusi, kas Timur Gavrilovil tuvastatud psüühika- ja käitumishäired võisid takistada tal teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Kuigi Timur Gavrilovil on psüühika- ja käitumishäired, oli ta teadlik asjaoludest, et talle on kohaldatud kohtuotsusega lähenemiskeeld ning ta ei tohi võtta ühendust teatud isikutega teatud ajavahemiku jooksul ja teha seda teatud viisil. Timur Gavrilovil esinevad psüühika- ja käitumishäired ei piiranud tema arusaamisvõimet oma tegudest aru saada ega neid juhtida, mistõttu ei ole alust karistust kergendada KarS §-de 35 ning 60 alusel. 4.8 Maakohtu istungil ei tekkinud kellelgi kahtlust süüdistatava Timur Gavrilovi vaimse seisundi osas, sh ei ole maakohtus ka kaitsja tõstatanud kahtlusi süüdistatava arusaamisvõimes. Kogutud tõendid, sh süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud enda ütlused ei osuta sellele, et süüdistatava arusaamis- ja otsustusvõime ning võime käituda normipäraselt oleks oluliselt piiratud teo toimepanemise ajal. Kolleegium asub seisukohale, et Timur Gavrilovil tuvastatud psüühika- ja käitumishäired ei mõjutanud oluliselt tema arusaamis- ja otsustamisvõimet teo toimepanemise ajal ning tema võime käituda normipäraselt ei olnud oluliselt piiratud KarS § 35 mõttes. 6 Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et maakohus ei ole karistusliigi- ja määra valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigija määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. 5.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu.

Apellatsioonimenetluse kulu on Timur Gavrilovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Timur Gavrilovi kaitsja Leelo Viil esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 90 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 97,20 eurot. Kohtukolleegium nõustub taotlusega ja peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas 97,20 eurot. Seega tuleb Vanalinna Advokaadibüroo kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 97,20 eurot.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Timur Gavrilovi suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 19.

mai 2020.a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7