← Eesti

2-19-115873/29

Obsah (7)§ 187§ 428§ 429§ 173§ 168§ 162§ 150

2-19-115873 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtujurist Laila Üleoja Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja num

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse 1

(3)2-19-115873 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Sillamäe linn, Kesk tn 9 korteriühistu esitas 07.06.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 589,95 euro saamiseks. Kohus tegi 19.06.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 22.10.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja lahendamiseks Viru Maakohtule. Maakohutle esitatud avalduses palub avaldaja P M välja mõista võlgnevus 796,65 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja menetluskulud summas 50 eurot. Maakohus võttis 14.11.2019 määrusega avalduse menetluse. 29.09.2020 esitas avaldaja avalduse nõude loobumiseks ja poole riigilõivu tagastamiseks. Loobumise avalduse kohaselt müüs Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova täitemenetluse 042/2019/888 raames P M korteri. Müügist saadud summa kanti võlgnevuse katteks. Puudutatud isiku eestkostja pakkus kompromisslahendust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Loobuda on võimalik kuni asja kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429lg 1).

29.09.2020 a loobus avaldaja avaldusest ning palus tagastada tasutud pool riigilõivust. Kohus võtab loobumise vastu. Loobumine ei ole vastuolus seadusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 428lg 1 p 3, § 429, sätete kohaselt lõpetab kohus tsiviilasja menetluse.

MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4, mille alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 2

(3)2-19-115873 Kohus on seisukohal, et antud asjas oleks ebamõistlik ja ebaõiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isikule on 23.07.2020 maakohtu määrusega seatud eestkoste. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastatakse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust seoses avaldusest loobumisega s.o 25 eurot. /digitaalallkiri/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.